lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-25879/29

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-25879/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2926
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 160 lg 1, 2, 3Aegumise peatumine hagi esitamisegaITLS § 15 lg 2, 3ITLS § 6 lg 1, 3PalS § 18 lg 2PalS § 2 lg 1, 5TsÜS § 168 lg 1, 2Peatumise toimeHMS § 61 lg 1Kehtivuse eeldusedITLS § 23PalS § 20 lg 2PuhkS § 25PuhkS § 9 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-25879

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2012, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

A Di hagi B.Y Tegevused OÜ (end. OÜ EuroBygg) vastu saamata tööseisakutasu, puhkusehüvitise, töölepingu lõpetamise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A Di apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja A D (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-x, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxxx), esindaja Siiri Grünbaum; Kostja B.Y Tegevused OÜ (end. OÜ EuroBygg, registrikood 11169392, asukoht Energia 4-30, Tallinn), esindaja Taimar Priks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2011 otsus A Di hagis B.Y Tegevused OÜ (end. OÜ EuroBygg) vastu saamata tööseisakutasu, puhkusehüvitise, töölepingu lõpetamise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise hüvitise saamiseks.
2.Saata tsiviilasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TLS § 119 lg 2Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekuta
TLS § 131 lg 2Töölepingule kohaldatav seadus
TLS § 90 lg 1Töölepingute kollektiivne ülesütlemine
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 3Seaduse tõlgendamine

lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja esitas töötajana Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse kostja vastu, mille TVK sai kätte 14.07.2009. Avalduses palus hageja mõista kostjalt välja tööseisakutasu 34 255 krooni, puhkusehüvitise 49 043,45 krooni, TLS § 90 lg 1 p 2 alusel töölepingu lõpetamise hüvitise 32 695,64 krooni, TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise hüvitise 32 695,64 krooni saamiseks.
2.28.12.2009 TVK-le esitatud vastuses märkis tööandja, et ei tunnista töötaja nõudeid, kuna tööseisakut ei ole olnud ja töötaja puudus töölt omavoliliselt. Töötaja on arvestanud valesti kasutamata puhkuse hüvitise suuruse ja puhkusepäevade arvu. Tööandja on töötajale tasumisele kuuluvatest hüvitistest kinni pidanud töötaja poolt tööandjale tasumisele kuuluvad summad ning kuna lõpparvet ei ole kinni peetud, tuleb ka vastav nõue jätta rahuldamata.
3.Vastavalt tööandjale edastatud kutsele määras TVK istungi toimumise ajaks 05.01.2010 kell 13:00 TVK asukohas. Märgitud ajal ei ilmunud töötaja istungile ega esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Vastavalt ITLS § 15 lg 2 p-le 1 lõpetas TVK asjas menetluse 05.01.2010.
4.18.01.2010 esitas töötaja avalduse menetluse taastamiseks. TVK määras istungi ajaks 26.01.2010. Tööandja esitas istungil taotluse töötaja nõude osas aegumise kohaldamiseks.
5.11.05.2010 otsusega mõistis TVK tööandjalt töötaja kasuks välja osalise töötasu 2009.a jaanuarikuu eest 12 400 krooni, töötasu veebruarikuu eest 15 655 krooni ja märtsikuu eest 6200 krooni. Otsus oli viivitamata täidetav 2009.a jaanuari ja veebruarikuu osas kokku summas 28 055 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsiooni summas 19 336,33 krooni, hüvituse TLS § 90 lg 1 p 2 alusel summas 11 236,61 krooni, keskmise palga TLS § 119 lg 2 alusel summas 11 236,61 krooni. Vastavalt otsuse resolutsiooni p-le 3 kuulus tasaarvestamisele väljamaksmisel ettemakstud töölähetuse päevarahad summas 1500 krooni. Tööandja taotlus aegumise kohaldamiseks jäeti otsusega rahuldamata.
6.21.05.2010 esitas tööandja Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt 14.07.2009 TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina TVK poolt rahuldatud osas ja tööandja 26.01.2010 aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Töötaja nõuded
7.Hageja palus mõista kostjalt välja tööseisaku tasu, saamata puhkuse hüvituse, töölepingu lõpetamise hüvituse ja lõpparve kinnipidamise hüvituse. 25.06.2007-20.03.2009 töötas hageja tööandja juures Soome Vabariigis ehitajana. Hageja tegi tegelikku tööd kuni 15.01.2009, siis töö lõppes ja hageja tuli koju Eestisse. Pärast seda ei ole tööandja hagejat tööga kindlustanud, kuigi hageja on korduvalt tööd küsinud ja on alaliselt olnud valmis tööle asuma koheselt, kui tööandja oleks leidnud võimaluse hagejat tööga kindlustada. Palk on hagejal käes kuni 15.01.2009 k.a. Ülejäänud aja eest on palk saamata. 20.03.2009 lõpetati tööleping, kuid hageja ei ole siiani lõpparvet kätte saanud. Enne 01.07.2009 kehtinud PalS § 18 lg 2 või § 20 lg 2 alusel peab tööandja hagejale aja eest, mil hageja ei saanud tööd teha hagejast olenemata asjaoludel, maksma töölepingus kokkulepitud palgamäära. Hageja töölepingu p 5.1 alusel on hageja töölepingus kokkulepitud palgamäär 155 kr/h. Saamata töötasu on jaanuarikuu eest 12 400 krooni, veebruarikuu eest 15 655 krooni, märtsikuu eest 34 255 krooni. Ühe kalendripäeva keskmine tasu on 871 krooni, ühe tööpäeva keskmine tasu on 1240 krooni, ühe kuu keskmine palk on 26 040 krooni. Hageja tööleping on lõpetatud 20.03.2009. Tööandja peab hagejale maksma töölepingu lõpetamise hüvituse ühe kuupalga ulatuses, s.o 26 040 krooni (TLS § 90 lg 1 p 2). Hageja

ei ole lõpparvet siiani tööandjalt kätte saanud ja tööandja peab maksma hagejale lõpparve kinnipidamise hüvituse ühe kuupalga ulatuses, s.o 26 040 krooni (TLS § 119 lg 2 ja § 74 lg 2). Hageja ei ole tööandja juures iga-aastast rahalist puhkust kasutanud. Hageja töötas 1.a ja 9 kuud. Enne 01.07.2009 kehtinud PuhkS § 9 lg 1 alusel põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Sama PuhkS § 25 alusel on töölepingu lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Tööandja peab hagejale lõpparve koosseisus hüvitama saamata puhkuse hüvituse 49 kalendripäeva eest. Saamata puhkuse hüvitus 49 kalendripäeva eest on 42 677 krooni. Tööandja vastuväited

8.Kostja vaidles hagile vastu. Lõpparvest on kinni peetud tagastamata avansid. TVK on alusetult mõistnud tööandjalt töötaja kasuks välja osalise töötasu, kasutamata puhkuse kompensatsiooni, töölepingu lõpetamise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise hüvitise. TVK ei ole hinnanud tööandja vastuväiteid tööseisakutasu väljamõistmise osas enne 01.07.2009 kehtinud PalS § 20 lg 2 kohaldumisel. Otsuse tegemisel on TVK lähtunud üksnes PalS § 18 lg-st 2, leides, et tööandja oleks saanud palga maksmisest keelduda juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda. Töötaja nõudis tööseisakutasu PalS § 20 lg 2 alusel, mitte töötasu PalS § 18 lg 2 alusel. Seega on TVK omaalgatuslikult modifitseerinud töötaja poolt esitatud tööseisakutasu nõuet, jättes seejuures tähelepanuta tööandja väited töötaja poolt oma nõuete tõendamatuse kohta. Puhkusetasu nõude rahuldamisel ei ole TVK võtnud arvesse tööandja poolt 20.11.2008 lõpparve koosseisus välja makstud puhkusetasu. Samuti ei ole TVK sisuliselt põhjendanud, miks tööandja ei võinud töötajale väljamakstavatest summadest pidada kinni muud, kui enammakstud töölähetuse päevaraha. Maakohtu otsus
9.14.06.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.TLS § 131 lg 2 kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2009, seni kehtinud seadust. Enne 01.07.2009 kehtinud ITLS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 15 lg 3 kohaselt asja menetluse lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel uuendab töövaidluskomisjon asja menetluse, kui avaldaja taotleb töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmist. Sellisel juhul kohaldatakse aegumise kohta sätestatut. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööleping poolte vahel lõpetati 20.03.2009 ja avaldus TVK-le esitati 14.07.2009. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seega aegumine peatus 14.07.2009. Kuivõrd töötaja 05.01.2010 määratud istungile ei ilmunud, lõpetas TVK asja menetluse ITLS § 15 lg 2 p 2 alusel. ITLS § 15 lg 2 p 2 kohaselt lõpetab töövaidluskomisjon asja menetluse, kui avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Kohus nõustus tööandja seisukohaga, et kuivõrd TVK tegi otsuse 05.01.2010, jätkus aegumine 06.01.2010 ning võttes arvesse, et nõuete aegumiseni oli jäänud 7 päeva, aegus töötaja nõue 12.01.2010. Avaldus menetluse taastamiseks aga esitati 18.01.2010, seega peale aegumistähtaja möödumist. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus

nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodu alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Arvestades, et hagi ei kuulu rahuldamisele, jättis kohus menetlukulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus

11.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõuded, mis jäeti maakohtu otsusega rahuldamata.
12.Maakohus on TVK-le töövaidlusavalduse esitamise aegumise küsimuse lahendamisel oluliselt rikkunud HMS § 61 lg 1 sätestatud põhimõtet ja sellest tulenevalt on tehtud vale järeldus aegumise kohta. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus luges aegunuks saamata töötasu nõude tööseisaku aja eest, mille osas nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Maakohtu otsuses on nõude aegumist põhjendatud üksnes ITLS § 6 lg 1 sätestatud nelja-kuulise üldise tähtajaga, kuid pole üldse põhjendatud, kuidas nelja-kuulise üldtähtajaga saaks siduda töötasu nõude, mille osas nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat ITLS § 6 lg 3 alusel. Maakohus jättis hagi rahuldamata üllatuslikult aegumise tõttu seoses avalduse esitamisega TVK-le (mitte kohtule). Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus ei nõustunud TVK otsuses esitatud õigusliku põhjendusega aegumise taotluse mitterahuldamise kohta. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus ei nõustunud TVK toimikus olevate tõenditega, mis tõendavad TVK otsuses märgitud asjaolusid, ja hageja esindaja põhjendusega. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus lahendas haldusorgani poole avaldusega pöördumise aegumise küsimuse haldusorgani enda otsusest erinevalt ja miks ta ei nõustu haldusorgani otsuses esitatud otsustusega, et avaldus oli esitatud tähtaegselt.
13.Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg TVK või kohtusse pöördumiseks neli kuud ITLS § 6 lg 1 alusel enne 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis. 20.03.2009 lõppes pooltevaheline tööleping. 14.07.2009 esitas töötaja avalduse TVK-le. Seega aegumine peatus 14.07.2009 TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. TVK määras istungi 05.01.2010. Kuna töötaja 05.01.2010 istungile ei ilmunud, lõpetas TVK samal 05.01.2010 istungil (avaldaja puudumise tõttu tööandja taotlusel) asja menetluse ITLS § 15 lg 2 p 2 alusel. Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt kohus nõustus tööandja seisukohaga, et kuivõrd TVK tegi otsuse 05.01.2010, jätkus aegumine 06.01.2010 ning võttes arvesse, et nõuete aegumiseni oli jäänud 7 päeva, aegus töötaja nõue 12.01.2010. Avaldus menetluse taastamiseks aga esitati TVK-le 18.01.2010, seega peale aegumistähtaja möödumist.
14.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, et kuivõrd TVK tegi otsuse 05.01.2010, jätkus aegumine 06.01.2010 ning võttes arvesse, et nõuete aegumiseni oli jäänud 7 päeva, aegus töötaja nõue 12.01.2010. Avaldus menetluse taastamiseks esitati TVK-le 18.01.2010, seega peale aegumistähtaja möödumist. Ei ole õige hakata lugema töötaja jaoks aegumise jätkumise tähtaja kulgemist alates 06.01.2010, sest töötaja ei saanud 05.01.2010 teada, et TVK tegi 05.01.2010 otsuse asjas menetluse lõpetamiseks ITLS § 15 lg 2 p 2 alusel. Töötaja ei saanud (puudub alus) esitada menetluse taastamise avaldust enne menetluse lõpetamise otsusest teadasaamist.
15.TVK on haldusorgan. HMS § 61 lg 1 alusel kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei saa TVK menetluse lõpetamise otsuse kuupäevast 05.01.2010 tuletada järeldust, et aegumine jätkus 06.01.2010. Maakohtu otsustus on vastuolus HMS §-s 61 lg 1 sätestatuga. Töötaja esitas avalduse menetluse taastamiseks TVK-le 18.01.2010 koheselt pärast menetluse lõpetamisest teadasaamist, seega ei ole

aegumistähtaeg möödunud. Töötaja ei ületanud töövaidlusavalduse esitamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei kuulu tööandja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.

16.Hageja palub tunnistada nõuete esitamine tähtaegseks ja kohtu poolt asja sisulist lahendamist ning hagi rahuldamist. TsÜS § 160 lg 3 tulenevalt lõpeb nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu seoses kohtulahendi jõustumisega peatumise aluseks olevas menetluses. TsÜS § 3 alusel tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. TsÜS § 160 mõte ja eesmärk on selles, et aegumistähtaeg on peatunud niikaua, kuni asjas tehakse asja sisulise lahendamise otsus, mida enam ei saa vaidlustada ja mis jõustub. Käesolevas töövaidluses puudub asja sisulise lahendamise kohta jõustunud otsus. Seega peatumine kestab. TsÜS § 160 lähtub menetlustähtaja peatamisel hagi esitamisest ja siis tuleb ka hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamise puhul lähtuda hagi lahendamisel TsMS-s sätestatud lahendi jõustumise põhimõtetest.
17.TVK otsustas samas töövaidluses, et töötaja esitas töövaidlusavalduse tähtaja raamides. TVK otsuses on esitatud põhjendus, et kuigi TVK lõpetas asja menetluse 05.01.2010, siis vastavasisuline otsus saadeti töötajale välja 15.01.2010, see laekus töötaja elukoha postiasutusse 19.01.2010. Töötaja esitas menetluse taastamise avalduse 18.01.2010. Seega töötaja ei ületanud avalduse esitamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei kuulu tööandja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.
18.Hageja palub ringkonnakohtul võtta tõenditena aluseks TVK toimikus asuvad TVK poolt töötajale saadetud kirjad ja postisaadetiste väljastusteated, mis tõendavad, et TVK saatis 05.01.2010 otsuse töötajale välja 15.01.2010 ja see laekus töötaja elukoha postiasutusse 19.01.2010. Töötaja esitas menetluse taastamise avalduse 18.01.2010. Seega ei ületanud töötaja töövaidlusavalduse esitamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei kuulu tööandja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.
19.Hageja peab aegumise küsimuses õigeks TVK 11.05.2010 otsust töövaidlusasjas nr 9.42/153-10. TVK poolt menetluse lõpetamine sai töötajale teatavaks 18.01.2010 seoses sellega, et endised töökaaslased helistasid töötajale ja edastasid telefoni teel vastavasisulise info. Hageja töökaaslased olid samuti esitanud töövaidlusavaldused tööandja vastu. Töökaaslaste ja tööandja vahelise töövaidluse lahendamise käigus tuli muuhulgas jutuks, et TVK oli lõpetanud menetluse töötaja töövaidlusasjas. Töötaja esitas menetluse taastamise avalduse koheselt pärast menetluse lõpetamisest teadasaamist 18.01.2010. 05.01.2010 töötaja ei ilmunud TVK istungile põhjusel, et ta ei olnud teadlik istungi toimumisest. Töötaja ei saanud TVK-lt reaalselt kätte kutset istungile ega teadet istungi aja kohta. Kuna töötaja kutset istungi aja kohta kätte ei saanud, siis puuduvad ka tõendid kutse kättesaamise kohta. 05.01.2010 TVK menetluse lõpetamise otsusest tulenevalt kohtuotsusega töötaja nõude aegunuks lugemine rikub oluliselt poolte võrdsuse põhimõtet ja ka õigusliku ärakuulamise ning menetluse avalikkuse põhimõtet. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega töövaidlusavalduses esitatud nõuete aegumise kohta. Töötaja nõuded TVK-le on esitatud tähtaegselt. Kuna töötaja ei põhjustanud menetluse lõpetamist ega selle tagajärgi, siis ei ole õigustatud tööandja poolt taotletud aegumise kohaldamine, mille tagajärjena töötaja jääks ilma temal seadusliku õiguse järgi saada olevatest rahasummadest. Esimene istung, mille kohta töötaja sai kätte kutse TVK istungile, oli 26.01.2010 ja sellele istungile läks töötaja kohale.
20.ITLS § 6 lg 3 alusel töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat. Tööseisakutasu on töötasu, mille osas nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat. Seega ei saa tööseisakutasu nõue olla aegunud. Tööseisaku ajal saamata töötasu nõue on esitatud ajavahemiku kohta 15.01.20.03.2009. Seega tuleb rakendada tööõiguse norme, mis kehtisid enne 01.07.2009. Enne 01.07.2009 kehtinud PalS § 2 lg 1 alusel koosneb palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 2 lg 5 alusel on

juurdemakse summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. PalS § 18 lg 2 alusel kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Vastus apellatsioonkaebustele

21.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta.
23.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p-le 4, on hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 160 lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. TsÜS § 168 lg 1 näeb ette, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka ning lg 2 sätestab, et nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kuna TVK poolt 05.01.2010 menetluse lõpetamine ja avaldaja poolt 18.01.2010 menetluse uuendamise avalduse esitamise vahele jäi lühem periood, kui kaks kuud, ei olnud hageja nõue TVK poolt selle uuesti menetlusse võtmisel TsÜS § 168 lg 2 järgi aegunud ning maakohtu poolt aegumise kohaldamine hageja nõuetele on olnud põhjendamatu.
24.Selgituseks aegumist puudutavate pooltevaheliste argumentide osas märgib kolleegium täiendavalt, et TVK otsusega asjas menetlus lõpetada ilma asja sisuliselt lahendamata (ITLS § 15) ei ole tegemist kohtu korras vaidlustatava otsusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist lahendiga ITLS § 23 tähenduses, mille vaidlustamine ja jõustumine oleks seotud kättetoimetamisega ITLS § 23, 231, § 232, 24 lg 1 ja 25 lg 1 järgi. ITLS § 15 lg 2 p 2 sätestatud otsuse puhul saab TVK ise ITLS § 15 lg 3 järgi otsustada, kas võtta vaidlusasi menetluse uuendamise avalduse esitamise korral uuesti menetlusse või mitte. Kuigi TVK otsust asja mitte menetleda, ei saa kohtu korras vaidlustada, ei tähenda see seda, et selline otsus jõustuks ilma adressaadile teatavaks tegemata. Kolleegiumi hinnangul on TVK poolt ITLS § 15 alusel tehtava otsuse näol tegemist TVK kui haldusorgani antud haldusaktiga, mille kehtivusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seadustikus (HMS) sätestatut. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. Kuna TVK 05.01.2010 otsus menetluse lõpetamise kohta saadeti hagejale välja 15.01.2010 ja see laekus hageja postiasutusse 19.01.2010, on hageja poolt päev varem s.t 18.01.2010 esitatud avaldus menetluse uuendamiseks esitatud enne menetlust lõpetanud otsuse kehtima hakkamist. TVK 05.01.2010 otsus ei olnud hageja suhtes HMS § 61 lg 1 järgi kehtiv enne, kui see oli hagejale teatavaks tehtud ja seetõttu ei saanud see mõjuda ka hageja nõuete aegumisele. TVK on hageja avalduse ka sel põhjusel ITLS § 15 lg 3 järgi õigesti uuendanud.
25.Kuna maakohus ei ole hagi sisuliselt lahendanud, tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus