lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-41721/24

Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-41721/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-10-41721

Otsuse kuupäev

10.veebruar 2012

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

FM hagi FRvastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise ja pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise nõudes

Hagi hind

1 595 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: FM(surnud EM õigusjärglane, isikukood

XXX, XXX);

Hageja esindaja: Jaan Nurk (e-post: [email protected]); Kostja: FR(isikukood XXX, XXX); Kostja esindaja: Asta K (XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

09.jaanuar 2012

Istungil osalenud isikud

Hageja FM, hageja esindaja Jaan Nurk, kostja FR ja kostja esindaja Asta K

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada 03.09.2008 Tallinna notar Ragne Tehveri poolt FR välja antud pärimistunnistus kehtetuks. Jätta FM hagi FR vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.27.01.2003 suri SA(sünnijärgne nimi M ), kes oli EM õde ja FR tädi. Pärimisseaduse kohaselt oli EM õigus pärida surnud õele SA järel. 15.05.2008 esitas FR notar Ragne Tehver notaribüroole avalduse 26.01.2003 surnud SA ja 05.03.2004 surnud ER pärandi vastuvõtmiseks. Pärimistunnistuse kohaselt päris kostja FR SA ja ER kogu neile kuulunud vara.
2.23.05.2008 saatis notar EM kirjaliku teate, et 15.05.2008 esitas FR notaribüroole avalduse 23.01.2003 surnud SA ja 05.03.2004 surnud ER pärandi vastuvõtmiseks, aadressil XXX. EM korduvate väidete kohaselt tema notari teadet kätte saanud ei ole. Notari teate ettenäitamisel kinnitas EM, et tema ei ole allkirja väljastusteatel kirjutanud. On alust väita, et teate vastuvõtmise kohta on allkirjastanud kolmas isik. Asja õiguslikuks lahendamiseks tegi hageja esindaja kostjale kirjaliku ettepaneku pärimistunnistuse tagasikutsumiseks notariaalselt tõestatud nõusoleku alusel. Kostja sellele ei reageerinud, väites et pärimine on vormistatud seaduslikult. EM esitas 27.08.2010 Harju Maakohtule hagi, milles palub tunnistada kehtetuks kostja FR väljastatud pärimistunnistus ning ennistada tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks. 22.08.2011 suri EM ning hageja asemel astus õigusjärglasena protsessi tema tütar FM. Kostja vastuväited.
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et EM oli teadlik kostja poolt pärimisega seotud asjaajamisest alates maikuust 2008, kuid ei soovinud pärima asuda ning seetõttu ei esitanud ta ka notarile mingisuguseid dokumente. See oli EM vaba tahe, ta ei soovinud pärast oma õe SA surma 26.01.2003 järelejäänud vara hakata 2008 aastal pärima. EM soov oli, et pärandvara hulka kuuluvas majas saaks hakata elama FR ning ta ei soovinud seda kellelegi teisele anda. Kes kirjutas notari poolt saadetud väljastusteatele alla kostja ei tea. Ragne Tehveri Notaribüroo poolt 23.05.2008 saadetud kiri, millega kutsutakse EM pärima ei ole ainus teade. Pärimisteade on avaldatud ka 23.05.2008 Ametlikes Teadaannetes. Kohtu järeldused.
4.Kohus, kuulanud ära tunnistajad TS, TM ja PP ütlused ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tuginedes asjas esitatud tõenditele asub kohus seisukohale, et EM on SA surma järel pärandi vastu võtnud PärS § 117 lg 3 alusel. SA pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseaduse § 117 lg 3 järgi kui pärija ei ole esitanud pärandi vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
5.SA ja ER pärimistoimiku materjalidest nähtub, et SA kuulus pärandi avanemise ajal 26.01.2003 kinnistu asukohaga XXX. Samal aadressil elas reaalselt SA õde EM kuni 2011 aastani. Seda kinnitavad tunnistajad TM ja PP. EM ei ole esitanud notarile avaldust pärandist loobumiseks. EM pöördumine kohtusse pärandvara vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks tõendab, et tema soov oli pärida oma õe SA järel.

Seega saab lugeda EM poolt SA järele jäänud pärandi vastuvõetuks pärandvara kasutama hakkamisega, mistõttu hageja poolt nõutav pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

6.Kuna kohus loeb EM poolt pärandi vastuvõetuks selle kasutama asumisega, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda täiendavalt tähtaja ennistamisega seonduvaid asjaolusid ja tõendeid. Pärimisõiguse tunnistus iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta hageja tsiviilõigusi ja kohustusi, mida kohus hagejale selgitas 09.01.2012 eel- ja kohtuistungil. Hageja nõuet täpsustada ega täiendavat nõuet esitada ei soovinud.
7.SA pärandvara, kinnistu asukohaga XXX, omandiõigus on kinnistusraamatu kande kohaselt 16.09.2008 üle läinud FR. Hagejal on õigus oma pärija õiguste maksmapanekuks esitada notarile pärimistunnistuse väljaandmiseks avaldus. Kuna EM on pärandvara vastu võtnud PärS § 117 lg 3 alusel ning on SA pärandvara kaaspärija, siis järeldub sellest, et notar on FR väljastatud pärimisõiguse tunnistuses märkinud ebaõigesti kostja pärandiosa suuruse.
8.Hageja on pöördunud probleemi lahendamiseks notari poole (t. lk 9-10). Kuni 01.01.2009 kehtinud pärimisseadus ei sätestanud võimalust notaril endal pärimistunnistuses ilmnenud ebaõigsuse korral pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist. Notar soovitas hagejal esitada avaldus kostjale pärimistunnistuse tagasi kutsumiseks juhul kui FR sellega nõustub. Kostja aga leidis, et tema on õigesti pärinud kogu SA ja ER pärandvara ning pärimistunnistuse tagasikutsumisega ei nõustunud.
9.Kohus leiab, et antud juhul on hagejal õigustatud huvi FR väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, et teostada tulevikus seadusest tulenevat pärimisõigust. Hageja on õigustatud pöörduma notari poole kui kaaspärija, pärimistunnistuse väljaandmiseks SA pärandvara osale. Seega tuleb hagi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldada. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus loeb põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium