G. T. hagi Ida-Viru Maavalitsuse vastu töövaidluses 1476,36 eurot
Hagi hind Kohtuistungi toimumise aeg
23.jaanuar 2012
Menetlusosalised
Hageja:
G. T. (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
Lembit Auväärt (MTÜ ÕPS Tartu Ühing, Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu, [email protected]) Ida-Viru Maavalitsus
Kostja: M. T. (volikirja alusel) Kostja esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Jätta G. T. hagi Ida-Viru Maavalitsuse vastu töövaidluses rahuldamata aegumise tõttu.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja G. T. kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle Narva-Jõesuu Lastekodusse kasvatajana 16.03.2006. aastal. 25.11.2009 kutsus tööandja hageja välja ning teatas, et tööleping lõpetatakse TLS § 88 alusel alates 01.12.2009. Hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamisest. 30.11.2009 hageja haigestus ning oli pikka aega töövõimetuslehel. 03.02.2010 tuli hageja kostja juurde, et anda üle haigusleht. Samal päeval, so 03.02.2010 andis kostja hagejale töölepingu lisa, millest hageja sai teada, et alates 01.12.2009 on tööleping lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel. Hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ning pöördus vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni. Hageja palus töövaidluskomisjonil tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks ja TLS § 107 lg 2 alusel kohustada kostjat maksma hagejale hüvitust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 23 100 krooni. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata aegumise tõttu. Hageja sellega nõus ei ole ning väidab, et käskkirjast sai teada tööraamatu kättesaamisel ehk 03.02.2011 (tl 129).
2.Kohtuistungil märkis hageja, et tema nõue põhineb seisukohal, et töölt lahkumise avaldus on võltsitud, samas kinnitas, et allkiri on hageja kirjutatud. Avaldust ennast ta kirjutanud ei ole ning allkiri on võetud temalt pettuse teel. Kõik avaldused on hageja kirjutanud alati käsikirjas vene keeles, trükkida ta ei oska ning arvutit tal pole. Tööandja valis aga allkirja saamiseks situatsiooni, kus hageja pani lapsi magama ning ütles, et tegemist on järjekordse märkusega hagejale. Hagejale ei antud võimalust (aega) isegi aega prille ette panna. Hageja leiab, et avaldus on tühine ning ei vasta nõuetele. Hageja ei saanud stressisituatsioonis aru, millele alla kirjutas. Juhtkonnaga oli hageja konfliktis, mistõttu otsiti võimalusi hagejast lahti saada. Lisaks eelkirjeldatule leiab hageja, et töölepingu lõpetamisel puudub töövõtja allkiri ning töölepingut ei saa lõpetada käskkirjaga, vähemalt juhul, kui soovitakse lahkuda omal soovil. Ka töölepingu lõpetamine on leping, milleks on vaja mõlema poole tahet. Töötajal tuleb töölepingu lõpetamise soovist ette teatada vähemalt 1 kuu. Hageja märgib, et antud juhul oleks hageja avalduse alusel saanud töölepingu lõpetada kõige varem 25.12.2009 (TLS § 104). Kui lugeda esitatud avaldus siiski töölepingu lõpetamise avalduseks, on hageja allkiri saadud sinna pettuse teel ning seetõttu TsÜS § 94 tulenevalt tühine. Kui asuda seisukohale, et tehingut siiski kehtetuks tunnistada ei saa, tuleb arvestada, et avaldus oli vaid ettepanek tööleping lõpetada. Tööandja järgmine samm sel juhul oleks pidanud olema teatamine, kas tööandja on nõus töösuhte lõpetama. Esitatud käskkirja saab seega lugeda tööandja nõusolekuks, ei enamat. Hageja leiab eeltoodu põhjal, et tööleping ei olnud lõpetatud ning palub hagi rahuldada.
3.Hageja palub kohtul tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks ja välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 23 100 krooni (1476,36 eurot). Hageja leiab, et tööleping kehtis kuni lastekodu likvideerimiseni ning palub täiendavalt lõpetada tööleping alates 01.12.2011.a.
KOSTJA VASTUS
4.G. T. esitas hagi Narva-Jõesuu Lastekodu vastu. Ida-Viru maavanema 30.06.2011 korraldusega nr 1.1-1/97 lõpetati Ida-Viru maavalitsusse hallatava asutuse Narva-Jõesuu Lastekodu tegevus 31.08.2011.a. Kohus asendas 09.11.2011 määrusega senise kostja Narva-Jõesuu Lastekodu Ida-Viru Maavalitsusega (tl 91, 93, 94-96, 106).
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hageja esitas 24.11.2009 avalduse töölt vabastamiseks alates 01.12.2009. 25.11.2009 vormistatud käskkirja tutvustas kostja hagejale tunnistaja juuresolekul. Hageja keeldus kirjalikult kinnitamast, et töölt vabastamise käskkirja on talle tutvustatud. Majandusjuhataja L. P. T. kinnitas oma allkirjaga, et käskkirja tutvustati tema juuresolekul. Töötaja vabastati töölt omal soovil alates 01.12.2009. Hageja tahtis küll avalduse tagasi võtta, kuid talle avaldust ei tagastatud, kuna töölt vabastamise käskkiri oli selleks ajaks juba vormistatud. Töölt vabastamise käskkirjast sai töötaja teada 25.11.2009 ning järelikult algas kaebetähtaeg kulgema samast päevast. Avalduse esitas hageja töövaidluskomisjonile 15.02.2010, so kaebetähtaja möödudes. Kostja märgib muuhulgas, et G. T.t on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Talle määratud distsiplinaarkaristusi hageja vaidlustanud ei ole. Kostja leiab, et töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel ning täiesti õiguspäraselt. Kohtuistungil 23.01.2012 jäi kostja esindaja oma vastuväidete juurde ning viitas aegumisele (tl 124). Kostja kinnitas varasemat seisukohta, et hageja esitas avalduse tööinspektsioonile hilinenult. Kostja hinnangul pole alust kahelda selles, et avaldus töösuhte lõpetamiseks on esitatud isiku enda tahtel ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja Erika Tambi ütlused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
7.Hageja töötas Narva-Jõesuu Lastekodus kasvatajana alates 16.03.2006.a – 01.12.2009 (tl 36) 24.11.2009 esitas G. T. avalduse töölepingu lõpetamiseks (tl 63) Tööleping lõpetati alates 01.12.2009 TLS § 85 p 1 alusel (töötajapoolse ülesütlemisega) (tl 6, 65). Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 15.02.2010. Töövaidluskomisjon jättis 23.03.2010 otsusega (töövaidlusasi nr 9.1-2/599-2010) avalduse rahuldamata leides, et nõue on aegunud (tl 9-11). Aegumine
8.Tööandja esitas nii töövaidluskomisjonis kui kohtumenetluses aegumise vastuväited ja leidis, et hageja on mööda lasknud seaduses sätestatud 30-päevase vaidlustamistähtaja. Kostja leiab, et kuna töölt vabastamise käskkirjast sai hageja teada 25.11.2009, algas kaebetähtaeg samast päevast ja lõppes 28.12.2009. Hageja G. T. aegumise vastuväidetega ei nõustu ja kinnitab, et töölepingu lõpetamisest sai tema teada 03.02.2012 ehk kui lõppes töövõimetusleht ja ta tuli seda tööandjale andma.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab aegumise mõiste. Vastavalt viidatud sättele aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Hageja palub kohtul tunnistada töölepingu lõpetamise (TLS § 85 lg 1 alusel) tühisust, mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 23 100 krooni ehk 1 476, 36 eurot ja lõpetada tööleping alates 01.12.2011.a. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab hagi kohtule või avalduse töövaidluskomisjonile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
10.Töövaidluskomisjon jättis 23.03.2010 otsusega (tl 9-11) avalduse rahuldamata leides, et nõue on aegunud. TVK leidis tuginedes TsÜS § 135 lg 1, et avalduse esitamise tähtaeg sai alguse alates 24.11.2009 ja viimane päev töövaidluskomisjoni pöördumiseks oli 28. detsember 2009. Hageja väitis töövaidluskomisjonis, et haiguslehel viibimise tõttu ei saanud ta avaldust tähtaegselt esitada. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. ITVS § 6 lg 2 ja TLS § 105 tulenevalt tuli tähtaega hakata lugema ülesütlemisavalduse saamisest. G. T. esitas tööandjale ülesütlemisavalduse 24.11.2009. Tööandja vormistas käskkirja 25.11.2009, mille kohaselt lõpetati tööleping hagejaga alates 01.12.2009 (tl 64). Kohus nõustub seisukohaga, et vaidlustamistähtaja alguseks tuleb lugeda 24.11.2009. Kohus nõustub ka sellega, et haiguslehel viibimist ei saa lugeda põhjuseks, mis takistab avalduse tähtaegset esitamist. Hageja viibimist haiguslehel ei saa pidada vääramatuks jõuks TsÜS § 163 mõttes, mis peataks nõude aegumise. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et G. T. viibis töövõimetuslehel alates 30.11.2009 23.02.2010 (tl 12-15). Avaldus töövaidluskomisjonile esitati 15.02.2010, so hageja viibimise ajal töövõimetuslehel. Seetõttu on alusetud hageja väited, et haiguslehel viibimine takistas tal esitada avaldust tähtaegselt.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on aegunud ja jätab seetõttu hagi rahuldamata.
12.Riigikohus on oma 22.02.2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 selgitanud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue olles aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kohus peab siiski vajalikuks käsitleda hageja väiteid tööandja pettuse ja ülesütlemise tühisuse osas. Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 104 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seadusele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab see:
- tuginema ülesütlemisalusele ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid; - vastama seaduse formaalsetele nõuetele (nt olema kirjalikus vormis ja ei või olla tingimuslik). Seega aluseks, mis muudab ebaseaduslikuks töötaja algatusel töölepingu lõpetamise § 85 lg 1, on asjaolu, et töötaja ei esitanud kirjalikku sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks, nagu seda nõuab TLS § 95 lg 1. Seega sai tööandja hagejaga töölepingu lõpetada TLS § 85 lg 1 alusel siis, kui hageja teatas kostjale kirjalikult, et soovib töösuhet lõpetada. Hageja väidab, et tema sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks kirjutanud ei ole. Samas kinnitab, et allkiri avaldusel on tema kirjutatud, samuti on hageja enda käega kirjutatud nimi (tl 115), kuid avalduse teksti tema kirjutanud ei ole, sest ei valda sel määral eesti keelt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Hageja ei ole eelkirjeldatud asjaolusid millegagi tõendanud. Väited pettusega allkirja väljameelitamise kohta on paljasõnalised ning kohtu jaoks mitte veenvad. Isegi kui asuda seisukohale, et tõepoolest tööandja võis avalduse teksti valmis trükkida ja siis hagejale allkirjastamiseks esitada, ei ole hageja endapoolne hooletus (kui alla kirjutamine ei olnud tõepoolest tema soov) võrdsustatav pettusega TsÜS § 94 mõttes (isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema). Kohtul ei ole üksnes hageja selgituste põhjal alust teha järeldust, et tööandja eesmärk oli hageja tahtlikult eksitusse viia ja kallutada viimast talle arusaamatule avaldusele alla kirjutama selgitamata hagejale avalduse sisu. Hageja märgib, et kui asuda seisukohale, et ülesütlemist kehtetuks tunnistada ei saa, tuleb arvestada et hageja avaldus oli üksnes ettepanek töölepingu lõpetamiseks, millele oleks pidanud järgnema tööandjapoolne teatamine (nõustumine /mittenõustumine). Kohus sellega ei nõustu. TLS § 95 lg 1 tulenevalt võib töölepingu üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega. VÕS § 195 tulenevalt toimub ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Selle puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Seega, kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõppeb ülesütlemisega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et töötaja avaldas soovi tööleping lõpetada. Isegi kui töötaja hiljem soovis oma avaldust tagasi võtta, ei ole tööandjal selleks kohustust (sest avaldust saab töötaja tagasi võtta üksnes tööandja nõusolekul). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kehtiv TLS ei sisalda eriregulatsiooni töölepingu vaidlustamiseks juhul, kui leping lõpeb poolte kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu. Sel juhul saab töötaja nõuda töölepingu täitmist või töölepingu tööandjapoolse rikkumise tõttu üles öelda (VÕS § 108, TLS § 91).
13.Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja G. T. kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.