Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

nõudega saamata töötasu väljamaksmiseks. Tööleping lõpetati 30.09.2010, kuid varasemast ajast saamata töötasu ei makstud. Töötaja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni, kes jättis 16.02.2011 otsusega avaldaja nõude rahuldamata. Töötaja pöördus hagiga kohtusse. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja välja mõista kostjalt hagejale maksmata töötasu summas 38 290 krooni, so 2 447.18 eurot brutotöötasuna. Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr 26, 09.02.2009, mille alusel töötas hageja AS-s Estplant tootejuhina. Hageja oli puhkusel 02.01.-14.01.2010. Alates 15.01.2010 puudus hageja töölt tööandjale teadmata põhjusel. Hageja asus tööle 28.04.2010. Perioodil 15.01. kuni 23.04.2010 maksis kostja hagejale miinimumtöötasu. Hageja ei ole tõendanud tahet ja valmisolekut töö tegemiseks sellel ajal. Hageja ei olnud tööl, mida tõendab ka tema avaldus 31.08.2010, kus ta nõuab tasu tööl mitteoldud aja eest. Kuigi hagejat ei ole karistatud töölt puudumise eest, on tegemist töölepingu rikkumisega. Sisuliselt on hageja keeldunud töötamast. Töötaja ei ole pöördunud tööandja poole kirjalikult, ei ole juhtinud tähelepanu töölepingu rikkumisele. Töövaidluskomisjoni pöördus töötaja jaanuaris 2011, so aasta hiljem väidetavast lepingurikkumisest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Töölepinguseaduse (TLS) § 35 kohaselt Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja oli kuni 14.01.2010 puhkusel ja pidi alustama tööd 15.01.2010. Kostja ei ole kohtule tõendanud, millist tööd pidi hageja 15.01.2010 tegema. Kostja esitatud e-kirjas (TVK tl 34), mis on saadetud 09.02.2010, käsitletakse Ivo Muru võimalikke tööülesandeid alates veebruarist. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et tegemist on võltsitud tõendiga. Võltsimise tunnuseid esile toodud ei ole, võltsitust tõendatud ei ole. Hageja väitel ilmus ta 15.01.2010 hommikul tööle. Kostja ei ole fikseerinud hageja tööle mitteilmumist. Vastupidi, kostja on maksnud hagejale 05.02.2010 jaanuarikuu eest miinimumtöötasu 2310 krooni (TVK tl 9). Tunnistaja A.B. ütluse kohaselt „Peale puhkust, jaanuaris 2010, firma valmistas aluseid puude pakkimiseks ja tema pidi juhendama ja hankis ka materjali. Võib-olla oli teistel ka siis puhkus, ma ei mäleta, tavaliselt on kõik jaanuaris puhkusel ja ka teised ei töötanud.“ Tunnistaja ütlusega on kooskõlas TVK tl 27 olev tööaja arvestuse tabel, mille kohaselt jaanuaris 2010 on töötunnid märgitud ainult P.B. ja A.B. . Samal toimikulehel oleva 2010 veebruarikuu tööaja arvestuse tabeli kohaselt on 15.02. kuni 23.02.2010 töötunnid kirjas kolmel AS Estplant töötajal lisaks A. ja P.B. . Hageja nime järel on jätkuvalt V-täht, mis tabeli selgituse kohaselt tähendab miinimumtasu. Märtsis 2010 on kirjas töötajate üksikud tööpäevad, enamus tööpäevadest on tähistatud 0-ga või P-ga, mis tähistab puhkusel viibimist. Aprillikuu tööaja arvestuse tabelis (TVK tl 28) on töötajatel kirjas minimaalselt töötunde, selle asemel on üles märgitud tükitööd. Alates 26. aprillist 2010 on kõigil senistel AS Estplant töötajatel, kaasa arvatud hageja, kirjas igal tööpäeval vähemalt 8 töötundi ja juurde on võetud lisatööjõudu. Kui I. Muru pidi tunnistaja ütluste kohaselt jaanuaris-veebruaris 2010 juhendama töötajaid, siis tuleb tunnistada tõsiasja, et nähtuvalt tööaja arvestuse tabelitest ei olnud tööl töötajaid, keda oleks olnud vajalik ja võimalik juhendada. Puudujääkidele hageja töös ei ole tööandja kunagi tähelepanu juhtinud. Hageja poolt tegemata töid ei nähtu ka tunnistaja ütlustest. Seega ei ole kohtul võimalik väita, et hageja ei täitnud veebruarist aprillini temale antud tööülesannet materjalide hankimise ja töötajate juhendamise osas. Tunnistaja A.B. ütluste kohaselt pidi I. Muru märtsis minema hoopis lähetusse Ungarisse, kuid see jäi ära. Lähetust ei olnud ette nähtud 09.02.2010 tööplaanis. Lähetusse saatmise vajadus ja võimalus omakorda tõendab asjaolu, et tööandjal ei olnud I. Murule kohapeal tööd pakkuda. Aprillikuus tegid töölised tükitööd. I. Muru

tööle mitteilmumise põhjuste väljaselgitamiseks oli tööandjal olnud piisavalt aega. Tunnistaja A.B. ütluste kohaselt viibis I. Muru vähemalt ühel arutelul, kus kohal oli ka juhatuse liige, st äriühingu seaduslik esindaja. I. Muru töölt puudumise põhjuste arutamist, seletuse küsimist vms ei ole kohtule tõendatud. Alates 26. aprillist 2010 asus I. Muru probleemideta tööle. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kindlustanud hagejat töölepingus kokkulepitud tootejuhi tööga töölepingus kokkulepitud mahus. Tootejuhil ei ole võimalik töötada, kui äriühingu töölised, kelle tööd ta peab korraldama, on lubatud puhkusele või palgata puhkusele või on tööandja aktsepteerinud nende tööle mitteilmumist (tööajaarvestuse tabelites märgitud 0-ga). Töötaja on saamata töötasu nõude esitanud tööandjale 31.08.2010 koos töölepingu ülesütlemise avaldusega. Tööandja ei ole töötaja nõuet rahuldanud. Saamata töötasu nõuet võib Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt esitada kolm aastat. TLS § 35 alusel tuleb hageja kasuks välja mõista tema keskmine töötasu perioodi eest 15. jaanuar 2010 kuni 25. aprill 2010. Kostja ei ole vaidlustanud I. Muru poolt töövaidluskomisjonile esitatud arvestusi (TVK tl 4-6), mille kohaselt on hagejal õigus saada jaanuarikuu eest 6 340 krooni, veebruarikuu eest 10 549 krooni, märtsikuu eest 10 466 krooni ja aprillikuu eest 10 936 krooni, kokku 38 290 krooni, so 2 447.18 eurot. TLS § 37 lg 1 võimaldab tööandjal juhul, kui ta ei saa majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, vähendada töötaja töötasu kuni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärani mitte kauemaks kui kolmeks kuuks, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Taimekasvatusega tegelev äriühing võib sattuda mõnel kuul aastas olukorda, kus ei ole võimalik töötajat kindlustada tööga. Kuid TLS § 35 lg 4 kohaselt tuleb sellisest töötasu vähendamisest ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva ning saada töötajalt teada tema arvamus. Kostja ei ole kasutanud TLS § 37 sätestatud võimalust. Hagejale ei ole antud töölepingus kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, kuigi hageja oli töövõimeline ja töö tegemiseks valmis, mistõttu tööandjal tuleb TLS § 35 alusel maksta töötajale keskmist töötasu. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud AS Estplant kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.