Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.02.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-44320
Tsiviilasi
S Si hagi Kim Johansen Transport OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2109.08 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kim Johansen Transport OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja S S (isikukood XX, elukoht XX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Alas Hageja/apellant Kim Johansen Transport OÜ (registrikood 10818405, asukoht Lennujaama t 2 Tallinnas), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.06.2011 otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta S Si hagi Kim Johansen Transport OÜ vastu rahuldamata.
3.Menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus jätta hageja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.13.09.2010 esitas Kim Johansen Transport OÜ avalduse Harju Maakohtusse töövaidluskomisjoni 12.08.2010 otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-2/1831 läbivaatamiseks hagimenetluses. S S esitas 07.02.2010 kohtule hagi, milles palus tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ja lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kolme kuu keskmine töötasu kokku 33 000 krooni.
2.Hageja asus 02.10.2006 tööle ettevõttes nimega ADDO OÜ autojuhina. 05.09.2008 vahetas ettevõtte nime Kim Johansen Transport OÜ-ks. Kuna hagejal oli tähtajatu tööleping, siis jätkas ta uue nimega ettevõttes tööd autojuhina. Oma töökohustusi täitis hageja korrektselt ja nii nagu ettevõtte sisekirjad seda ette näevad. Ettehoiatamata ja igasuguse selgituseta lõpetati hagejaga tööleping 09.05.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töölepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et hagejal oli intsident ühes kaupluses, kus hagejat süüdistati alusetult ühe tuubi hambapasta varguses.
3.Hageja ei ole midagi varastanud, veel vähem pannud toime mingi pettuse või muu teo, millega oleks põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu, mis oleks võinud põhjustada töölepingu ülesütlemise. Juhtum poes ei puutunud mingil moel hagejasse ja tööandjasse. See toimus tööst vabal ajal (puhkepäeval), selle eest oli hagejat karistatud, ta maksis kauba eest ning tasus ka talle mõistetud trahvisumma, kuigi ei olnud süüdi.
4.Kui inimene sooritab teo, mis ei ole konkreetselt seotud tema tööalase tegevusega (kiiruse ületamine, ebakaines olekus autojuhtimine, parkimistrahvi tasumata jätmine vms), ei saa see olla põhjuseks tema ametikohalt vallandamiseks. Käskkirjas, mis jagati välja firma poolt juhtidele, ei ole suures osas alust karistuse mõistmiseks. Kodanikku ei saa süüdi mõista, kui tema süü ei ole tõendatud. Hageja seati fakti ette, et talle on tehtud noomitus. Hageja kirjutas seletused, leidis tunnistajad, ent see toimus juba pärast otsuse kuulutamist ning see ei huvitanud sisuliselt enam kedagi. Käskkiri koostati seetõttu, et töötajat oleks kergem vallandada ning mitte maksta vallandamistoetust. Kolme töötamisaasta jooksul on hageja töötasu määra tõstetud, talle usaldati vastutusrikkaid reise kogu Euroopas. Arusaamatul kombel osutus ta äkki mittevajalikuks töötajaks. See on seletatav asjaoluga, et Euroopa Liitu võetud Bulgaaria ja Rumeenia autojuhid nõustuvad töötama poole madalama töötasuga.
Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja töökohustuseks oli kostja klientide tellimusel kaubasaadetiste vedamine Euroopa Liidus. Hageja ülesandeks oli muuhulgas vastu võtta kostja klientide kaubasaadetised, toimetada need ettenähtud sihtkohta ning anda kaubad üle klientidele. Tegemist on tavapärase kaugsõidu-autojuhi töökohustustega ning on loomulik, et hageja ja kostja vahel peab valitsema täielik usaldus. 08.05.2010 viibis hageja seoses töökohustuste täitmisega Taanis, kus ta peeti kinni seoses toimepandud vargusega kauplusest. Hageja üritas varastada hambapastat. Juhtunu tõttu kutsus kaupluse turvatöötaja politsei. Politsei raporti kohaselt hageja tunnistas, et soovis raha kokku hoida ja otsustas seetõttu riskida. Ülekuulamisraporti kohasel tunnistas hageja enda süüd ja soovis trahvi ära maksta. Hageja pani toime varguse töölähetuse ajal, põhjustades kostja usalduse kaotuse, mistõttu ei olnud kostjal võimalik töösuhet jätkata.
6.Hageja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajaks ei olnud kostjal võimalik esitada Kopenhaageni politseist raportit hageja poolt toimepandud varguse kohta. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse, tunnistades hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, lõpetas hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 33 000 krooni.
7.TLS § 15 lg 2 p 9 kohaselt pidi hageja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kostja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust kostja vastu. Kostja on rahvusvaheline transpordi ja logistika ettevõte, andes tööd ligikaudu 700 töötajale, sealhulgas 640 autojuhile. Tegutsedes rahvusvahelisel turul ning rahvusvaheliste klientidega, on oluline, et kostja oleks usaldusväärne ja hea mainega ettevõtja. Töökohustuste täitmisel on kostja töötajad, sealhulgas hageja, kostja visiitkaardiks. Hageja poolt toime pandud vargus kahjustas kindlasti kostja mainet. Hageja viibis töölähetuses ning tema kasutuses oli kostja sõiduk. Kõikidel kostja sõidukitel on reklaam kostja nimega. Pärast varguse toimumist teostas politsei kostja sõidukis läbiotsimise ning tuvastas, et hageja on kostja töötaja. Politsei võttis ühendust kostja esindajaga ning teavitas kostjat hageja poolt toimepandud vargusest. Kostja maine sai kahjustatud nii politsei kui kaupluse töötajate silmis.
8.Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, et tööandja võib töölepingu lõpetada TLS § 104 lg 2 p 3 alusel siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, see tähendab töötaja on käitunud viisil, mis tekitas tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Kostja arvates lõi hageja tegu usaldamatuse tekkimise võimaluse ka kostja klientide ja koostööpartnerite seas. Hageja poolt toime pandud teo tõttu kaotas kostja hageja suhtes usalduse. Kostja ei saanud hagejat usaldada edasise töösuhte jätkamisel ja klientidele kauba tarnimisel.
9.Hageja püüab jätta muljet, et ta ei saanud midagi aru sellest, mida politseinikud rääkisid. Hageja jätab mainimata selle, et ta kuulati politsei poolt üle kostja töötaja I Mi abil, kes tõlkis hageja ja politsei vahelist vestlust. Juhul, kui hageja ei saanud aru, mida politseiametnikud omavahel taani keeles rääkisid, siis sai hageja kindlasti aru sellest, mida talle tõlgi abil räägiti. Võrreldes hagiavalduses esitatud asjaolusid politsei poolt väljastatud hageja poolt toime pandud varguse juhtumi asjaoludega, on ilmne, et hageja on hagiavalduses esitanud juhtumist ebaõigeid fakte. Esimese astme kohtu otsus
10.22.06.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus tunnistas poolte vahel sõlmitud töölepingu 09.05.2011 ülesütlemise tühiseks ja lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 09.05.2011 ja mõistis hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses 2109.08 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Pooled ei vaidle töölepingu sõlmimise, selle ülesütlemise ja ülesütlemise aluseks olnud sündmuse (väidetava varguse) toimumise üle. Töötaja on võtnud omaks, et teda on karistatud varguse eest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vargus ei olnud otseselt seotud hageja tööülesannete täitmisega. Vaidlust ei ole töötasu ja võimaliku hüvitise suuruse osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas 08.05.2010 toimunud sündmus sai olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5 järgi.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-le 2 ja TLS § 97 lg-le 1 peab järgima ülesütlemisel etteteatamistähtaegu. Antud juhul on tööandja öelnud lepingu üles täiendavat tähtaega andmata. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib töölepingu üles öelda ka etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Eeltoodud sätete mõttest ja eesmärgist tuleneb, et töölepingu võib erakorraliselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda üksnes äärmiselt kaalukatel põhjustel ja olukorras, kus töösuhte jätkumine on poolte vahel täielikult välistatud.
13.Kohus leidis, et tööandja ei pea tõendama reaalse usaldamatuse teket kolmandate isikute seas, põhistama peab sellise usaldamatuse tekkimise võimaluse esinemise. 08.05.2010 sündmus ei saanud olla aluseks töölepingu erakorralisele ja etteteatamistähtaega mittejärgivale ülesütlemisele. Nimetatud sündmusest ei saanud tööandja järeldada, et hageja iseloomuomadused ja isiksus välistavad tema suhtes usalduse ning töösuhte jätkumise täielikult. Tegemist oli ühe hambapastatuubi väidetava vargusega. Seejuures ei ole isegi oluline, kas hageja kavatses hambapastat varastada või oli tegemist arusaamatusega ja hageja tunnistas ennast süüdi probleemi kiireks lahendamiseks. Väidetavalt varastatud kauba eest tasus hageja koheselt juba kaupluses. Politsei karistas hagejat väärteo eest rahatrahviga. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles viivitamatult, üksnes varguse toimumise faktile toetudes ja selle täpsemaid asjaolusid ülesütlemist otsustades välja ei selgitatud. Lepingu lõpetamise otsus tehti asja materjalidest nähtuvalt juba varguse sündmusega samal päeval, vormistatud dokumendid esitati hagejale päeva möödudes. Lepingu erakorraline ülesütlemine usalduse kaotamise tõttu ei ole õigustatud, lähtudes üksnes väärteo toimepanemise faktist. Olulised on ka väärteo asjaolud ning nende seos edaspidise töösuhtega. Ühe hambapastatuubi vargus, eriti kui on tuvastamata reaalne kavatsus vargus toime panna, ei saanud põhjustada usalduse kaotust töötaja suhtes määral, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist. Veenvad ei ole ka kostja väited, et varguse tõttu on kaotanud kliendid ja Taani politsei usalduse kostja vastu. Kostja enda sõnade kohaselt töötab tema ettevõttes 640 autojuhti. Ei ole eluliselt usutav, et ühe töötaja väärtegu põhjustaks kolmandates isikutes usalduse kaotuse sedavõrd suure ettevõtte suhtes. Eelnevast tulenevalt oli töölepingu ülesütlemine 09.05.2010 TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Apellatsioonkaebus
14.Kim Johansen Transport OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.
15.Apellant leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1, 1.1.1, 1.1.2, 3.2 ja 3.3 on hagi rahuldamise ulatuse osas omavahel vastuolus ning eksitavad ega vasta TsMS § 442 lg-tele 5 ja 8. Maakohus on otsuse p-s 1.1.1 eksinud töölepingu ülesütlemise kuupäevaga, lugedes selleks 09.05.2011. Vastustaja töösuhe lõppes 09.05.2010. Seega ei ole maakohtu otsus töölepingu ülesütlemise kuupäeva osas õige.
16.Maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud. TsMS § 442 lg-st 8 lähtuvalt peab kohus kõiki tõendeid analüüsima. Apellant esitas 23.03.2011 vastuses hagiavaldusele tõendina Kopenhaageni Läänepiirkonna politsei raporti, mille juurde kuulub kahtlusaluse ja tunnistaja ülekuulamisraport, teatamisraport ja trahvikviitung. Lisaks esitas apellant tõendina vastustajale tehtud kirjaliku hoiatuse. Maakohus asus ekslikult seisukohale, mille kohaselt oli tegemist ühe hambapastatuubi väidetava vargusega. Kohtu selline hinnang viitab üheselt sellele, et maakohus ei tutvunud põhjalikult apellandi poolt esitatud
raportiga, mille kohaselt võttis vastustaja varguse toimepaneku omaks. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et tegemist on väidetava vargusega. Varguse katse fakt on tõendatud. Apellandi arvates ei ole asjakohased vastustaja hilisemad selgitused selle kohta, miks ta väidetavalt varguse omaks võttis ning kas tegemist oli arusaamatusega. Raporti kohaselt vastustaja ise tunnistas, et soovis raha kokku hoida ja otsustas riskida.
17.Apellandile jääb arusaamatuks, milliseid täpsemaid vargusega seotud asjaolusid oleks apellant pidanud enne töölepingu ülesütlemist välja selgitama. Apellant sai vastustaja poolt toime pandud vargusest ja sellega seotud asjaoludest teada politseilt. Politseiametnik teatas samadest vastustaja poolt varguse toimepanemise asjaoludest, mis sisalduvad raportis. Seega olid töölepingu ülesütlemisel nii apellant kui vastustaja teadlikud vargusega seotud asjaoludest. Asjakohased ei ole vastustaja hilisemad väited varguse omaksvõtmise kohta seoses sooviga asi kiiresti lahendada.
18.Apellant ei lähtunud töölepingu ülesütlemisel üksnes toimepandud väärteo faktist ehk vargusest, vaid sellega seotud asjaoludest, mis olid apellandile teada politsei poolt edastatud info põhjal. Olulised on väärteo asjaolud. Raportis on fikseeritud vastustaja ütlused varguse toimepanemise motiivide ning asjaolude kohta. Seda, et 08.05.2010 toimunud intsidendi tõttu ei saanud apellant enam vastustajat usaldada, näitab ilmekalt see, et võrreldes hagiavalduses esitatud asjaolusid politsei poolt väljastatud vastustaja poolt toime pandud varguse juhtumi asjaoludega, on ilmne, et vastustaja on hagiavalduses esitanud juhtumist ebaõigeid ja moonutatud fakte.
19.Käesolevas vaidluses ei ole oluline, mida ja mis väärtuses esemeid vastustaja varastas ning mis oli vastustaja kavatsus. Apellandi arvates omab tähendust fakt, et vastustaja pani toime varguse ning vastustaja on selle toimepanemise omaks võtnud. Ei ole mõistlik eeldada, et apellandil peaks säilima usaldus vastustaja suhtes ning ta peaks olema kohustatud viimase töösuhet jätkama. Apellant ei ole väitnud, et oleks vastustaja poolt toimepandud vargusega kaotanud kliente ning Taani politsei usalduse apellandi vastu. Apellant asus vastuses hagile seisukohale, et vastustaja poolt toime pandud vargus kahjustas kindlasti kostja mainet ning apellandi maine sai kahjustatud Taani politsei silmis. Apellandi arvates ei ole oluline, kas kolmandates isikutes usalduse kaotuse põhjustaja on üks või enam töötajat. Tegutsedes rahvusvahelisel turul ning rahvusvaheliste klientidega, on apellandi jaoks oluline, et apellant oleks usaldusväärne ja hea mainega ettevõtja. Apellandi arvates lõi vastustaja tegu usaldamatuse tekkimise võimaluse ka apellandi klientide ja koostööpartnerite, samuti riigiorganite (politsei) ja avalikkuse ees. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on otsuse tegemisel rakendanud ebaõigesti materiaalõigusnorme, mistõttu tuleb lahend tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
22.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) hageja töötas kostja juures 01.09.2009 sõlmitud töölepingu alusel autojuhina ning tema tööülesanneteks olid auto juhtimine ja kaupade vedu Euroopa Liidu territooriumil (töölepingu p-d 2.4, 2.6, 7.5; TVK t lk 12-14); 2) käskkirjaga 10.05.2010 lõpetas tööandja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 09.05.2010 (samas lk 10); 3) töölepingu lõpetamise ajendiks oli asjaolu, et 08.05.2010 pani hageja töölähetuses olles toime varguse. Hageja (töötaja) on seisukohal, et: 1) väidetud intsidendis Taani Kuningriigi Greve linna kaupluses süüdistati teda varguses alusetult, tegemist oli arusaamatusega ja tegelikult ta midagi ei varastanud; 2) vahejuhtum toimis puhkepäeval ega puuduta kuidagi tööandjat, kuna ei olnud seotud tööalase tegevusega. Kostja (tööandja) on seisukohal, et: 1) vargus on tõendatud Taani
politsei dokumentidega; 2) autojuhi tööülesannete hulka kuulub tööandja nimel Euroopa Liidu territooriumil kaubasaadetiste vastuvõtmine, sihtkohta toimetamine ja üle andmine; kuna töötaja pani toime varguse, ei saa tööandja enam usaldada tema valdusesse miljonite väärtuses vara. Maakohus asus seisukohale, et 08.05.2010 sündmus ei saanud olla aluseks töölepingu erakorralisele ja etteteatamistähtaega mittejärgivale ülesütlemisele, kuna sellest ei saanud tööandja järeldada, et hageja iseloomuomadused ja tema isiksus välistavad tema suhtes usalduse ja töösuhte jätkumise.
23.Asjakohane on maakohtu seisukoht, et pooltevaheline vaidlus taandub sisuliselt vaid TLS § 88 lg 1 p 5 tõlgendamise küsimusele ehk kas 08.05.2010 toimunud sündmus sai anda tööandjale aluse töölepingu erakorraliseks etteteatamata ülesütlemiseks. Apellatsioonikohus, hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja kujundanud nende alusel oma siseveendumuse, nõustub apellandiga, et tööandja käitus käesolevas asjas töölepingut üles öeldes seaduslikult. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja sama seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
24.Taani politsei materjalidega (t lk 49-58, tõlked lk 59-68) on tõendatud, et tööandja poolt väidetud varguse fakt tõepoolest aset leidis – hageja varastas 08.05.2010 kell 12.35 Bilka kaupluses kaupa koguväärtuses 74.35 Taani krooni, tunnistas oma süüd ja maksis varastatu eest kauplusele kompensatsiooni ja politseile trahvi. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel kahtles maakohus varguse fakti toimumises, nimetades seda „väidetavaks varguseks“ ja varastatud hambapastatuubi „väidetavalt varastatud kaubaks“. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millised lükkaksid ümber Taani Kuningriigi politsei materjalid. Vastupidi - hageja on võtnud omaks asjaolu, et sai karistada ja maksis trahvi.
25.Kolleegium ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et vargus, milline pandi toime puhkepäeval (tööst vabal ajal), ei puutu mingilgi moel tööandjasse. Selline intsident iseloomustab töötaja isikuomadusi ning olukorras, kus tema tööülesanded olid vahetult seotud varaliste väärtuste käitlemisega, võis ja sai selle alusel tööandjal tekkida põhjendatud usaldamatus töötaja vastu. Seejuures ei ole tähtis, millises väärtuses kaupa varastati, vaid varguse toimumise fakt. Õige on maakohtu seisukoht, et tööandja tegevuse seaduslikkuse tuvastamisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest ehk töötaja käitumise kohta seisukoha võtmisel omavad tähtsust tema tegu iseloomustavad asjaolud, kuid käesolevas asjas ei ole maakohus toonud esile neid asjaolusid, mis tema arvates hilisemalt peale käskkirja tegemist 10.05.2010) esile tulid ja näitaksid tööandja poolt lepingu ülesütlemise ennatlikkust (näiteks Taani kohtu poolt varguse fakti mittetoimumise tuvastamine). Maakohtu põhjendustest saab järeldada, et tähtsust omab ka hageja süü vorm („...on tuvastamata reaalne kavatsus vargus toime panna...“). Kolleegium nõustub põhimõtteliselt maakohtuga selles, et tähtsust võib omada, kas vargus pandi toime tahtluse või ettevaatamatuse vormis meie karistusseadustiku mõttes, kuid millises tahtluse vormis (kavatsus, otsene, kaudne), tähtsust ei oma. Taani politsei materjalidest nähtub, et hageja selgitas politseile, et ta soovis raha kokku hoida ja otsustas seetõttu riskida, käis kaupluses ringi ja võttis kauba osaliselt pakendist välja (tõlge lk 61). Sama tuleneb ka kaupluse turvamehe poolt politseile antud seletusest: nägi, et kahtlusalune käis kaupluses ringi pikemat aega, käis mitmetes osakondades ja peitis asju oma keha juurde, mitte ei pannud korvi, peale kassaliini läbimist palus ta kahtlusaluse kaupluse kontorisse, kuna kahtlustas, et viimane on kaupu varastanud, kontoris võttis kahtlusalune asjad välja (tõlge t lk 62-63).
26.Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja põhjenduse p 3.2 on vastuolulised. Samuti, et maakohus on eksinud resolutsioonis töösuhte lõpetamise aastaarvu märkides. Kuna aga apellatsioonikohus teeb ise asjas uue otsuse, siis nimetatud ebatäpsused vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma.
27.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Käesolevas asjas on kirjalikus ülesütlemisavalduses viidatud lõpetamise alusena TLS § 88 lg 1 p-le 5. Eeltoodust tulenevalt (otsuse p-d 22-25) on ringkonnakohus seisukohal, et kuna viidatud alusel töölepingu lõpetamine oli põhjendatud, siis käesolevas lahendis ei ole vaja analüüsida kostja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavaid väiteid töölepingu lõpetamise põhjendatuse kohta ka TLS § 88 lg 1 p-s 6 toodud alusel (töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu).
28.Hagi rahuldamata jäämisel jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud sama sätte alusel vastustaja kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.