Tsiviilasja number
2-10-56587
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Toivo Sildose hagi Hjalmar Liiviku vastu ebaseadusliku rajatise kõrvaldamiseks 10.02.2012, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Toivo Sildose apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Toivo Sildos (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx, xxxxxxx xxxxxxx), esindaja Jürgen Kirsis Kostja Hjalmar Liivik (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx, xxxxxx xxxxxx), esindaja advokaat Tarmo Friedenthal
Tsiviilasi
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 19.10.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Toivo Sildose kanda. Jätta rahuldamata Toivo Sildose taotlus uute tõendite lisamiseks tsiviilasja materjalide juurde. Apellatsioonkaebusele lisatud foto ja 13.04.2009 Hjalmar Liiviku poolt koostatud selgitused kahel lehel tagastada hageja Toivo Sildosele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagejale kuulub kinnistu asukohaga xxxxxxx xxx xxx xxxxxxx reg osa nr xxxxxxxx. Kostjale kuulub kõrvalkinnistu aadressiga xxxxxx xx xxxxxxx reg osa nr xxxxxx. Kostja on rajanud kinnistute piirile 18 meetri pikkuse ja 1,9 meetri kõrguse Columbia kivist betoonvundamendiga müüri. Müür on rajatud magistraalkraavi asukohale, kuhu hageja sai eelnevalt juhtida oma kinnistu sadeveed. Kostja ei ole kooskõlastanud linnaga müüri rajamist ja kraavi likvideerimist ja ei ole rajanud kraavi asemele toru sadevete jaoks. Tallinna linn Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu on tuvastanud 18.03.2009 ehituskontrolliga, et rajatisel ei ole ehitusluba ega ehitusprojekti. Rajatis ei vasta ka kehtivale detailplaneeringule. Ehitis on varisemisohtlik ning rajatise varisemisel võib see kaasa viia hageja kinnistu pinnast. See võib kahjustada maja konstruktsioone, eelkõige vundamenti. Maja on müürist 5 m kaugusel. Hageja palus kohustada kostjat kõrvaldama oma kinnistult kivimüür ja paigaldama kinniaetud magistraalkraavi asemele toru ning täitma kõrguste vahe pinnasega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited on täielikult tõendamata. Kivimüür ei kahjusta hageja kinnistut ja puudub müüri varisemise oht. Kui kostja kinnistu omandas, siis magistraalkraavi ei olnud. Kunagine magistraalkraav on täidetud nii kostja kinnistul kui ka kogu kraavi ulatuses tõenäoliselt ajavahemikus 2001-2003. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-07-17730 on tuvastatud, et hagejal puudub õigus enda kinnistult sadevete ära juhtimiseks kostja kinnistule. Kostjal puudub kohustus kraavi toru paigutamiseks. Hageja ja kostja kinnistute kõrguste vahe tuleneb looduslikust nõlvast, mistõttu ei ole võimalik kostja kinnistut samale kõrgusele hageja kinnistuga tõsta. Vee loomulik valgumine hageja kinnistult ei ole takistatud, kahjulikud mõjutused ei ole tõendatud. Kivimüür ei ole ebaseaduslik ehitis. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 29.10.2009 tühistanud kostjale koostatud ettekirjutuse. Tallinna linn on sõlminud kostjaga kompromissi, milles on kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid kostja suhtes. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. AÕS § 144 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. AÕS § 144 lg 2 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hageja on selgitanud, et kahulikud mõjutused hageja kinnistule tulenevad sellest, et hageja kinnistu pinnas surub müüri eest ära, müür võib variseda ja viia kaasa pinnase ning see võib kahjustada maja konstruktsioone, eelkõige vundamenti. Samuti, et vee äravoolu ei ole. Kahjulike mõjude tõendamiseks kohtule esitatud fotodelt ei nähtu, et kostja oleks takistanud sadevee äravoolu selliselt, et see oleks kaasa toonud või võiks tuua negatiivse tagajärje hagejale. Samuti, et esineks varinguoht pinnase süvendamise tõttu. Fotodel kujutatud olukorra
2(4)
alusel ei ole põhjust eeldada, et hageja kinnistul tekiks selline kogus sadevett, et see ei saaks kinnistult ära valguda maapinda või et esineks hageja kinnistu ebaloomulik niiskumine. Samuti ei ole põhjust eeldada, et kinnistute kõrguste vahe oleks nii suur või müür nii nõrk, et esineks varingu oht. Pigem võib teha järelduse, et kinnistu kõrguste vahe ei ole märkimisväärne. Seega ei ole hageja tõendanud asjaolu, et hageja kinnistule on tekkinud tõenäoline kahjustumise oht. Lisaks müüri püstitamise osas ei ole asjakohane võimalik kehtiv detailplaneering või ehitusluba, sest nimetatud haldusaktid ei olnud vajalikud müüri püstitamiseks ning nimetatud aktidel puuduks pädevus müüri ehitamist keelata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja soovis tõendada fakti, et kivimüür on ehitatud ebaseaduslikult, s.t kostja ehitatud kivimüür ei vastanud ehitusloas ettenähtud tingimustele. Maakohus ei rahuldanud põhjendamatult hageja taotlust kostjale väljastatud 12.06.2006 ehitusloa koopia väljanõudmist. Seega piiras kohus hageja õigust oma vastavasisulisi väiteid tõendada. Kohus ei ole arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid, eelkõige fotosid, kust on selgelt näha progresseeruv deformatsioon. Kivimüüri varisemine viib kaasa märkimisväärse osa hageja kinnistust, samuti võib tekitada märkimisväärseid kahjustusi hageja kinnistul asuvale elamule. Samuti on kohus vääralt hinnanud asjaolu, et kinnistute kõrguste vahe ei oma asjas tähtsust. Kivimüür on deformeerunud eelkõige seetõttu, et kostja on oma krundi madalamaks kaevanud ning selle tulemusel viinud ära suure koguse pinnast. Pinnase vajumise tõttu on nüüd ohtu sattunud nii kivimüür kui ka hageja kinnistu. Samuti mängib olulist rolli juba fakt, et kostja on kinni ajanud sadevete magistraalkraavi ega ole paigaldanud ka projektidega ettenähtud toru. Maakohus ei ole hinnanud hageja väidet, mille kohaselt Tallinna linna heakorra eeskirja § 13 p 11 järgi sademetevee kraavi kinniajamine, paigutamine/sulgemine toru paigaldamata kommunaalameti kooskõlastuseta, on keelatud. Samas on kostja sademetevee kraavi kinni ajanud. Hageja valduses on foto ning kostja kiri, milles on täpsemalt määratletud kraavi kinniajamise ning müüri ehitusaeg. Kuna kohus on oma otsuse rajanud väärale tõendile, mille alusel on jõudnud järeldusele, et müür on rajatud enne 2005 aprilli, taotleb hageja nimetatud tõendite lisamist toimiku juurde. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.10.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja menetlemisel menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses esitatud asjaolusid, millele maakohus on otsuses hinnangu andnud. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse 12.06.2006 ehitusloa väljanõudmiseks. Asja materjalidele on lisatud Tallinna Halduskohtu
3(4)
15.10.2009 määrus, millest nähtub, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei ole mingeid pretensioone Hjalmar Liiviku suhtes seoses väikeehitise ehitamisega oma kinnistule (t.l.9294). Maakohus leidis põhjendatult, et kahjulike mõjude tõendamiseks kohtule esitatud fotodelt ei nähtu, et kostja oleks takistanud sadevee äravoolu selliselt, et see oleks kaasa toonud või võiks tuua negatiivse tagajärje hagejale. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele kaks uut tõendit: foto ja kostja poolt 13.04.2009 koostatud selgitused Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kahel lehel. Hageja taotleb nimetatud tõendite lisamist toimiku materjalidele. Kostja vaidleb taotlusele vastu ja leiab, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased. Kolleegium leiab, et hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb talle tagastada, kuna TsMS § 633 lg 5 kohaselt pole piisavalt põhjendanud, miks nimetatud tõendeid ei olnud võimalik esitada maakohtule. Peale selle leiab kolleegium, et esitatud tõendid ei ole ka asjakohased, mistõttu ei kuulu need vastuvõtmisele ka TsMS § 238 lg 1 alusel. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivnurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.