Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
19.10.2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-56587
Tsiviilasi
TS hagi HL kõrvaldamiseks
Tsiviilasja hind
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
vastu
ebaseadusliku
rajatise
Hageja: TS(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja esindaja: JK(XXX); Kostja: HL(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja: advokaat Tarmo Friedenthal 20.09.2011
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TS
kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXXTallinn reg osa nr XXX. Kostjale kuulub kõrvalkinnistu aadressiga XXXTallinn reg osa nr XXX. Kostja on rajanud kinnistute piirile 18 meetri pikkuse ja 1,9 meetri kõrguse Columbia kivist betoonvundamendiga müüri. Müür on rajatud magistraalkraavi asukohale, kuhu hageja sai eelnevalt juhtida oma kinnistu sadeveed. Kostja ei ole 1(3)
kooskõlastanud linnaga müüri rajamist ja kraavi likvideerimist ja ei ole rajanud kraavi asemele toru sadevete jaoks. Tallinna linn Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu on tuvastanud 18.03.2009 ehituskontrolliga, et rajatisel ei ole ehitusluba ega ehitusprojekti. Rajatis ei vasta ka kehtivale detailplaneeringule. Ehitis on varisemisohtlik ning rajatise varisemisel võib see kaasa viia hageja kinnistu pinnast. Hageja palub kohustada kostjat kõrvaldama oma kinnistult kivimüür ja paigaldama kinniaetud magistraalkraavi asemele toru ning täitma kõrguste vahe pinnasega. Kohtuistungil selgitas hageja, et kraav asus hageja kinnistuga külgneval kinnistul ja kulges mööda kinnistute piiri. Kahulikud mõjutused hageja kinnistule tulenevad sellest, et hageja kinnistu pinnas surub müüri eest ära, müür võib variseda ja viia kaasa pinnase. See võib kahjustada maja konstruktsioone, eelkõige vundamenti. Maja on müürist 5 m kaugusel. Vee äravoolu ei ole. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Hageja väited on täielikult tõendamata. Kivimüür ei kahjusta hageja kinnistut ja puudub müüri varisemise oht. Kui kostja kinnistu omandas, siis magistraalkraavi ei olnud. Kunagine magistraalkraav on täidetud nii kostja kinnistul kui ka kogu kraavi ulatuses tõenäoliselt ajavahemikus 2001-2003. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-07-17730 on tuvastatud, et hagejal puudub õigus enda kinnistult sadevete ära juhtimiseks kostja kinnistule. Kostjal puudub kohustus kraavi torusse paigutamiseks. Hageja ja kostja kinnistute kõrguste vahe tuleneb looduslikust nõlvast, mistõttu ei ole võimalik kostja kinnistut samale kõrgusele hageja kinnistuga tõsta. Kivimüür ei ole ebaseaduslik ehitis. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 29.10.2009 tühistanud kostjale koostatud ettekirjutuse. Tallinna linn on sõlminud kostjaga kompromissi, milles on kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid kostja suhtes. Kohtuistungil selgitas kostja, et vee loomulik valgumine hageja kinnistult ei ole takistatud, kahjulikud mõjutused ei ole tõendatud.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXX Tallinn, reg osa nr XXX. Kostjale kuulub kõrvalkinnistu aadressiga XXX Tallinn, reg osa nr XXX. Kostja on rajanud kinnistute piirile kunagise magistraalkraavi asukohale 18 meetri pikkuse ja 1,9 meetri kõrguse Columbia kivist betoonvundamendiga müüri. Tallinna Linnplaneerimise Ameti 26.06.2009 ettekirjutusega kohustati kostjat viima krundipiire vastavusse ehitusloa projektiga. Tallinna Linnplaneerimise Ameti 29.10.2009 otsusega tunnistati kehtetuks 26.06.2009 ettekirjutus. Hageja palub kohustada kostjat kõrvaldama oma kinnistult kivimüür ja paigaldama kinniaetud magistraalkraavi asemele toru ning täitma kõrguste vahe pinnasega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 144 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. AÕS § 144 lg 2 sätestab kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Vastavalt VÕS § 136 lg 5 seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Seega võib kahjustatud kinnisasja omanik rajatise omanikult nõuda AÕS § 144 lg 1 ja 2 sätestatud tingimustel rajatise eemaldamist. Kui kahjulik mõjutus kinnisasjale ei teki rajatisest, vaid kinnistu omaduste muutmisest, näiteks pinnase süvendamisest, on kahjustatud 2(3)
kinnisasja omanikul AÕS § 89 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist endise olukorra taastamise teel, kui see ei ole asjaolude kohaselt ebamõistlik. Hageja väitel tulenevad kahjulikud mõjutused pinnase süvendamisest ja magistraalkraavi eemaldamisest ning kivimüüri paigaldamisest. Seejuures pinnase süvendamisest ja magistraalkraavi eemaldamisest tekkivaid mõjutusi tuleb hinnata AÕS § 89 järgi ning kivimüüri paigaldamisest tulenevaid mõjutusi AÕS § 144 lg 1 ja 2 järgi. Kui AÕS § 89 ja § 144 lg 1 eeldavad üksnes kinnistu kahjustumise tõenäolist ohtu, siis AÕS § 144 lg 2 järgi on nõutav tegeliku kahjustumise toimumine. Seega peab hageja igal juhul tõendama vähemalt asjaolu, et hageja kinnistule on tekkinud tõenäoline kahjustumise oht. Hageja on selgitanud, et kahulikud mõjutused hageja kinnistule tulenevad sellest, et hageja kinnistu pinnas surub müüri eest ära, müür võib variseda ja viia kaasa pinnase ning see võib kahjustada maja konstruktsioone, eelkõige vundamenti. Hageja väitel on kahjulikuks mõjutuseks ka see, et vee äravoolu ei ole. Kohus leiab, et teatud juhtudel võib vee loomuliku äravoolu takistamine kujutada endast kahjulikku mõjutust AÕS § 89 ja § 144 mõttes, kui see toob või võib kaasa tuua mingi negatiivse tagajärje, näiteks kinnistu ebaloomuliku niiskumise. Ka pinnase süvendamine võib kujutada endast kahjulikku mõjutust AÕS § 89 ja § 144 mõttes, kui see põhjustab kinnistul varingu või varingu ohu. Hageja on esitanud tõendina kahjuliku mõjude kohta fotod müürist ja kinnistutest. Kohus leiab, et fotodelt ei nähtu, et kostja oleks taksitanud sadevee äravoolu selliselt, et see oleks kaasa toonud või võiks tuua negatiivse tagajärje hagejale. Fotodelt ei nähtu ka seda, et esineks varinguoht pinnase süvendamise tõttu. Fotodel kujutatud olukorra alusel ei ole põhjust eeldada, et hageja kinnistul tekiks selline kogus sadevett, et see ei saaks kinnistult ära valguda maapinda või et esineks hageja kinnistu ebaloomulik niiskumine. Samuti ei ole põhjust eeldada, et kinnistute kõrguste vahe oleks nii suur või müür nii nõrk, et esineks varingu oht. Pigem võib teha järelduse, et kinnistu kõrguste vahe ei ole märkimisväärne. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja kinnistule on tekkinud tõenäoline kahjustumise oht. Täiendavalt märgib kohus, et tõendamata on ka hageja väide, et rajatis on püstitatud ebaseaduslikult. Aprillis 2005 kehtinud ehitusseaduse § 16 lg 1 p1 sätestas, et kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.10.2009 otsusest nähtub, et müür on rajatud enne aprillis 2005, müür ei kujuta endast piirirajatist ning et müüri pindala on väiksem kui 20 m2. Seega ei olnud hagejal müüri rajamiseks vaja linna kooskõlastust. Müüri püstitamise osas ei ole asjakohane võimalik kehtiv detailplaneering või ehitusluba, sest nimetatud haldusaktid ei olnud vajalikud müüri püstitamiseks ning nimetatud aktidel puuduks pädevus müüri ehitamist keelata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.