lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-32265/20

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-32265/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1562
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

28. veebruar 2012.a. Tallinn

Tsiviilasi

A OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 28.06.2011.a. otsusele täiteasjas nr. 025/2011/918

Tsiviilasja hind

319,56 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: A OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e- post: [email protected]); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt. 16b, 10117 Tallinn; e- post: [email protected]); Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (Turu 2, 51014 Tartu); AZ(isikukood XXX, viibimiskoht XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-11-32265

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata kohtutäitur Kaire Põlts’i taotlus avalduse läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel.
2.Jätta rahuldamata Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu taotlus välja nõuda kriminaalasjas nr. 1-08-12818 läbiviidud raamatupidamisekspertiisi materjalid ning kuulata ära tunnistajana juhtivprokurör Margus Kurm.
3.Jätta OÜ A kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 28.06.2011.a. otsusele täiteasjas nr. 025/2011/918 rahuldamata.
4.Kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 025/2011/918, milles sissenõudja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (edaspidi sissenõudja) on esitanud täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks AZ’i (edaspidi võlgnik) suhtes. Kohtutäitur koostas 19.05.2011.a. nimetatud täiteasjas rahalise nõude arestimise akti, millega arestis võlgniku rahalised nõuded OÜ A (edaspidi avaldaja) vastu, summas vähemalt 177 329,26 eurot ning toimetas akti avaldajale kätte 20.05.2011.a. Avaldaja esitas 30.05.2011.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 28.06.2011.a. otsusega rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Sissenõudja pole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit, millest tulenevalt saaks teha järelduse, et avaldajal eksisteerib kohustusi võlgniku ees. Vastupidi, avaldaja on esitanud tõendid selle kohta, et sellist laenusuhet ei saa eksisteerida. Nendest dokumentidest on sissenõudja oma vastuses kaebusele täiesti mööda läinud. Kolmas isik leiab, et tema raamatupidamise andmetel ei oma võlgnik nõudeid avaldaja vastu. Omanikulaenu on võlgnik avaldajale andnud alates 10.10.2002.a.-16.06.2003.aa summas 1 466 000 krooni, kuid see on talle tagastatud ja osaliselt ka loovutatud. Kuna võlgnik ei ole juba alates 11.06.2004.a. OÜ A osanik, siis ei ole ta ka saanud äriühingule ajavahemikul 24.01.2006.a.-30.05.2007.a. omanikulaenu anda. Nimetatud perioodil omanikulaenuna avaldajale makstud summade võlgniku nõudena arestimine on ainuüksi sel põhjusel õigusvastane. Kaebaja leiab, et täituripoolne formaalne lähenemine ei ole õiguspärane. Vaatamata sellele, et asjas on esitatud kohtuotsus ja raamatupidamisekspertiisi akt, ei ole asjas esitatud ühtegi algdokumenti, mille põhjal oleks kohtutäitur üldse saanudki võlgniku nõude olemasolus veenduda. Võlgniku suhtes kohtuotsuse resolutsiooni osas ei saa kaebajal vastuväiteid olla, kohus on võlgnikult väljamõistnud rahasumma ning kohtuotsuse näol on tegemist täitedokumendiga. Samas ei saanud kohtutäitur sellele samale täitedokumendile tuginedes asuda seisukohale, et võlgnikul on nõue avaldaja vastu. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri poolt 19.05.2011.a. täiteasjas tehtud toiming – võlgniku nõude arestimine summas vähemalt 177 329,26 eurot. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudjal ei ole alust arvata või eeldada, et nimetatud ekspertiisiaktis või täitedokumendis toodud andmed, mis on läbinud kriminaalasjas nr. 1-08-12818 kriminaalkohtuliku menetluse, on ebausaldusväärsed või pärineksid mitteõiguskindlatest allikatest. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 06.04.2009.a. ekspertiisiaktis nr. DR-K00209/1131 ja Harju Maakohtu 31.03.2010.a. otsuses kriminaalasjas nr 1-08-12818 toodud teabe kasutamine kohtutäituri poolt on sissenõudja hinnangul kohane, arvestades ka TsMS § 272 lg 1 ja lg 2 sätestatut. OÜ A väide, et kohtutäiturile ei ole esitatud nõude olemasolu tõendavaid dokumente ei ole eeltoodule tuginedes kohane. Asjaolu, et OÜ A leiab, et kohtutäitur ei ole tuginenud akti koostades kaebaja arvates sobivamatele informatsiooni algallikatele, ei anna alust akti tühistamiseks. Sissenõudja taotles välja nõuda kriminaalasjas nr. 1-08-12818 läbiviidud raamatupidamisekspertiisi materjalid ning neid tõendina hinnata. Samuti soovis sissenõudja vajadusel kaasata juhtivprokurör Margus Kurm’i tunnistajana. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused 4.Kohtutäitur palub avalduse jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur on esitanud kohtule ka taotluse jätta OÜ A kaebus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel, kuivõrd kaebus ei ole kohtusse esitatud kaebaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui kaebusega ei ole kaebaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Puudutatud isiku AZ’i seisukoht ja põhjendused
5.Puudutatud isik kinnitab, et OÜ A ei võlgne puudutatud isikule midagi ning toetab OÜ A seisukohti. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja on taotlenud asja arutamist kohtuistungil. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri, sissenõudja ja võlgniku kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts’i 28.06.2011.a. otsusele täiteasjas nr. 025/2011/918 (t/l 46-50). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 30.05.2011.a. kaebuse (t/l 43-45).
9.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 30.05.2011.a. kaebusest. Nimetatud kaebuses palub avaldaja tuvastada Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i poolt 19.05.2011.a. täiteasjas nr. 025/2011/918 AZ’i rahalise nõude arestimise õigusvastasus ning tühistada arestimisakt.
10.Vaidlust ei ole selles, et võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust nr. 025/2011/918 sissenõudja avalduse ja täitedokumendi - Harju Maakohtu 31.03.2010.a. kohtuotsuse kriminaalasjas nr. 1-08-12818 alusel. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 19.05.2011.a. rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr. 025/2011/918 kohaselt on kohtutäitur arestinud võlgniku rahalised nõuded OÜ A vastu summas vähemalt 177 329,26 eurot (t/l 40-42).
11.TMS § 111 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Antud juhul on kohtutäitur koostanud eelpool nimetatud akti ja kohustanud avaldajat täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 114 lg 5 järgi kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.
12.Avaldaja on 30.05.2011.a. kaebusega kohtutäiturile teatanud, et ta ei tunnista võlgniku nõude olemasolu ja ei ole nõus väidetavat kohustust täitma (t/l 43-45). Kohus selgitab, et olukorras, kus kolmas isik nõuet ei täida on sissenõudjal kooskõlas TMS § 118 lg 1 muuhulgas õigus esitada täitmise nõudega hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku

vastu. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga selles, et kolmanda isiku vastuvaidlemise korral ei saa kohtutäitur sunnimeetmete rakendamise teel võlga sisse nõuda. Samuti ei saa kohtutäitur lahendada tekkinud õigusvaidlusi sissenõudja, võlgniku ja kolmanda isiku vahelistes õigussuhetes.

13.Kuivõrd avaldaja pole oma kaebuses välja toonud muid etteheiteid kohtutäituri tegevusele, siis asub kohus kõige eelpooltoodu alusel seisukohale, et kohtutäituri seisukoht 28.06.2011.a. otsuses on õige ning kohtutäituril puudus seaduslik alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks ja rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks.
14.Kuivõrd kohus lahendab käesoleva tsiviilasja sisuliselt, siis ei rahulda kohus kohtutäituri taotlust avalduse läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel.
15.Kohus ei pea põhjendatuks käesoleva vaidluse raames rahuldada sissenõudja taotlust välja nõuda kriminaalasjas nr. 1-08-12818 läbiviidud raamatupidamisekspertiisi materjalid ning kuulata ära tunnistajana juhtivprokurör Margus Kurm, kuivõrd nimetatud tõendite kogumine võib olla põhjendatud TMS § 118 lg 1 alusel esitatud hagi läbivaatamisel.
16.Kõige eelpooltoodu alusel leiab kohus, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad, kuna kohtutäituri otsus on tehtud seadusi järgides.
17.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
18.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium