Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-41721
Tsiviilasi
F M hagi F Ri vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F M apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja F M (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxx), esindaja Jaan Nurk Kostja F R (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx, xxxxxx), esindaja Asta Kukk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
leidis, et antud juhul on hagejal õigustatud huvi F Rile väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, et teostada tulevikus seadusest tulenevat pärimisõigust. Hageja on õigustatud pöörduma notari poole kui kaaspärija, pärimistunnistuse väljaandmiseks Salme Abeli pärandvara osale. Seega tuleb hagi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldada. Apellatsioonkaebus Hageja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Apellant nõustub põhimõtteliselt kohtu seisukohaga mitte rahuldada tähtaja ennistamist pärandi vastuvõtmiseks, kuid ei nõustu kohtu otsusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja F R ei nõustunud apellandi korduvate seadusest tulenevate pöördumistega kutsuda tagasi ebaseaduslik pärimistunnistus kogu pärandvarale. Apellandi esindaja selgitas korduvalt vastustajale, et seadusejärgne pärimisõigus on ka E. Mällol. Vastustaja on apellandi õigusjärglase ja esindajaga käitunud igati ebaväärikalt ja eksitanud neid, samas olles teadlik, et apellandil on võrdne õigus vastustajaga pärida. Ebaväärika ja vastuolulise käitumise ning toimingutega venitas vastustaja alusetult kohtuprotsessi, millega tekitas ka alusetuid ja liigseid menetluskulusid. Apellandi esindaja oli sunnitud koguma täiendavaid tõendeid, et tõendada allkirja võltsitust notari poolt edastatud väljastusteatel. Menetluse kiiremaks ja mõistlikuks lõpetamiseks esitas apellant 09.01.2012 kohtuistungil vastustajale ettepaneku lõpetada asja menetlemine kompromissiga. Vastustaja ettepanekut vastu ei võtnud ja keeldus isegi kompromissi tingimuste arutamisest ning teatas, et ootab õiglast kohtu otsust. Apellant oleks pakkunud vastustajale ettepanekut menetluskulude mõistlikku jaotamist, kus vastustaja oleks tasunud enamuses (2/3) menetluskuludest. Apellant leiab, et kohaldamisele kuulub TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellant on vaidlustanud maakohtu otsusest ainult menetluskulude jaotuse, siis kolleegium ei kontrolli maakohtu otsust muus osas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus luges põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas maakohtule kaks nõuet: esiteks palus ta kehtetuks tunnistada Tallinna notari Ragne Tehveri poolt 03.09.2008 kostjale väljaantud pärimistunnistuse ja teiseks palus ta
ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaja. Maakohus rahuldas esitatud nõuetest esimese ja jättis teise rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise korral on kohtul tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 õigus kaaluda, kuidas ta jagab menetluskulud. Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited põhjust jagada menetluskulusid maakohtust erinevalt. Hagi osalise rahuldamise korral pole võimalik jätta menetluskulusid kostja kanda, nagu seda on soovinud apellant. Käesolevas asjas ei ole alust kohaldada TsMS § 163 lg 2, kuna tsiviilasja toimikust nähtuvalt pole kumbki pooltest pakkunud maakohtu menetluses teisele poolele kompromissi ulatuses, milles hagi hiljem rahuldati. 09.01.2012 kohtuistungil on kohus teinud pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga (lk 117), kuid kompromissi tingimusi ei ole pooled arutanud.
Ülle Jänes
Ele Liiv
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.