Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik 11.04.2011 esitas Swedbank AS kohtule hagiavalduse MH vastu võla nõudes. Kohus on 14.04.2011 kohtumäärusega hagi menetlusse võtnud ning kostjale kohtumääruse koos hagiavaldusega 26.04.2011 kätte toimetatud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: põhivõlgnevus 1061,05 eurot, viivis 79,92 eurot, intress 198,59 eurot, viivis protsendina põhinõudelt (1061,05 eurot) alates 11.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda, välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 255,64 eurot; viivis menetluskuludelt (255,64 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 11.05.2011 ning 24.07.2011 saabusid kohtule kostja kirjalikud vastused, milledes kostja on seisukohal, et niikaua kuni on lahendamata küsimus, kas hagi on esitatud seadusega kooskõlas, puudub kostjal kohustus hagile vastata. Kohus saatis kostjale 09.12.2011 kirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja vastuse esitamiseks hiljemalt 15 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kostjale saadetud kirjas on välja toodud kohtu seisukoht, et hagi esitamisel on täidetud TsMS § 218 lg-s 2 lepingulisele esindajale esitatavad nõuded ja Marge G on õigus esitada hagi ning osaleda menetluses Swedbank AS nimel. Nimetatud seisukohale, lubada Marge G esindama AS-i Swedbank käesolevas kohtumenetluses jõudis kohus juba käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisel. Tulenevalt eelnevast luges kohus nimetatud küsimuse ammendavalt lahendatuks ning kostjal tuli esitada kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastav kostja vastus hagile. Kostja on kohtu kirja e-posti teel kätte saanud 27.12.2011. Kostja ei ole hagile nõuetekohaselt vastanud. Kostja poolt 10.01.2012 esitatud vastuse kohaselt ei saa kostja nõustuda kohtu poolt kostjale 09.12.2011 koostatud kirjas märgitud seisukohaga, et kohus oleks lubanud hageja esindaja Marge G esindama hagejat ja seeläbi ka hagi esitama hagiavalduse menetlusse võtmisel. Kostja hinnangul ei ole kohus nimetatud asjaolu kohta hagi menetlusse võtmise määruses seisukohta võtnud, kohus on võtnud vaid seisukoha, et hagi vastab TsMS nõuetele. Kostja leiab, et kohus peab hageja esindaja, kes ei ole TsMS § 218 lg 1 sätestatud isik, menetlusse lubamise osas võtma vastu eraldi seisukoha. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui peaks esinema TsMS § 407 lõikes 1 toodud asjaolud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367) VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1061,05 eurot, viivis 79,92 eurot, intress 198,59 eurot, viivis protsendina põhinõudelt (1061,05 eurot) alates 11.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 255,64 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt hageja taotlusele kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (255,64 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Geete Lahi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.