Tarmo Taresaare hagi AS G4S Lääne-Eesti vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 981.01 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. septembri 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Taresaare apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Tarmo Taresaar (isikukood: XXXXXXXXXXX; XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann Vastustaja (kostja): AS G4S Lääne-Eesti (endise nimetusega AS Falck Lääne-Eesti; registrikood: 10021302; asukoht: Pärnu Riia mnt 92), esindaja Ülle Luberg
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19.09.2011 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus poolte kantud menetluskulud Tarmo Taresaare kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tarmo Taresaar esitas 29. veebruaril 2009. a kohtule hagi AS G4S Lääne-Eesti vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, omal algatusel töölt lahkunuks tunnistamiseks ja kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise, s.o 1 981 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 12.11.2007. a sõlmitud töölepingu nr 15A alusel valvetöötajana ning 04.12.2007. a sõlmitud töölepingu muudatuse alusel turvatöötajana. AS G4S Lääne-Eesti Viljandi esinduse juhataja teostas 07.12.2008. a kell 00:40 ajal valvatava objekti Viljandi Aken ja Uks kontrolli. Turvatöötaja ruum oli pime ja läbi akna ruumi sisse valgustamisel keegi ei reageerinud. Kostja määras hagejale distsiplinaarkaristuse ja lõpetas 07.01.2009. a käskkirjaga nr 2 töölepingu, tuues aluseks töötajapoolsete töökohustuste rikkumise TLS § 86 p 6 alusel. Hageja väitel ei ole ta rikkunud tööalaseid kohustusi ning tööandjal puudus alus töölepingu lõpetamiseks. Hageja oli tööandjapoolse kontrollimise ajal võimlemismatil ning tegi harjutusi.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. 07.12.2008. a kell 00:40 kontrollis kostja Viljandi esinduse juhataja T.T. Viljandis Puidu tn 6 asuvat tootmishoonet Aken ja Uks. Kontrolli käigus selgus, et hageja ei täida oma tööülesandeid nõuetekohaselt – objekti pääsla oli lukustatud, turvatöötaja ruumis olid tuled kustutatud ning eemalt turvatöötajat näha ei olnud. Objekti pääsla sisemust valgustades nägi T.T. , et turvatöötaja oli heitnud selili lamamisasendisse ning väljast vaadates olid näha üksnes turvatöötaja jalad. Taskulambi valgusele hageja ei reageerinud ja tema äratamiseks tuli korduvalt koputada pääsla aknale. Kostja leidis, et hageja väited selle kohta, et ta tegi pimedas ruumis tervislikke harjutusi, ei ole tõsiseltvõetavad. Objekti kontrollija T.T. veendus, et hageja magas ning rikkus sellega töökohustusi. Kostja pidas põhjendatuks ja vajalikuks sellise süüteo tõttu lõpetada 07.01.2009. a hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel, arvestades muuhulgas asjaolu, et hagejale oli varasemalt süüteo eest noomitus määratud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 19.09.2011. a otsusega Tarmo Taresaare hagi AS G4S Lääne-Eesti vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus on kohtuistungil ära kuulanud hageja vande all antud ütlused ja T.T. e ütlused ning uurinud esitatud kirjalike tõendeid. Hinnates tõendeid ja asjaolusid kogumis, leidis maakohus, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud tööleping, mille alusel hageja töötas perioodil 12.07.2007. a – 07.01.2009. a kostja juures turvatöötajana. Vaidlustatud ei ole ka asjaolu, et hagejal oli enne 07.12.2008. a sündmust kostja poolt määratud kehtiv distsiplinaarkaristus. Pooled ei vaidle ka selle asjaolu üle, et hageja oli töö juures lamavas asendis pimedas ruumis. Vaidluse esemeks on asjaolu, kas hageja on 07.12.2008. a rikkunud omapoolseid töökohustusi, mistõttu kostja töölepingu TLS § 86 p 6 alusel määratud teistkordse distsiplinaarkaristuse järgselt lõpetas. Hageja on väitnud oma kirjalikus seletuses tööandjale, hagiavalduses ning ka vande all kohtuistungil, et vastupidiselt kostja seisukohale ei maganud ta 07.12.2008. a öösel kell 00:40 soojakus, vaid tegeles ajavahemikul 00:20-00:40 talle perearsti poolt soovitatud võimlemisharjutustega. Hinnates T.T. e ja hageja vande all kohtus antus ütlusi, on usaldusväärsemad T.T. e kohtuistungil antud ütlused, millest nähtub, et tunnistaja veendus hageja lamamises liikumatuna valgustamata soojaku põrandal ning alles pärast tugevat koputust soojaku seinale tuli ta soojaku ust avama. T.T. e ütluste usaldusväärsus tuleneb kohtus tuvastatud poolte vaidlustatud sündmusega muid asjaolusid arvesse võttes (hageja lamamine töö ajal pimedas ruumis, ravivõimlemise meditsiiniline vajaduse tõendamine peale sündmust, tööandja eelnev informeerimatus ravivõimlemise vajadusest). Asjaolust, et hageja lamas liikumatult soojaku põrandal, tegi tunnistaja järelduse, et hageja magas töökohal. On tõenäoline, et hageja ütlused võimlemisharjutuste kohta on ilmselt tingitud sellest, et vabaneda töökohustuste rikkumise eest määratavast karistusest. Töölepingu punktis 2.4. on sätestatud, et töötaja ametikoha eesmärk ja tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis. Hageja poolt on allkirjastatud töölepingus sisalduv kinnitus, et hageja on tutvunud AS Falck Lääne-Eesti ametijuhendiga. Asjaolu, et hageja on tutvunud ametijuhendiga nähtub tema sellekohasest allkirjast ametijuhendil. Ametijuhendi punkt 3 sisaldab turvatöötaja põhiülesandeid, milleks on muuhulgas nõuetekohase valve tagamine objektil (p 3.1.); keskuse õigeaegne informeerimine objektil toimuvatest olulistest sündmustest (p 3.2); vormi kandmine ja side- ning erivahendite kasutamine vastavalt kehtestatud korrale (p 3.4.). Sellega on tõendatud hageja teadlik oma töökohustuste olemusest ning sisust. Olenemata asjaolust, kas hageja magas või mitte, ei olnud hagejal põrandal lamades võimalik teostada temale pandud töökohustusi ehk tööobjekti tõhusat valvet, kuivõrd on üldteada olev asjaolu, et ruumis lamavas asendis piirdub inimese vaateväli ruumi sisemusega ja väljaspool ruumi olev ei ole tajutav. Hageja väidetul viisil raviharjutuste tegemine ei võimaldanud hagejal töökohustusi nõuetekohaselt täita. Vaidlustatud töökohustuse rikkumise ajal kehtinud töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Tutvudes kohtule esitatud töölepingu ning ametijuhendiga, jõudis kohus seisukohale, et tervislike harjutuste tegemine põrandal ega ka magamine tööajal ei kuulunud turvatöötajast hageja töökohustuste hulka. Hageja on tunnistanud vande all, et puhkeaegu reguleeritud ei olnud. Tunnistaja T.T. e sõnul olid puhkamiseks ette nähtud puhkepäevad. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel kohtul
lähtuda töö- ja puhkeaja seaduses sätestatust. Töö- ja puhkeaja seaduse § 15 lg 3 järgi võib tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul kohaldada suurema töötundide arvuga vahetust kuni 24 tundi tingimusel, et töötajale antakse kompenseeriv puhkeaeg, muuhulgas valve- ja turvatöötajale. Kohus leidis, et puhkeajana nimetatud sätte kontekstis ei ole seadusandja mõelnud tööaja sisest vaheaega puhkamiseks, vaid töövahetuste vahelist puhkeaega. Töö- ja puhkeaja seaduse § 16 lg 4 sätestas, et töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal ning einetamise aeg arvatakse tööaja hulka. Tunnistaja T.T. on kohtuistungil avaldanud, et einestamine oli turvatöötajale võimaldatud ning selleks pidi ta eelnevalt teatama juhtimiskeskust. Kohus oli seisukohal, et oht valvatavale varale võib ilmneda millal iganes ning vaheaega tööruumi põrandal puhkamiseks (mh harjutuste tegemiseks) ning valvatava objekti silmast laskmist, ei võimalda. Kohus leidis seega, et tööajal pidi hageja tegelema üksnes tööobjekti valvamisega ning muude kõrvaliste tegevuste puhul, mil hageja lamava asendi tõttu puudus täielik ülevaade valvatavast objektist, oli tegemist tööd häirivate töökohustuste rikkumisega TLS § 86 p 6 mõistes. Kuivõrd hagejal oli rikkumise ajal lisaks kehtiv distsiplinaarkaristus, leidis kohus, et kostjapoolne töölepingu lõpetamine tuginedes TLS § 103 lg-le 1 ning § 86 p-le 6 oli õiguspärane ja põhjendatud. Asjaolu, et hagejale on määratud töövõimetus 40%, ei ole oluliselt määravaks hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Perearstitõendi ravivõimlemise vajadusest on hageja kohtule esitanud 15.01.2009. a, s.o peale vaidlusalust töödistsipliini rikkumist. Hageja isikukaardist nähtub, et hageja tegeleb võrkpalliga ning on tegelenud muude spordialadega. Kui hageja soovis teha ravivõimlemist tööajal, oleks ta pidanud sooritama selliseid harjutusi, mida tehes oleks tagatud ka valvatava objekti tõhus valve. Hageja ei ole pöördunud ka tööandja poole töö ajal ravivõimlemise tegemiseks, mis nähtub hageja enda ütlustest. Hageja osundamine asjaolule, et esitada ei saa sündmuse ajal kehtinud töösisekorra eeskirju allkirjastatud originaaldokumendina, ei ole asjaoluks, mis tingiks hagi rahuldamise. Kohtule esitatud nõue 07.01.2009. a töölepingu kostja poolt hagejaga lõpetatud töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, millest tuleneb ka kostja nõue omal algatusel töölt lahkunus tunnistamiseks rahuldamata jätmine. Hageja süütegu töökohustuste rikkumisena on sedavõrd raske, mis tingis tööandja poolt töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel. TLS § 103 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hagejal oli varasem distsiplinaarkaristus ning hageja süütegu on käsitletav tööd häiriva asjaoluna ning kostja on põhjendatult lõpetanud hagejaga töölepingu, mistõttu tuleb rahuldamata jätta ka hüvitise nõue.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tarmo Taresaare esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tuleks hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) esitas hageja 06.04.2009. a taotluse kostjalt kirjalike tõendite väljanõudmiseks tsiviilasjas nr 2-09-7974 (sisekorra eeskiri ja kollektiivleping). Nimetatud dokumente ei ole välja nõutud põhjusel, et need väidetavalt on töövaidluskomisjoni materjalide juures. Hageja palub kohustada kostjat esitama sisekorra eeskirjad ja kollektiivleping kinnitatud ärakirjana. Maakohus hageja taotlustele ei reageerinud. Taotluste väljanõudmata jätmise tõttu on selgusetu, kas TLS § 41 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad olid kindlaks määratud või kuidas see toimus vahetustega töö korral;
2) kohustas TLS § 41 määrama sisekorraeeskirjades kindlaks töötaja jaoks olulised garantiid. Kohus jättis tähelepanuta selle, et tööandja tegevusetuse tõttu olid reguleerimata töötaja õigused tulenevalt töö - ja puhkeaja seadusest; 3) jättis kohus tähelepanuta hageja vastuväite kostja esindaja ülekuulamiseks; 4) puudub kohtu hinnang sellele, kas töötaja õigusi rikuti, kuna tal ei võimaldatud 24 tunnise tööaja kestel puhkeaega; 5) ei saa tööandja poolt oma kohustuste tegemata jätmisi (TLS § 39 lg 1; TLS § 41 lg 1 p 2) ei saa tõlgendada töötaja kahjuks. TLS § 41 lg-s 2 sätestatud vahetusgraafikut pole tööandja pidanud vajalikuks kohtule esitada. Töövaidluskomisjoni materjalides on jõustamata sisekorra eeskirjad, tegemist on TLS § 44 rikkumisega, sealsetes materjalides on aegunud kollektiivleping (5 aastat vana). Tööandja on rikkunud ka TLS § 48 sätteid, samuti on rikkunud TLS § 49 p-st 5 tulenevaid töötaja õigusi; 6) on käskkirjas jäänud tõendamata faktilised asjaolud töötaja väidetava töökohustuste rikkumise kohta. Apellandi arvates ei saa T.T. ainuisikuliselt olla kontrollija, tulemuste fikseerija, tööandja esindaja, kostja esindaja, hiljem ka tunnistaja. T.T. e ainuisikuliselt tehtud järelduste põhjal otsustas tööandja esindajana lõpetada töötajaga töösuhte. Apellant vaidlustab T.T. e antud ütlused, kuna tegemist on TsMS §-s 251 sätestatu rikkumisega ja seetõttu ei saa ütlused olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 tähenduses; 7) on kostja poolt jäänud tõendamata, et Tarmo Taresaare poolt on toime pandud rikkumine, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Töötaja väidetav töökohustuste rikkumine pole fikseeritud.
5.AS G4S Eesti vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta apellandi väide kohtu tegevusetuse ning kostja vastuseisu osas töösisekorraeeskirjade ja kollektiivlepingu esitamise kohta tegelikkusele. Kohus rahuldas hageja taotluse AS G4S Lääne-Eesti töösisekorraeeskirjade ja kollektiivlepingu esitamise kohta 11.05.2011. a toimunud istungil ning kohustas kostjat esitama kohtule ja hagejale kahe nädala jooksul hageja poolt nimetatud kirjalikud kinnitatud dokumendid. Kostja esindaja teatas 26.05.2011. a e-posti teel kohtule ja hageja esindajale, et nõutud dokumendid pole seoses AS G4S Lääne-Eesti reorganiseerimisega 01.07.2009. a AS G4S Eesti arhiivis säilinud. Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon vastas kostja esindaja päringule AS G4S Lääne-Eesti sisekorraeeskirjade osas, et need on hävitatud (3-aastane säilitamistähtaeg). Seega kostjal polnud ega pole ka käesoleval ajal objektiivsetel põhjustel võimalik esitada hageja poolt taotletud dokumente; 2) ületähtsustab apellant töösisekorraeeskirjade ja kollektiivlepingu osa hageja töö korralduse reguleerimisel. Tööandja lähtus hageja töö korraldamisel töölepingu punktist 3.2 ja töösuhte ajal kehtinud õigusaktidest. Tulenevalt töölepingust, TLS § 41 lg-st 2 ja töö- ja puhkeaja seaduse §-st 12 määrati hageja konkreetne tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg kindlaks tööandja poolt igakuiselt koostatavas tööajagraafikus, mitte töösisekorraeeskirjades ega/või kollektiivlepingus. Töö-ja puhkeaja seaduse § 16 lg 4 alusel oli hagejale loodud võimalus
einestada tööajal, millest ta pidi talle antud sidevahendiga ja vastava parooliga eelnevalt igakord teavitama juhtimiskeskust. Tunnistaja T.T. e ütluste kohaselt ei olnud hageja töösuhte kehtimise ajal esitanud tööandjale avaldust, et ta vajaks vahetuse ajal erandkorras vahetuse sisest puhkeaega (tl70). Kohtu hinnangul oli hageja tööaja korraldus kooskõlas töölepinguseaduse ja töö- ja puhkeaja seaduse sätetega; 3) allkirjastas AS G4S Lääne-Eesti Viljandi esinduse endine juhataja T.T. kostja esindajana AS G4S Lääne-Eesti vastuse hagiavaldusele 19.03.2009. a tähtajalise volikirja alusel. 16.06.2009. a T.T. e kui kostja esindaja toimingud ja volitused antud asjas lõppesid. Kostja volitatud esindaja Ü. Luberg (alates 28.04.2011. a) esitas 11.05.2011. a kohtule taotluse tunnistajana üle kuulata apellandi kunagine otsene ülemus T.T. . Vastustaja leiab, et T.T. e tunnistajana ülekuulamine ei olnud vastuolus TsMS § 251 lg-ga 1, kuna ülekuulatav isik ei olnud ülekuulamise ajal menetlusosaline ega ka menetlusosalise esindaja. Vastustaja on seisukohal, et tunnistaja T.T. e ütlused hageja töökohustuste rikkumiste kohta on tõendiks TsMS § 229 lg 2 tähenduses; 4) on asjakohatu apellandi väide, et hageja otsene juht ei saa olla talle alluva töötaja kontrollija, selle tulemuste fikseerija ja tööandja esindaja ühes isikus. Töötaja teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all ning seega oli Viljandi esinduse juhatajal T.T. el kui tööandja esindajal õigus hageja tööd kontrollida, avastatud töökohustuse rikkumised kooskõlas õigusaktidega fikseerida ja distsiplinaarkaristusi määrata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja kohtu järeldusega, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna ei võtnud seisukohta hageja tõendite kogumise taotluse osas, on õige, kuid nimetatud rikkumine ei mõjutanud otsuse tegemist. Maakohtu istungil 11.05.2011 tegi kohus määruse: „esitada kostjal võimalusel töövaidluskomisjoni toimikus olevate sisekorraeeskirjade ja kollektiivlepingu originaalid kahe nädala jooksul“ (lk 62). Kostja teavitas 26.05.2011 maakohut ja hageja esindajat, et ta ei saa kohtu nõudmist täita, kuna neid dokumente ei ole säilinud. Kostja kirjale oli lisatud Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni kinnitus kostja järelpärimisele, et dokumendid on säilitamistähtaja möödumise tõttu hävitatud (lk 63). Maakohtu istungil 06.09.2011 märkis hageja esindaja, et talle on selge, et hageja poolt taotletud dokumentide originaale ei esitata (lk 67). Kohtuistungi protokollis on märge: „kohus avaldab dokumentaalsete tõenditena toimikust kirjalikud tõendid.“. Ringkonnakohtu arvates peab maakohus võtma seisukoha sel viisil, et menetlusosalistele ja kõrgemale kohtule oleks üheselt aru saadav, milliste tõenditega kohus arvestab. Käesoleval juhul puudub maakohtu seisukoht hageja taotluse kohta. Ringkonnakohus märgib, et kohtu dokumendid on koostatud liiga suure üldistusastmega ning nendes puuduvad kohtu selgelt ja üheselt esitatud seisukohad nii menetlusosaliste taotluste kui tõendite uurimise kohta. Maakohus peaks menetlust läbi viima ja dokumenteerima sellisel
viisil, et toimikust oleks võimalik näha, millal, mille kohta konkreetselt ja mis põhjendusega kohus seisukoha avaldas.
8.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 2 alusel rahuldamata apellandi taotluse kohustada ringkonnakohtul vastustajat esitama samad tõendid, mille osas maakohtu lõplik seisukoht puudub - sisekorraeeskirja ja kollektiivlepingu originaalid. Ringkonnakohus märgib, et taotluse rahuldamata jätmiseks annab aluse ka TsMS § 238 lg 3 p 2, mille kohaselt kohus võib keelduda tõendite kogumisest, kui tõend ei ole kättesaadav. Käesolevas asjas on dokumentide hoidja kinnitanud, et dokumendid on hävitatud.
9.Toimiku juures on Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni materjalid, mille hulgas on töösisekorra eeskirjad ja kollektiivleping. Hageja ei ole esile toonud, millistele punktidele ta soovis nimetatud dokumentides oma nõude põhjendamiseks viidata. Hageja ei ole esitanud ka väidet, et nimetatud dokumendid oleksid võltsitud või muul põhjusel ebausaldusväärsed.
10.Apellandi väited, et tööandja poolt olid töötaja jaoks olulised õigused reguleerimata ja maakohus ei ole andnud hinnangut, kas tööandja rikkus töötaja õigusi, ei ole asjakohased. Ringkonnakohtu arvates ei ole töötaja maakohtus esile toonud faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse tööandja poolt rikkumiste tuvastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et apellandi seisukohad on ka vastuolulised, kuna apellant väidab, et ta ei puhanud tööülesannete täitmise ajal, kuid teisalt leiab, et talle ei olnud puhkeaega seadusevastaselt üldse võimaldatudki.
11.Apellandi väide, et väidetav rikkumine on tõendamata, ei ole õige. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid ja esitanud põhjendused, mille alusel ta luges rikkumise tõendatuks. Ringkonnakohus nõustudes maakohtu hinnanguga, ei korda selles osas maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel.
12.Apellandi väide, et maakohus jättis tähelepanuta hageja seisukoha, et tunnistaja T.T. e ei saa üle kuulata, kuna ta on olnud kostja esindaja, on õige. Ringkonnakohus aga märgib, et hageja ei esitanud TsMS § 333 mõttes vastuväidet kohtu tegevusele pärast maakohtu poolt tunnistaja ülekuulamise määramist. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 251 lg 2 ei välista käesolevas asjas T.T. e ütluste lubatavust. Asja materjalidest nähtub, et 2009 andis kostja T.T. ele kui oma töötajale volitused kostja esindamiseks. T.T. ei ole olnud kostja seaduslik esindaja, mistõttu puudub alus eeldada tema ütluste kallutatuses tööandja kasuks. Tunnistaja kuulati üle 06.09.2011 ning selleks ajaks oli T.T. e volitused kostja esindamiseks lõppenud ning tunnistaja tööülesanded muutunud. Ringkonnakohus leiab, et kuna TsMS § 251 lg 1 kohaselt on tunnistaja ülekuulamise eesmärk tunnistaja ütluste põhjal faktiliste asjaolude tuvastamine, siis T.T. kui vahetu sündmuses osaleja, vastas TsMS § 251 lg 1 nõuetele.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus poolte kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.