Tsiviilasi nr: 2-11-13799
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.02.2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-13799
Tsiviilasi
A M hagi Spordiklubi Põhjatäht vastu lõpparve saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2011.a otsus
Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses
597,60 eurot/ 608,50 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Spordiklubi Põhjatäht apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A M (isikukood: xxxxxxxxxxxx, elukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Ljubov Smolina; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Spordiklubi Põhjatäht (registrikood: 80172637, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Mihkel Roos
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 03.11.2011.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Kostja vastuväited
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799
Hageja viivisenõue on välistatud tulenevalt treeningpäeviku mitteesitamisest ning on hea usu põhimõtte vastane. Hageja, vastutades juhendatava grupi eest, lahkus töölt oma grupi võlgadega, mis moodustasid 20 000 krooni. Hageja soovi töölt lahkuda tingis tõenäoliselt asjaolu, et asjast huvitatud isikud hakkasid hagejalt nõudma reaalset tasustamist ja olukorra lõpetamist, kus hageja sai tasu teiste treenerite töötasude ja teistes gruppides treenijate õppetasude arvel. Hageja ei järginud lepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Hageja esitas lahkumisavalduse 17.12.2011 ja soovis enda vabastamist omal soovil alates 01.01.2011. Tööandja ei nõustunud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja lühendamisega. Tulenevalt TLS § 100 lg-st 5 võlgnes hageja kostjale hüvitise 15 päeva eest, mille võrra ta lepingu ülesütlemisest kohaselt ette ei teatanud, summas 2 540,32 krooni (162,36 eurot). Esimese astme kohtu otsus
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799 treeninggrupp ei või olla väiksem. Töölepingust ei nähtu, et gruppide komplekteerimine oli hageja ülesanne. Samuti ei nähtu e-kirjavahetusest, et pooltel oli kokkulepe, et kostja maksab hagejale töötasu vastavalt treeninggrupi suurusele. Töölepingu p-i 6.1 kohaselt kohustus klubi kindlustama töötaja lepingus ettenähtud tööga ja maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et töölepingut tuleb käsitleda vastavalt TLS §-le 30 selliselt, et töötajal on õigus saada osa tööandja majandustulemustest. Pooled ei ole seda töölepingus kokku leppinud ja tulenevalt TLS §-st 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Antud juhul leppisid pooled kokku kuupalgas 5 250 krooni (335,54 eurot), mitte asjaolus, et hageja saab osa kostja majandustulemustest, või et tasu makstakse ja arvestatakse vastavalt treeninggrupi suurusele ja treeningpäeviku esitamisele. TLS §-st 35 tulenevalt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Antud juhul ei andnud kostja hagejale piisavalt tööd. Kostja viited TLS §-le 37 on alusetud ning ta ei saa nimetatud paragrahvist juhinduda, kuna kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut ning pooled ei ole sõlminud kokkulepet töötasu vähendamiseks. TLS § 84 lg 1 alusel töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus leidis, et on tõendatud, et kostjal puudus alus hageja töötasu vähendamiseks. Hageja töötasu suurus oli 335,54 eurot (5 250 krooni) kuus, seega maksis kostja hagejale töötasu vähem 2010. novembri eest 111,85 eurot (1 750 krooni) ja jättis hagejale maksmata 2010. detsembri töötasu 335,54 eurot (5 250 krooni), mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele 2010. novembri ja detsembri töötasu kokku 447,38 eurot (7 000 krooni) bruto. Kostjal oli hagejale maksmata ka puhkusehüvitis 150,22 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Tulenevalt töölepingu p-st 4.4 makstakse töötajale töötasu üks kord kuus töötatud kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ülekandega töötaja pangakontole. Puudub vaidlus, et kostja maksis hagejale novembri töötasu 3 160 krooni neto (3 500 krooni bruto) välja 30.12.2010 ja oli töötasu maksmisega viivituses 20 päeva, millelt oli viivis 2,68 eurot (42 krooni). Vähem makstud 2010. novembri töötasu 111,85 eurot (1 750 krooni) maksmisega oli kostja viivituses alates 10.12.2010 kuni 19.01.2011, kokku 40 päeva, millelt oli viivis 2,68 eurot (42 krooni). Lõpparve ehk 2010. detsembri töötasu 335,54 eurot (5 250 krooni) ja puhkusehüvitis 150,22 eurot oli tasumata 01.01.2011 - 19.01.2011, kokku 19 päeva, millelt oli viivis 5,54 eurot. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited konkurentsikeelu rikkumise ja hageja 20 000 krooni võlgnevuse osas, kuna vastavasisulisi nõudeid kohtule ei esitatud. Apellatsioonkaebus
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799 vormistanud kostja oma vastuväiteid kirjalikus ega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastuväite esitamisel või mitteesitamisel ei oleks saanud olla mingit tähendust. Kostja ei nõustunud mistahes viisil sõnas ega teos töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja lühendamisega. Kohus on lugenud kostja poolt tahteavalduse andmise toimunuks ilma ühegi kostja vastava teota, rikkudes TsÜS § 68 lg-tes 1 - 4 sätestatut, mille kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks üksnes lg-s 4 sätestatud juhul. TLS § 85 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. TLS § 100 lg 5 järgi võlgnes hageja kostjale hüvitise 15 päeva eest, mille võrra avaldaja lepingu ülesütlemisest kohaselt ette ei teatanud (1 693,55 krooni/108,24 eurot) ja mis kuulus lõpparvest mahaarvestamisele. Ebaõige on kohtu poolt ülesütlemisest 15 päeva võrra vähem etteteatamise arvestamata jätmine. Üllatuslik, vastuoluline ja alusetu on kohtu väide, et hagejal ei õnnestunud kostjale kätte toimetada 17.12.2010 avaldust töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Pooled ega kohus ei ole sellist väidet menetluses varem esitanud. Samas lauses on kohus leidnud, et 17.12.2010 edastas hageja kostjale selle avalduse. Meelevaldne ja põhjendamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt töölepingust ei nähtu, et töötasu arvestatakse vastavalt treeninggrupi suurusele. Töölepingu p-s 4.1 oli palgasüsteemi kohta kokku lepitud, et hageja juhendatavate treeninggruppide suurus kokku on 15 last. Kohus ei ole põhjendanud tõlgendust, mille kohaselt pooled ei ole töölepingus TLS §-le 30 vastavat kokku leppinud. TLS §-st 30 lähtuvalt võib töölepingust tuleneda, et töötajal on õigus saada osa tööandja majandustulemusest. Kostja hinnangul ongi antud juhul tegemist sellise tingimusega. Töölepingu p-st 4.1 tulenevalt on kuutasu maksmise eelduseks, et hageja juhendatavate treeninggruppide suuruseks on kokku 15 last. Töötasu täissummas makstakse tingimusel, et töötaja töömaht vastab juhendatavate treeninggruppide suurusele kokku 15 last. Kuna kuu täistöötasu tingimuseks olev minimaalne treeninggrupi suurus ei olnud hageja poolt 2010. novembris ja detsembris täidetud, arvestati hagejale töötasu proportsionaalselt tegeliku juhendatavate arvuga, 10 juhendatavat. Seega oleks hagejal olnud õigus saada töötasu 3 500 krooni (223,69 eurot) detsembri eest, kui ta oleks täitnud muud lepingulised kohustused. Kohtu poolt viidatud tõenditega (e-kirjavahetus) on vastuolus kohtu seisukoht, mille kohaselt ei nähtu e-kirjavahetusest, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et kostja maksab hagejale töötasu vastavalt treeninggrupi suurusele. 16.12.2010 11:29 e-kirjas juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et hagejal ei olnud novembris täidetud lepingutingimus, mille kohaselt kokkulepitud tasusumma tingimuseks olev minimaalne treeninggrupi suurus on 15 juhendatavat. 16.12.2010 13:14 e-kirjas ei vaielnud hageja sellele vastu, märkis üksnes, et teistel treeneritel on ka vähem kui 15 last. Hageja seisukoht, mis sisaldab etteheidet seoses teistele treeneritele väidetavalt alla 15 juhendatava korral täistasu maksmisega, on hinnatav kui hageja nõustumine palgasüsteemiga. Samuti näitab hageja vastus, et kostjal oli palgasüsteemi rakendamisel väljakujunenud tasustamise praktika ja hageja oli sellest teadlik. Kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole selline praktika tõendatud, on nimetatud tõendiga vastuolus ja ebaõige. 16.12.2010 15:29 e-kirjas juhtis kostja tähelepanu sellele, et kõik treenerid saavad töötasu vastavalt treeninggruppide suurusele. 16.12.2010 20:44 vastuses ei vaidlustanud hageja kostja palgasüsteemi põhimõtteid, vaid asjaolu, et väidetavalt on teistel treeneritel üksnes hagejale teadaolevas arvus õpilasi. Kostja leidis menetluses, et esinesid alused hageja töötasu vähendamiseks kokkulepitud ulatuses töö mitteandmise tõttu vastavalt TLS § 37 lg-le 1, tulenevalt kostja raskest majandusolukorrast. Selle sätte kohaselt, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799 mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud TLS §-s 37 sätestatut ja kohaldanud võlaõiguse põhimõtteid, mis on toonud kaasa eksliku järelduse töötasu vähendamise käsitlemisel. Kohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et ei ole tõendatud, et kostja oleks teinud hagejale ettepaneku ja pooled oleks sõlminud kokkuleppe töötasu vähendamiseks. TLS § 37 lg 1 alusel ei toimu töötasu vähendamine kokkuleppel, vaid selles sättes toodud tingimuste esinemisel on see tööandja ühepoolne õigus. Seetõttu puudus mis tahes õiguslik tähendus kohtu poolt viidatud ettepaneku väidetaval mitteesitamisel. Kuna kohus ei ole õigesti määratlenud tuvastamist vajavaid asjaolusid, ei ole seaduslik kohtu põhjendus TLS § 37 kohaldamise aluste tõendamatuse ja sätte kohaldamata jätmise kohta. Kohtu käsitlus TLS § 35 kohaldamata jätmisel on vastuoluline. Kohus on tuvastanud selle sätte kohaldamiseks olevate asjaolude esinemise (kohus on selle sätte kohta leidnud, et “antud juhul ei ole kostja andnud hagejale piisavalt tööd”), on otsust selle sättega põhjendanud, kuid jätnud selle sätte kohaldamata, või arvutanud keskmist töötasu ebaõigesti. Kostja on selgitanud ja hageja seisukohast nähtuvalt puudus pooltel vaidlus asjaolus, et tööandjal puudusid rahalised vahendid töötajale töötasu maksmiseks, mis sõltus õpilaste õppetasude reaalsest laekumisest. Õpilaste õppetasude võlgnevus Spordiklubi Põhjatäht ees oli märkimisväärne ja lükkas töötasu maksmist edasi. Õppetasude nõudeid on olnud ja on ka käesoleval ajal kohtu menetluses. Sellises olukorras ei suutnud kostja hagejale tagada ettenähtud töömahtu 15 juhendatava näol (treeninggrupi suuruse näol oli hageja töömaht 1/3 võrra väiksem ettenähtust). Kui tõlgendada töölepingu p-i 4.1 selliselt, et kostjal ei olnud õigus maksta hagejale töötasu proportsionaalselt tegeliku töömahuga (juhendatavate grupi suurusega), ning jätta ka TLS § 37 lg 1 kohaldamata, siis pidi kostja maksma hagejale keskmist töötasu vastavalt TLS §-le 35, mille kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Antud juhul ei olnud hagejal võimalik tagada kostjale sellist töömahtu, nagu oli juhendatavate treeninggruppide suurusena kokku lepitud töölepingu p-s 4.1 tulenevalt inimeste huvi vähenemisest seoses hooajaliste ja muude kostjast mittesõltuvate põhjustega. 2010. novembri ja detsembri keskmine töötasu on arvutatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele nr 91 järgmiselt. Novembris (1244+5250+5250)/(22+22+21) x 22 = 3 974,89 krooni. Detsembris (1244+5250+5250+3974,89)/(22+22+21+22) x 23 = 4 155,57 krooni. Toodud arvud mõjutavad puhkusehüvitise ja viivise arvestust. Ka kohtu poolt viidatud TLS § 35 kohaldamise alustel ei oleks olnud võimalik hagi täies ulatuses rahuldada. Kohus on jätnud keskmise töötasu maksmise ammendavalt analüüsimata. Kohus on jätnud täielikult käsitlemata kostja peamise vastuväite (25.03.2011 avalduse p 7, 05.10.2011 seisukohtade p-d 3 ja 8, 20.09.2011 kohtuistung). Kostja on menetluses tuginenud sellele, et hageja nõue ei ole sissenõutav, kuna hageja ei ole tänaseni täitnud kohustust esitada detsembri treeningpäevik, mille esitamiseni on kostja keeldunud lõpparve väljamaksmisest. Tegemist on kohtuotsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmisega. Hageja ei ole täitnud kohustust esitada detsembri treeningpäevik. Töölepingu p-s 2.5.2 on sätestatud, et töötaja ülesanneteks on treeningpäeviku pidamine, treening- ning õppekavade koostamine. Hageja ei ole nimetatud dokumenti detsembri kohta esitanud ja on oma tööülesande jätnud täitmata.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799 Treeningpäevik on muu hulgas aluseks töötasu maksmisel. Tõendamata on hageja väide, et 06.01.2011 e-kirjaga esitati treeningpäevik detsembri eest. Kostja ei ole treeningpäevikut saanud. Esitatud väljatrükist ei nähtu, et selle e-kirjaga oleks nõuetekohane detsembri treeningpäevik esitatud. E-kiri on saadetud kolmanda isiku poolt (aadressilt). Treeningpäevikut ei ole tänaseni esitatud. VÕS § 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu hulgas töölepingule. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Antud juhul on kostjal õigus lõpparve maksmisest keelduda kuni hageja ei ole esitanud detsembri treeningpäevikut. Kostja on keeldumist väljendanud, muu hulgas ka 11.02.2011 kirjas (vastus töövaidluskomisjoni menetluses). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tänaseni pidanud korrektseks maksta hagejale töötasu 2010. detsembri eest 3 500 krooni ja puhkusehüvitist 2 050 krooni. Kostja peab korrektseks maksta raha hagejale välja hageja poolt 2010.a detsembri treeningpäeviku esitamisel kostjale. Kohus on ebaõigesti arvutanud viivist, ka juhul kui lähtuda kohtu käsitlusest põhinõuete osas. Viivis (makstud novembri töötasu 3 500 krooni osas) 20 päeva eest ei ole 2,68 eurot, vaid 223,69x0,08/365x20 = 0,98 eurot. Viivis (maksmata novembri töötasu 1 750 krooni osas) 40 päeva eest ei ole 2,68 eurot, vaid 111,85x0,08/365x40 = 0,98 eurot. Viivis (detsembri töötasu ja puhkusehüvitise osas) 19 päeva eest ei ole 5,54 eurot, vaid 485,76x0,08/365x19 = 2,02 eurot. Seega oleks viivis kokku 3,98 eurot. Kohtu poolt on välja mõistetud 6,92 euro võrra suurem viivis. Samuti on otsuse põhjendus puudulik, sest lause mõte jääb sisuliselt poolikuks ja viitab sellele, et kohus on tegelikult pidanud viivisenõuet põhjendatuks üksnes teatud summa osas nõutust. Vastustaja seisukoht
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799 hageja e- posti aadressilt, ei tähenda, et tegemist ei võinud olla hageja dokumentidega. Samale kostja e- posti aadressile saadeti dokumente ka varem ja kostja jättis ka varem osadele ekirjadele reageerimata, näiteks ei reageerinud kostja hageja poolt 17.12.2010.a saadetud töölepingu lõpetamise avaldusele enne, kui hageja mitu nädalat hiljem uue avalduse saatis. Samalt aadressilt e- kirjade kättesaamine ja kostja tegevus, mis seisnes e- kirjadele valikulises reageerimises, annavad aluse järeldada, et kostja väited vastava e- kirja mittesaamisest ei ole eluliselt usutavad. Kostja väide, et tegemist võis olla kolmanda isiku treeningpäevikuga, ei anna tõendite teistsuguseks hindamiseks alust, sest siis oleks pidanud kostja esitama kohtule tõendi selle kohta, milline treeningpäevik faili manuses sisaldus. Sellele, et treeningpäevik kostjale saadeti, viitab üheselt ka see, et kostja ei asunud hagejalt treeningpäevikut nõudma vaid esitas sellesisulise vastuväite alles töövaidlusorganis. Kostja käitumist, tõendit ja kõiki asjaolusid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja kostjale kõnealused dokumendid esitas. Eespool toodust tulenevalt ei saa ka see kostja vastuväide olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kuivõrd ringkonnakohus sai vastavat tõendit ja poolte seisukohti ise hinnata, ei tule käesolevat tsiviilasja maakohtusse uueks arutamiseks saata.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-11-13799 täitmisel. Seda, milline nõudlus treenerite järgi esineb uue inimese töölevõtmise ajal, peaks tööandja vähemalt töölepingu sõlmimisel suutma hinnata.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.