Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-10-17387
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2012, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
G. T. hagi Ida-Viru Maavalitsuse vastu töövaidluses 1476,36 eurot
Hagi hind Kohtuistungi toimumise aeg
23.jaanuar 2012
Menetlusosalised
Hageja:
G. T. (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
Lembit Auväärt (MTÜ ÕPS Tartu Ühing, Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu, [email protected]) Ida-Viru Maavalitsus
Kostja: M. T. (volikirja alusel) Kostja esindaja:
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
- tuginema ülesütlemisalusele ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid; - vastama seaduse formaalsetele nõuetele (nt olema kirjalikus vormis ja ei või olla tingimuslik). Seega aluseks, mis muudab ebaseaduslikuks töötaja algatusel töölepingu lõpetamise § 85 lg 1, on asjaolu, et töötaja ei esitanud kirjalikku sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks, nagu seda nõuab TLS § 95 lg 1. Seega sai tööandja hagejaga töölepingu lõpetada TLS § 85 lg 1 alusel siis, kui hageja teatas kostjale kirjalikult, et soovib töösuhet lõpetada. Hageja väidab, et tema sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks kirjutanud ei ole. Samas kinnitab, et allkiri avaldusel on tema kirjutatud, samuti on hageja enda käega kirjutatud nimi (tl 115), kuid avalduse teksti tema kirjutanud ei ole, sest ei valda sel määral eesti keelt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Hageja ei ole eelkirjeldatud asjaolusid millegagi tõendanud. Väited pettusega allkirja väljameelitamise kohta on paljasõnalised ning kohtu jaoks mitte veenvad. Isegi kui asuda seisukohale, et tõepoolest tööandja võis avalduse teksti valmis trükkida ja siis hagejale allkirjastamiseks esitada, ei ole hageja endapoolne hooletus (kui alla kirjutamine ei olnud tõepoolest tema soov) võrdsustatav pettusega TsÜS § 94 mõttes (isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema). Kohtul ei ole üksnes hageja selgituste põhjal alust teha järeldust, et tööandja eesmärk oli hageja tahtlikult eksitusse viia ja kallutada viimast talle arusaamatule avaldusele alla kirjutama selgitamata hagejale avalduse sisu. Hageja märgib, et kui asuda seisukohale, et ülesütlemist kehtetuks tunnistada ei saa, tuleb arvestada et hageja avaldus oli üksnes ettepanek töölepingu lõpetamiseks, millele oleks pidanud järgnema tööandjapoolne teatamine (nõustumine /mittenõustumine). Kohus sellega ei nõustu. TLS § 95 lg 1 tulenevalt võib töölepingu üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega. VÕS § 195 tulenevalt toimub ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Selle puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Seega, kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõppeb ülesütlemisega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et töötaja avaldas soovi tööleping lõpetada. Isegi kui töötaja hiljem soovis oma avaldust tagasi võtta, ei ole tööandjal selleks kohustust (sest avaldust saab töötaja tagasi võtta üksnes tööandja nõusolekul). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kehtiv TLS ei sisalda eriregulatsiooni töölepingu vaidlustamiseks juhul, kui leping lõpeb poolte kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu. Sel juhul saab töötaja nõuda töölepingu täitmist või töölepingu tööandjapoolse rikkumise tõttu üles öelda (VÕS § 108, TLS § 91).
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.