Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Menetluskulude jaotus

Jätta kohtule esitatud kaebuselt tasutud riigilõiv (menetluskuluna) 50% ulatuses avaldaja AP kanda ja 50% ulatuses kohtutäituri Veiko Kaasik kanda. Muud menetluskuld jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-38831, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Täitemenetlust täiteasjas nr XXX on alustatud kohtutäitur Veiko Kaasik poolt sissenõudja AP’u 15.04.2011.a avalduse alusel. Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsus tsiviilasjas 2-07-52301. Nõude sisuks on korstna lõõri avamise ning selle edasise kasutamise takistamise toimingutest hoidumise kohustused. Võlgnik sai täitmisteate kätte 01.05.2011.a. Vaidlustatud kohtutäituri otsusest nähtuvalt kontrollis täitur 17.06.2011.a kohtuotsuse täitmist. Täitur viis kontrolltoimingud läbi sissenõudja eluruumides, asukohaga XXX alevikus. Täitur palus sissenõudjal teha tulekoldesse kahe tunnistaja juuresolekul tule. Tuli põles heleda leegiga ning suitsu tuli sissenõudja korterisse arvestades tule suurust vähesel määral. Kinnise siibri või suure takistuse korral ei oleks olnud tule tegemine võimalik. Eeltoodust tulenevalt jõudis täitur järeldusele, et võlgnik ei tee takistusi kohtuotsuses

2-11-38831 nimetatud lõõri kasutamisel ning selles osas on kohtuotsus täidetud. Võlgnik teavitas 17.06.2011.a talle täitetoimingu akti vastu võttes täiturit, et ta ei ole 1õõri avamiseks miskit teinud ning takistab selle kasutamist edasi, kuna lõõri kasutamine on tuleohtlik. Võlgnik esitas 27.06.2011.a kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palub täitetoimingu akti tühistada ja peatada täitemenetluse. Täitur jättis kaebuse rahuldamata. 06.07.2010.a kontrollis kohtutäitur kohtuotsuse täitmist uuesti. Kohale oli kutsutud korstnapühkija TV(II tase kutsetunnistus XXX), kes leidis, et vaidlusalune 1õõr on suletud siibriga. Sissenõudja tegi tulekoldesse tule, mille tagajärjel ilmnes, et suits ei välju teisest 1õõrist, vaid esimesest ja kolmandast. Samuti täitus sissenõudja tuba osaliselt suitsuga. Korstnapühkija sõnul on tegu tuleohtliku olukorraga, kus suits pressib kaminaga otseselt ühendatud teisest lõõrist esimesse ja kolmandasse. Kuna vaidlusaluse korstnalõõri siiber oli võlgniku poolt jätkuvalt suletud, määras kohtutäitur lõõri kasutamise takistamise eest 06.07.2011.a sunniraha summas 192 eurot ja väljastas korduva täitmisteate, milles kohustas võlgnikku kohtuotsust täitma hiljemalt 17.07.2011.a. 19.07.2011.a esitas võlgnik kaebuse, milles palub täitemenetluse peatada, tühistada 06.07.2011.a sunniraha määramise otsuse, 06.07.2011.a täitmisteate (korduv) ja hoiduma kohtutäiturit seadusevastasest tegevusest ning rakendada meetmeid takistamaks sissenõudjal XXX tule tegemise ja kiitmise tuleohtliku olukorra kõrvaldamiseni. Kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse 08.08.2011.a otsusega osaliselt ning tühistas 06.07.2011.a sunniraha määramise otsuse, millega määrati võlgnikule sunniraha 192 eurot, jättis tühistamata 06.07.2011.a täitmisteate (korduv), peatas täitemenetluse XXX kuni peatamise tinginud asjaolude ära langemiseni, jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohustamaks kohtutäiturit tema edasises kutsetegevuses hoiduma toimingutest, mis ei ole õiguspärased ja millega ohustatakse inimeste elu, tervist ning vara ja jättis rahuldamata võlgniku taotluse meetmete rakendamiseks tagamaks Orava tn 18 tulekoldesse tule tegemise vältimiseks.

Avaldaja kaebuse põhjenduste kohaselt otsustas kohus 30.06.2009.a otsuse (tsiviilasjas nr 2-07-52301) resolutsiooni punktides 3 ja 4: kohustada HJ’it avama avaldaja kasutuses oleva korstna lõõr ning kohustada HJ’it hoiduma toimingutest, mis segavad XXX kinnistu omanikul AP’ul korstna lõõri kasutada. Vaidluse sisu seisnes selles, et HJ, olles naaber teisel pool seina, sulges seinas asuva korstnalõõri enda paigaldatud siibriga ning takistas lõõri ja seega ka kamina kasutamist. Vastusega selgitustaotlusele Päästeamet teatas, et suitsulõõri, kuhu on paigaldatud siiber ei ole võimalik renoveerida kogu ulatuses enne, kui siiber on eemaldatud. Seega enne kui otsus lõõri avamise ning kasutamise takistamisest hoidumise kohta ei ole täidetud, ei saa ka lõõri korda teha. See viib õiguslikku ummikseisu, kus kohustatud isik, keeldudes kohtuotsust täitmast, loob sellega asjaolud, millele kohtutäitur omakorda rajab otsuse täitemenetlus peatada. Kogu õiguslik tupikseis on saanud alguse sellest, et täitur on asunud kohtuotsust tõlgendades õigusemõistja rolli. Otsuse resolutsioon: kohustada HJ’it avama AP kasutuses olev korstna lõõr ning kohustada HJ’it hoiduma toimingutest, mis segavad XXX kinnistu omanikul AP’ul korstna lõõri kasutada, ei allu täituri poolt laiendavale tõlgendamisele kas ja millistel asjaoludel on kohtuotsuse mittetäitmine õigustatud. Tuleohutus, millele täitur otsuse rajab, on haldusõiguslik küsimus, millega tegeleb Päästeamet. Päästeameti seisukoht, et enne remonti ei saa lõõri kütmiseks kasutada, on menetlusosalistele selge. Korstna seisukord aga ei anna alust võtta täituril seisukoht, et kohtuotsuse, mitte teha takistusi lõõri kasutamiseks sh lõõri kasutamiseks selle korda tegemise eesmärgil ning lõõr avada, mittetäitmine oleks õigustatud. Täituri pädevusse ei kuulu otsustada, millal on kohtuotsuse täitmata jätmine põhjendatud. Kohtuotsuse mittetäimise aluseks saab olla vaid kohtulahendi teistmine. Täituri otsus on ka motiveerimata, kuna täitur ei ole viidanud õiguslikule alusele täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse seadustik ei anna õiguslikku alust peata täitemenetlus seetõttu, et täitur leiab, et otsuse mittetäitmine on täituri hinnangul õigustatud. Lisaks märgib avaldaja, et ega võlgnik ei ole kunagi

varem põhjendanud korstnalõõri sulgemist sellega, et lõõr ei ole töökorras. Vastupidi, võlgnik on tõendanud varasemalt vastupidist, et lõõr on töökorras.

Kohtutäitur Veiko Kaasik on kohtule 08.09.2011.a esitatud vastuses seisukohal, et avaldaja kaebus 08.08.2011.a otsusele tuleb jätta rahuldamata ning jääb nimetatud otsuses esitatud seisukohtade juurde.

Sissenõudja ei ole oma seisukohta avaldaja kaebuse osas kohtule esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Täitetoimikust nähtub, et avaldaja esindaja on kohtutäituri vaidlustatava 08.08.2011.a otsuse kätte saanud 08.08.2011.a. Seega on kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäitur Veiko Kaasik’u poolt 08.08.2011.a täiteasjas nr XXX tehtud otsuse osas, millega täitur otsustas tühistada 06.07.2011.a sunniraha määramise otsuse, samuti osas, milles täitur otsustas peatada täitemenetluse kuni peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni.

Kohus leiab, et sunniraha määramise otsuse tühistamist puudutavas osas avaldaja kaebus rahuldamisele ei kuulu. TMS §-st 183 tuleneb, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. Seega ei kohusta TMS § 183 kohtutäiturit võlgniku suhtes sunniraha rakendama, vaid annab üksnes võimaluse seda teha. Sunniraha rakendamise vajaduse üle otsustamine on kohtutäituri diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus, millesse kohus saaks sekkuda vaid juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on kohtutäitur sunniraha nõudmisest loobumist oma 08.08.2011.a otsuses piisavalt põhjendanud ning kohtu hinnangul ei ole seejuures diskretsioonipiire ületatud. Kohus lisab, et täitemenetluse korraldamine on kohtutäituri ülesanne (TMS § 3) ning seetõttu peab täitur otsustama, milliseid seadusega lubatud abinõusid ta täitedokumendi täitmiseks rakendab. Kohtul ei ole õigust selliseid otsustusi kohtutäituri eest teha.

2-11-38831

Kohtu hinnangul on avaldaja kaebus põhjendatud osas, millega on vaidlustatud täiteasjas täitemenetluse peatamine. Selles osas tuleb kaebus rahuldada ning kohtutäituri vaidlustatud 08.08.2011.a otsus tühistada. Kohtutäituri otsusel menetluse peatamise alused on toodud TMS §-s 46 ning need jagunevad sisult kaheks: asjaolud, mille esinemisel on kohtutäitur kohustatud menetluse peatama (TMS § 46 lg 1) ja asjaolud, mille esinemisel võib, aga ei pea kohtutäitur menetlust peatama (TMS § 46 lg 2). Vaidlustatud otsuses ei ole kohtutäitur ühelegi TMS §-st 46 tulenevale täitemenetluse peatamise alusele viidanud. See asjaolu ei annaks iseenesest siiski alust kohtutäituri otsust tühistada, kui õiguslik alus täitemenetluse peatamiseks tegelikult eksisteeris. Samas leiab kohus, et õiguslikke asjaolusid täitemenetluse peatamiseks ei esinenud ning täitemenetlus on peatatud põhjendamatult. Täiteasjas nr XXX täitmisele kuuluvaks lahendiks on Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsus tsiviilasjas 2-07-52301. Nõude sisuks on korstna lõõri avamise ning selle edasise kasutamise takistamise toimingutest hoidumise kohustused. Täiteasjas 08.08.2011.a tehtud otsuses on täitur asunud seisukohale, et täitemenetlust ei ole võimalik läbi viia ning see tuleb peatada kuni täitmisele kuuluv suitsulõõr on kasutamiseks korda tehtud. Täitur on märkinud, et täitemenetluse jätkuv läbiviimine ja lõõri kasutamine eiraks kahe spetsialisti antud arvamust, et lõõri kasutamine on tuleohtlik. Täitur ei saa võlgnikku kohustada, et viimane peab lubama kasutada tuleohtlikku lõõri, mis seaks ohtu nii vara kui ka isikute elu ja tervise. Täitur peatas otsusega menetluse ajani, millal talle esitatakse tõendid, et vaidlusalune suitsulõõr nr 2 on kasutamiskõlbulik. Kohtu hinnangul ei anna need argumendid alust täitemenetluse peatamiseks. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 461 lg-tele 1 ja 3 täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist sissenõudja avalduse alusel. Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 kohustati HJ’it avama AP’u kasutuses olev korstna lõõr ning hoiduma toimingutest, mis segavad XXXkinnistu omanikul AP’ul korstna lõõri kasutada. AP esitas kohtutäiturile avalduse nimetatud otsuse täitmiseks. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtutäituril õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Nimetatud põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur kohtu hinnangul otsustada ka selle üle, kas võlgnik on kohustatud vaidlusaluse suitsulõõri nr 2 kasutamiseks korda tegema või mitte. Kohtutäitur on kohustatud rakendama abinõusid jõustunud kohtuotsuse täitmiseks (TMS § 8).

Kohus lisab, et kui vaidlusaluse suitsulõõri kasutamine kütmiseks tekitab tuleohtliku olukorra ning selle kasutamine on avaliku õiguse normidest lähtuvalt keelatud, tuleb sissenõudjal seda arvestada. Samas ei takista mainitud asjaolud võlgnikul täita Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsusest tulenevaid kohustusi. Isegi kui kohtuotsuse täitmine võlgniku poolt oleks õiguslikult võimatu, ei saa sellega seonduvaid küsimust lahendada kohtutäitur täitemenetluse raames. Võlgnikul võib olla sellisel juhul alus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1). Seda on praegusel juhul võimalik teha siiski eeldusel, et alus, millel võlgniku vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsuse jõustumist (TMS § 221 lg 3). Samuti selgitab kohus, et TsMS § 368 lg-s 2 sätestatu annab täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral nii sissenõudjale kui võlgnikule võimaluse esitada teise poole vastu hagi nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäitur Veiko Kaasik’u 08.08.2011.a otsuse täiteasjas nr XXX osas, millega peatati täitemenetlus kuni peatamise tinginud asjaolude ära langemiseni. Muus osas jätab kohus

avaldaja kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri 08.08.2011.a otsuse täiteasjas nr XXX muutmata.

Avaldaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel 50% ulatuses avaldaja kanda ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda. Muud menetluskulud jätab kohus samadest normidest lähtuvalt menetlusosaliste endi kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.