Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 25.04.2011 esitas S K Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluse uueks läbivaatamiseks. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt välja töövaidluse toimiku, mis esitati kohtule 21.07.2011. 13.10.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 02.11.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 16.01.2012 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi sisuliselt. 16.01.2012 kohtuistungil esitas hageja hagi täpsustuse. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2008 töölepingu, mille kohasel hageja asus tööle ehitajana kuupalgaga 8000 krooni kuus. Kostja maksis hagejale palka alates töölepingu sõlmimisest kuni aprillini 2010 ettenähtust vähe. Aprillist 2010 kuni jaanuarini 2011 ei maksnud kostja hagejale üldse töötasu. Sel perioodil ei kindlustanud kostja hagejat ka tööga. Jaanuaris 2011 esitas hageja kostjale erakorralise tööleopingu ülesütlemisavalduse, mille kostja vaidlustas töövaidluskomisjonis. Hageja esitas töövaidluskomisjonile ka omapoolsed nõuded, kuid need jäid rahuldamata. Hageja esitas kostjale 22.01.2011 avalduse töölepingu ülesütlemiseks alates 01.02.2011 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja viivitas oluliselt töötasu maksmisega. Hageja leiab, et kostja poolt töötasu mittemaksmist kinnitab hageja pangakonto väljavõte. Hageja ei teinud avaldust töölepingu lõpetamiseks varem, sest uskus kostja lubadust saada tööd. Samuti uskus hageja kostja lubadusi töötasu võlgnevuse likvideerimise osas. Hageja ei ole kordagi töölepingu kehtivuse perioodil puhanud, ega saanud puhkusetasu. Seetõttu on töötajal õigus puhkusehüvitisele perioodi 01.09.2008 kuni 31.01.2011 eest. Kostja ei ole maksnud hagejale töötasu perioodil 01.05.2010 kuni 31.01.2011. Samuti on kostja võlgnevuses töötasu eest perioodi september 2008 kuni aprill 2010. Hageja nõuab ka viiviseid palga maksmisega viivitatud perioodi eest. 16.01.2011 toimunud kohtuistungil nõustus hageja sellega, et 2008. aasta eest on puhkusetasu nõue aegunud.

Hageja esitas tõendina avalduse töölepingu ülesütlemiseks /TVK tl 26/, konto väljavõte /TVK tl 57/. Kohtuistungil 30.03.2011 jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja kirjalikud vastuväited hagile ja kostja seisukoht kohtus ning esitatud tõendid

Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, millega tuvastati hageja poolt kostjale esitatud erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus ning jäti välja mõistmata rahaline hüvitis summas 511,29 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule avaldust ühe kuu jooksul, et kohus vaataks hagimenetluse korras läbi kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks. Juhul, kui hageja vastava taotluse peaks esitama, siis on see nõue aegunud ja kostja palub kohaldada selles osas aegumist. Kostja on seisukohal, et poolte vahel 01.09.2008 sõlmitud tööleping on lõppenud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 21.03.2011. Hageja ei ole seda avaldust vaidlustanud 30 päeva jooksul vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 6 lg 2. Eeltoodu alusel tuleb kohtul jätta rahuldamata hageja nõue lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping alates 01.02.2011 TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja poolt nõutud hüvitise osas TLS § 100 lg 4 alusel on kostja seisukohal, et kuna jõus on töövaidluskomisjoni otsus, millega on tuvastatud, et töötaja poolt tööandjale töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu oluliste tingimuste rikkumise tõttu on tühine, siis ei ole hagejal ka õigust hüvitisele. Lisaks märgib kostja, et hüvitise suurus ei ole arvestuslikult õige. Kostja on seisukohal, et nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Puhkusehüvitise osas on kostja seisukohal, et tuleb kohaldada aegumist ning nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Saamata jäänud töötasu ja vähemmakstud töötasu osas hageja poolt esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja on maksnud hagejale töötasu vastavalt hageja poolt tegelikult tehtud tööle ajavahemikul september 2008 kuni aprill 2010. Kuna hageja ei ole pärast 11.03.2010 kostja juures enam tööd teinud, siis puudub tal ka õigus töötasule. Hageja poolt esitatud viivisnõue on aegunud. Kostja esitas tõendina töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus töötajale tööandja poolt koos kättetoimetamisdokumentidega /tl 35-39 /, tööleping /TVK tl 10/, tööaja arvestuse tabelid /TVK tl 11-13/, käskkiri /TVK tl 16/, õiend töötaja töötasude kohta 2009-2010 /TVK tl 17/, õiend töötaja töötasude kohta 2008-2009 /TVK tl 40/.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja ja tema nõustaja, uurinud kirjalikke tõendeid on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peatub kohus hageja nõudel, mis on seotud töölepingu lõpetamisega ning sellega kaasneva hüvitisega (I.), seejärel puhkusehüvitise nõudel (II.) ning lõpuks saamata jäänud töötasu ja viiviste nõudel (III.). I.

Hageja töötajana ja kostja tööandjana sõlmisid 01.09.2008 töölepingu määramata ajaks /TVK tl 10/. Lepingu p 1.5., 2.1. ja 3.1. kohaselt asus hageja tööle ehitustöölise ametikohale täieliku tööajaga kuupalgaga 8000 krooni kuus. 22.01.2011 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks alates 01.02.2011 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. 21.02.2011 esitas kostja töövaidluskomisjonile avalduse hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks. Hageja esitas 08.03.2011 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnustada töötajapoolset töölepingu lõpetamise õigsust TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.03.2011 otsusega rahuldati kostja poolt esitatud avaldus. Töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati, et S. K ja OÜ Lääne Sanservice vahel 01.09.2008 sõlmitud töölepingu ülesütlemine S. K poolt on tühine 01.02.2011 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu. Hageja nõue jäi rahuldamata. Vastavalt ITVS § 24 lg 3 järgi hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja on esitanud kohtule hagis sama nõude, mis töövaidluskomisjonilegi - tunnustada hageja õigsust lõpetada tööleping TLS § 91 lg 1 p 2 alusel. ITVS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjon rahuldas OÜ Lääne Sanservice poolt 22.01.2011 esitatud avalduse. Hageja ei ole kohtule esitanud taotlust, et kohus vaataks läbi kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina. Kostja on seisukohal, et selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-6-11 punktis 13 on asunud seisukohale, et ITVS § 24 lg 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Sellises olukorras jõustub töövaidluskomisjoni otsus osalisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus soovitakse. Kuna hageja poolt esitatud nõue on otseselt seotud kostja poolt töövaidluskomisjoni esitatud nõudega, siis ei nõustu kohus kostjaga, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega tuvastati, et S. K ja OÜ Lääne Sanservice vahel 01.09.2008 sõlmitud töölepingu ülesütlemine S. K poolt on tühine 01.02.2011 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolse lepingu-tingimuste olulise rikkumise tõttu. Eeltoodu alusel vaatab kohus hagimenetluse korras läbi hageja poolt esitatud hagi, sest hageja on hagis esitanud samad nõuded mis töövaidlus-komisjonile, mis puudutab töölepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja palub tunnustada, et tal oli õigus lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 22.01.2011 esitatud avalduse alusel alates 01.02.2011. Hageja esitas tõendina oma konto väljavõtte /TVK tl 57/. Hageja leiab, et kuna kostja ei maksnud talle palka alates 2010 mai kuust, siis oli põhjendatud töötaja poolt tööleping üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Muid tõendeid hageja ei esitanud. TsMS § 5 lg 2 alusel on pooltel võrdne võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid oma nõude põhjenduseks hageja seda vajalikuks ei pidanud. Kostja on esitanud väited, et tegelikult hageja pärast puhkust 2010 aasta märtsis enam tööle ei ilmunud, tööd ei teinud, mistõttu kostja talle ka töötasu ei maksnud. Kostja esitas tõendina tööaja arvestuse tabelid /TVK tl 11-13/, kust nähtub, et veebruaris 2010 töötas hageja kokku 81 tundi, märtsis 2010 viibis korralisel puhkusel 10 päeva ja peale seda hageja tööd teinud ei ole. Kohtul puudub alus kahelda kostja poolt esitatud tõendis. Hageja väited, et ta käis pidevalt hommikuti kontoris kuude kaupa ja ootas tööd, on paljasõnalised ning ei ole millegagi tõendatud. Arvestades seda, et periood, mil hageja väidab, et käis pidavalt kostja juures vaatamas, kas ta saab tööd teha, on väga pikk 11 kuud ja kuna hageja ei ole esitanud selle kohta mitte ühtegi tõendit, ei pea kohus hageja väiteid usaldusväärseteks. Hageja ei ole tõendanud, et tal esinesid erakorralised asjaolud, mis tinginuksid tema poolt töölepingu ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kuna kostja ei ole terve eelpool nimetatud ajavahemiku hagejale töötasu maksnud, sest kostja väidetel hageja tööülesandeid ei täitnud, mida kostja on ka tõendanud, leiab kohus, et jaanuaris 2011 puudusid hagejal seaduses sätestatud asjaolud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus leiab, et hageja on jätnud on nõude selles osas tõendamata ning seetõttu tuleb see osa nõudest jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule nõude, et kui kohus ei tunnusta töötajapoolset töölepingu lõpetamise õigust TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, siis palub ta kohtul TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada leping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Esmalt märgib kohus, et kohtule saab esitada vaid samu nõudeid, mis töövaidluskomisjonilegi, tulenevalt ITVS § 24 lg 3. Nimetatud nõuet hageja töövaidluskomisjonile esitanud ei ole. Juhindudes ITVS § 24 lg 3 tuleb hageja nõue TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada leping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, jätta rahuldamata. Teiseks märgib kohus, et kostja on esitanud kohtule 18.03.2011 kuupäeva kandva töölepingu erakorralise ülesütlemisvalduse töötajale tööandja poolt. Avalduse kohaselt öeldakse OÜ Lääne Sanservice poolt üles erakorraliselt poolte vahel 01.09.2008 sõlmitud tööleping kogu ulatuses S. K TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 21.03.2011 /tl 35/. Nimetatud avalduse on hageja isa vastu võtnud 23.03.2011 /tl 38,39/. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid selles, et hageja poolt on nimetatud avaldus vaidlustamata. Seega on hageja omaks võtnud kostja väite, et poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud alates 21.03.2011. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on lõppenud alates 21.03.2011, mis välistab samuti hageja poolt esitatud nõude rahuldamise töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 1533,88 eurot. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuna poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 21.03.2011 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, siis ei ole töötajal õigus saada ülesütlemise hüvitist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude ülesütlemise hüvitise väljamõistmise osas.

II. Hageja esitas hagis nõude, milles palus välja mõista puhkusehüvitis 01.09.2008 – 31.01.2011 töötatud perioodi eest summas 1022,48 eurot. 16.01.2012 esitatud avalduse hageja täpsustas oma nõuet ja palus välja mõista puhkusehüvitis sama perioodi eest summas 1779,30 eurot. Kohtuistungil asus hageja seisukohale, et 2008. aasta eest on puhkusehüvitise nõue aegunud. Kostja palub puhkusehüvitise nõude osas kohaldada aegumist ja jätta aegumise tõttu selles osas hagi rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 21.03.2011. Vastavalt ITVS § 6 lg 1 töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Hageja ei ole esitanud puhkusehüvitise nõuet kohtule seaduses sätestatud aja jooksul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejal oli õigus esitada puhkusehüvitise nõuet kostja vastu tulenevalt 21.03.2011 lõppenud töölepingust alates 22.03.2011 nelja kuu jooksul. Hageja seda ei teinud. TsÜS § 143 sätetel kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude puhkusehüvitise saamiseks ja kohaldab nimetatud nõude osas aegumist. III. Hageja palub välja mõista vähemmakstud töötasu perioodi 2008 september kuni aprill 2010 summas 2609,38 eurot ja saamata jäänud töötasu perioodil 01.05.2010 kuni 31.01.2011 summas 4473,82 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei täinud tööülesandeid perioodil 01.05.2010 kuni 31.01.2011, seega ei lasu kostjal töötasu maksmise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli nimetatud ajavahemikul valmis tööd tegema, mistõttu tema töötasu nõue tuleb jätta rahuldamata. Ainuüksi asjaolu, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping oli pika aja vältel lõpetamata, ei tee veel kostjat kohustatud isikuks töötasu maksmise osas ajal, mil hageja tööülesandeid ei täitnud. Hageja nõue vähemmakstud palga osas ajavahemiku september 2008 kuni aprill 2010 tuleb samuti rahuldamata jätta. Pooled leppisid töölepingus kokku, et hageja asub tööle täieliku tööajaga. Tööaja kestvus 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kostja on esitanud tööaja arvestuse tabelid, millede usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Hageja väide, et ta ei ole neid tabeleid varem näinud ja nendel puuduvad tema allkirjad, ei tee esitatud tõendit mitteusaldusväärseks. Kostja on tasunud hagejale vastavalt töölepingule ja hageja poolt tehtud tööde mahule, mida kinnitavad lisaks tööajatabelitele veel hageja enda pangakonto väljavõte ning kostja tõend hageja töötasude kohta 2009-2010 aastal /TVK tl 17/ ja tõend hageja töötasude kohta 2008-2009 aastal /TVK tl 56/. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates ei ole kohtul kahtlust, et hagejale on makstud töötasu vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p

Viivisnõuete osas, mis puudutab palga maksmisega viivitatud perioodi eest on kostja palunud kohaldada aegumist. Riigikohus on korduvalt oma lahendites (3-2-1-112-04, 3-2-1-7-09,) viidanud sellele, et palga- ja viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Hageja on esmakordselt viivisnõude esitanud 08.03.2011, kui hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile. Seega, isegi kui kostja oleks viivitanud hagejale palga maksmisega on kõik viivisnõuded aegunud kuni 08.11.2010. Kuna kostjal hagejale palga maksmise kohustust perioodil 01.05.2010 kuni 31.01.2011 ei olnud, mida kohus on eeltool tuvastanud, siis ei saa kostja olla viivituses alates 08.11.2010. Hageja viivisnõudele tuleb kohaldada aegumist perioodil september 2008 kuni 08.11.2010. Hageja viivisnõue summas 37,01 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole viivituses palga maksmisega olnud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.