Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

lähtuda töö- ja puhkeaja seaduses sätestatust. Töö- ja puhkeaja seaduse § 15 lg 3 järgi võib tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul kohaldada suurema töötundide arvuga vahetust kuni 24 tundi tingimusel, et töötajale antakse kompenseeriv puhkeaeg, muuhulgas valve- ja turvatöötajale. Kohus leidis, et puhkeajana nimetatud sätte kontekstis ei ole seadusandja mõelnud tööaja sisest vaheaega puhkamiseks, vaid töövahetuste vahelist puhkeaega. Töö- ja puhkeaja seaduse § 16 lg 4 sätestas, et töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal ning einetamise aeg arvatakse tööaja hulka. Tunnistaja T.T. on kohtuistungil avaldanud, et einestamine oli turvatöötajale võimaldatud ning selleks pidi ta eelnevalt teatama juhtimiskeskust. Kohus oli seisukohal, et oht valvatavale varale võib ilmneda millal iganes ning vaheaega tööruumi põrandal puhkamiseks (mh harjutuste tegemiseks) ning valvatava objekti silmast laskmist, ei võimalda. Kohus leidis seega, et tööajal pidi hageja tegelema üksnes tööobjekti valvamisega ning muude kõrvaliste tegevuste puhul, mil hageja lamava asendi tõttu puudus täielik ülevaade valvatavast objektist, oli tegemist tööd häirivate töökohustuste rikkumisega TLS § 86 p 6 mõistes. Kuivõrd hagejal oli rikkumise ajal lisaks kehtiv distsiplinaarkaristus, leidis kohus, et kostjapoolne töölepingu lõpetamine tuginedes TLS § 103 lg-le 1 ning § 86 p-le 6 oli õiguspärane ja põhjendatud. Asjaolu, et hagejale on määratud töövõimetus 40%, ei ole oluliselt määravaks hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Perearstitõendi ravivõimlemise vajadusest on hageja kohtule esitanud 15.01.2009. a, s.o peale vaidlusalust töödistsipliini rikkumist. Hageja isikukaardist nähtub, et hageja tegeleb võrkpalliga ning on tegelenud muude spordialadega. Kui hageja soovis teha ravivõimlemist tööajal, oleks ta pidanud sooritama selliseid harjutusi, mida tehes oleks tagatud ka valvatava objekti tõhus valve. Hageja ei ole pöördunud ka tööandja poole töö ajal ravivõimlemise tegemiseks, mis nähtub hageja enda ütlustest. Hageja osundamine asjaolule, et esitada ei saa sündmuse ajal kehtinud töösisekorra eeskirju allkirjastatud originaaldokumendina, ei ole asjaoluks, mis tingiks hagi rahuldamise. Kohtule esitatud nõue 07.01.2009. a töölepingu kostja poolt hagejaga lõpetatud töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, millest tuleneb ka kostja nõue omal algatusel töölt lahkunus tunnistamiseks rahuldamata jätmine. Hageja süütegu töökohustuste rikkumisena on sedavõrd raske, mis tingis tööandja poolt töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel. TLS § 103 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hagejal oli varasem distsiplinaarkaristus ning hageja süütegu on käsitletav tööd häiriva asjaoluna ning kostja on põhjendatult lõpetanud hagejaga töölepingu, mistõttu tuleb rahuldamata jätta ka hüvitise nõue.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) kohustas TLS § 41 määrama sisekorraeeskirjades kindlaks töötaja jaoks olulised garantiid. Kohus jättis tähelepanuta selle, et tööandja tegevusetuse tõttu olid reguleerimata töötaja õigused tulenevalt töö - ja puhkeaja seadusest; 3) jättis kohus tähelepanuta hageja vastuväite kostja esindaja ülekuulamiseks; 4) puudub kohtu hinnang sellele, kas töötaja õigusi rikuti, kuna tal ei võimaldatud 24 tunnise tööaja kestel puhkeaega; 5) ei saa tööandja poolt oma kohustuste tegemata jätmisi (TLS § 39 lg 1; TLS § 41 lg 1 p 2) ei saa tõlgendada töötaja kahjuks. TLS § 41 lg-s 2 sätestatud vahetusgraafikut pole tööandja pidanud vajalikuks kohtule esitada. Töövaidluskomisjoni materjalides on jõustamata sisekorra eeskirjad, tegemist on TLS § 44 rikkumisega, sealsetes materjalides on aegunud kollektiivleping (5 aastat vana). Tööandja on rikkunud ka TLS § 48 sätteid, samuti on rikkunud TLS § 49 p-st 5 tulenevaid töötaja õigusi; 6) on käskkirjas jäänud tõendamata faktilised asjaolud töötaja väidetava töökohustuste rikkumise kohta. Apellandi arvates ei saa T.T. ainuisikuliselt olla kontrollija, tulemuste fikseerija, tööandja esindaja, kostja esindaja, hiljem ka tunnistaja. T.T. e ainuisikuliselt tehtud järelduste põhjal otsustas tööandja esindajana lõpetada töötajaga töösuhte. Apellant vaidlustab T.T. e antud ütlused, kuna tegemist on TsMS §-s 251 sätestatu rikkumisega ja seetõttu ei saa ütlused olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 tähenduses; 7) on kostja poolt jäänud tõendamata, et Tarmo Taresaare poolt on toime pandud rikkumine, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Töötaja väidetav töökohustuste rikkumine pole fikseeritud.

einestada tööajal, millest ta pidi talle antud sidevahendiga ja vastava parooliga eelnevalt igakord teavitama juhtimiskeskust. Tunnistaja T.T. e ütluste kohaselt ei olnud hageja töösuhte kehtimise ajal esitanud tööandjale avaldust, et ta vajaks vahetuse ajal erandkorras vahetuse sisest puhkeaega (tl70). Kohtu hinnangul oli hageja tööaja korraldus kooskõlas töölepinguseaduse ja töö- ja puhkeaja seaduse sätetega; 3) allkirjastas AS G4S Lääne-Eesti Viljandi esinduse endine juhataja T.T. kostja esindajana AS G4S Lääne-Eesti vastuse hagiavaldusele 19.03.2009. a tähtajalise volikirja alusel. 16.06.2009. a T.T. e kui kostja esindaja toimingud ja volitused antud asjas lõppesid. Kostja volitatud esindaja Ü. Luberg (alates 28.04.2011. a) esitas 11.05.2011. a kohtule taotluse tunnistajana üle kuulata apellandi kunagine otsene ülemus T.T. . Vastustaja leiab, et T.T. e tunnistajana ülekuulamine ei olnud vastuolus TsMS § 251 lg-ga 1, kuna ülekuulatav isik ei olnud ülekuulamise ajal menetlusosaline ega ka menetlusosalise esindaja. Vastustaja on seisukohal, et tunnistaja T.T. e ütlused hageja töökohustuste rikkumiste kohta on tõendiks TsMS § 229 lg 2 tähenduses; 4) on asjakohatu apellandi väide, et hageja otsene juht ei saa olla talle alluva töötaja kontrollija, selle tulemuste fikseerija ja tööandja esindaja ühes isikus. Töötaja teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all ning seega oli Viljandi esinduse juhatajal T.T. el kui tööandja esindajal õigus hageja tööd kontrollida, avastatud töökohustuse rikkumised kooskõlas õigusaktidega fikseerida ja distsiplinaarkaristusi määrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

viisil, et toimikust oleks võimalik näha, millal, mille kohta konkreetselt ja mis põhjendusega kohus seisukoha avaldas.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.