Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
21.veebruar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-12-3309
Asi
xxxxxxxxxxx; asukoht xxxxx xxxxxx) avaldus täitemenetluse ajatamiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest ja menetlusabi andmisest keeldumise otsustamine
Kirjalik menetlus
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused E. S. 17.01.2012.a. esitanud Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse täitemenetluste ajatamiseks mitmetes täiteasjades sh täiteasjas nr 170/2006/1445. E. S. oma taotlust asjaoludega, et viibib mitmendat aastat vanglas. Tartu kohtumaja on E. S. täiteasja nr 170/2006/1445 puudutavas osas edastanud lahendamiseks Põlva kohtumajale. Tartu Maakohtu 27.01.2012.a. määrusega on avaldus jäetud käiguta ja antud avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Avaldaja on 06.02.2012.a.
avaldusega varasema avalduse osa puudusi kõrvaldanud. Muuhulgas taotleb avaldaja menetlusabi tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Kohus leiab, et E. S. täitemenetluse ajatamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 sätete peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. TsMS § 477 lg 1 mõttest tulenevalt on need alused kohaldatavad ka hagita menetluse avalduse puhul. Täiteasjade registrist nähtuvalt toimub täiteasjas nr 170/2006/1445 menetlus Jõgeva Maakohtu 06.10.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-271/05 E. S. A. F. välja mõistetud võla ja menetluskulude nõudes. Nõude jääk 17.01.2012 seisuga on olnud 315,32 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Üksnes asjaolu, et võlgnik kannab vanglakaristust, ei ole kohtu arvates aluseks täitemenetluse pikendamisele või ajatamisele TMS § 45 alusel. TMS § 31 sätestatu kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Avaldusele lisatud E. S. väljavõttest xxxxx xxxxxx selgub, et ajavahemikul 01.10.2011.a. kuni 16.01.2012.a. on E. S. kontole laekumisi 86,92 eurot ja väljaminekuid 83,63 eurot. Seega on E. S. olnud viimastel kuudel aktiivne liikumine. Kontolt on tehtud korduvalt ka kinnipidamisi erinevate nõuete katteks. Kohtu hinnangul süüdimõistetu sissetulekutest vangistuse ajal kinnipidamiste tegemine võlausaldajate kasuks ei ole süüdimõistetu suhtes ebaõiglane. Ebaõiglane oleks täitemenetluse peatamine või ajatamine hoopis sissenõudjate suhtes. Seega on avaldaja nõue kohtu hinnangul täiesti perspektiivitu, mistõttu selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. TsMS § 181 lõige 1 sätestab menetlusabi andmise tingimused. TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna kohtu hinnangul on E. S. ilmselt perspektiivitu, puudub vajadus anda ka menetlusabi, mistõttu menetlusabi andmisest tuleb TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel keelduda.
Kohtunik Rita Kulberg
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.