Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Põhjendamatu on kostja väide, et äriregistris kajastatud kostja poolt osa omandamine rahalise sissemakse eest on tühine. Isegi kui otsus oleks tühine, on selle alusel tehtud kanne äriregistrisse, mistõttu ei ole kostjal võimalik tühisusele tugineda (ÄS § 1771 lg 3). Juhul kui kohus leiaks, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet, tugines hageja alternatiivselt käsundita asjaajamise regulatsioonile. Hageja, tasudes kostja eest osakapitali suurendamise osamakse 300 000 krooni, ajas võõrast asja VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Samuti puudus asjaajamiseks õiguslik alus. Hageja tegutses kostja eest sissemakset tehes tahtlikult eesmärgiga kostjat soodustada (VÕS § 1018 lg 2). Kui hageja ei oleks kostja eest sissemakset teinud, oleks äriühing võinud kostja vastu esitada rahalisi nõudeid (ÄS § 156 lg 1). Käesoleval juhul on tegemist VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohase õigustatud käsundita asjaajamisega. Kostja ole ei vaidlustanud seda, et hageja tasus tema eest sissemakse ja ta on 300 000 krooni suuruse osa omanikuna registrisse kantud. Kostja on allkirjastanud põhikirja, mille kohaselt on osakapitali miinimumsuurus 1 500 000 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb eeldada, et kostja on oma kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 järgi väljendanud nõusolekut käsundita asjaajamiseks. Lisaks oli sissemakse tasumine kostja objektiivsetes huvides, sest sellega välditi tema vastu viivise ja võimaliku kahjunõude esitamist. Samuti sai kostja seeläbi OÜ New Industry 300 000 krooni suuruse osa omanikuks. Tuginedes VÕS §-le 1018 ja VÕS § 1023 lg-le 1, peab kostja hagejale hüvitama 300 000 krooni. Kostja poolt 300 000 krooni tagastamise mõistlik aeg oli kolm kuud. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks ja tal on õigus arvestada viivist alates 07.05.2007. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõude 19 173,49 eurot (300 000 krooni), viivise hagi esitamise aja seisuga 5 287,68 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.

omanikuna. Kostja nõustus sellega, et ta seadis OÜ New Industry laenu tagatiseks enda eluasemele hüpoteegi. Täidetud ei ole käsundita asjaaamise eeldused. Puuduvad VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolud. Kostja ei ole asjaajamist heaks kiitnud, asjaajamine ei vasta tema huvile ega tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja ei andnud kostjale võimalust väidetavalt tema nimel toimetatud asjaajamisest keelduda, seega on hageja pahauskne õigustamatu käsundite asjaajaja ja tal puudub hüvitisenõue (VÕS § 1024, § 1020 lg 1, 2). Hageja ei näidanud oma käitumisega 2,5 aasta jooksul, et ta tegi sissemakse ka kostja eest ja tal on kostja vastu nõudeid. Tegemist on hageja poolt õiguste sellise teostamisega, mis on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg 2 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

Vaatamata sellele, et kostja osanikuna ei ole oma tahet isiklikult osakapitali suurendamiseks protokollis avaldanud, ei saa osakapitali suurendamise otsuse tühisusele tugineda, kuna selle otsuse alusel on tehtud osakapitali suurendamise kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat (ÄS § 1771 lg 3). Kohus leidis, et ÄS § 1771 lg 3 sätestatud lühendatud tähtaeg tuginemaks osakapitali suurendamise otsuse tühisusele kehtib sõltumata võimalikust tühisuse alusest, seega ka siis, kui rikutud oleks koosoleku kokkukutsumise korda. Samuti kehtib nimetatud tähtaeg kogu osakapitali suurendamise otsuse (ÄS § 1921) sisu osas. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-97-10 kohaselt kujutab osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921) endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Osaühingu ettepanekule teha pakkumus osakapitali suurendamiseks oli kostjal õigus teha ettepanek osa märkida, mida saaks käsitleda oferdina. Kohus leidis, et kostja on teinud OÜ-le New Industry märkimisettepaneku esindaja kaudu ja saavutanud OÜ-ga New Industry kokkuleppe osa nimiväärtuse suurendamiseks 300 000 kroonini. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teist isikut volitanud enda nimel osanikuna tegutsema, kuid samas on kohus tuvastanud, et keegi teine isik (ilmselt OÜ New Industry juhatuse liikmed) on ilma selleks õigust omamata teinud kostja nimel kirjaliku ettepaneku 26.02.2007 registripidajale esitatud dokumendis märkida endale suurendatud osalus võrdselt teiste osanikega. Tegemist on võõra nime all tegutsemisega, millega sooviti kaasa tuua õigusi ja kohustusi just kostjale ja kohaldub esindusõiguse regulatsioon. Kohus leidis, et kostja selgitused tema kui OÜ New Industry osaniku huvide ja eesmärkide kohta 2007 alguses on vastuolulised. Kostja selgitused selles, et ta ei soovinud osaleda osakapitali suurendamisel võrdselt teiste osanikega on vastuolus tema käitumisega OÜ New Industry osaniku ja nõukogu esimehena. OÜ New Industry osakapital oli enne selle suurendamist 40 000 krooni, mis jagunes võrdselt viie osaniku vahel ja kostja osa nimiväärtus oli 8 000 krooni. Kui kostja ei oleks soovinud oma osa suurenemist võrdselt teistega, siis oleks tema osa suuruseks jäänud 8 000 krooni 1 500 000-lisest osakapitalist ehk 0,53 %. Nimetatud osaluse juures ei oleks saanud kostja saavutanud osanikuna oma soovitud eesmärki - saada OÜ-st New Industry pensionilisa. Samuti ei oleks võimalik rääkida investeeringutest, mida kostja soovis 2007 juulis täiendavalt veel käendust andes päästa. Nii väikese osaluse puuduks mõistlik põhjendus, miks kostja nõustus tagama OÜ New Industry laenu, seades talle kuuluvale varale hüpoteegi summas 2 000 000 krooni. Kohus oli seisukohal, et kostja on oma käitumisega hüpoteegi seadmise ajal, mil ta oli enda kinnituse kohaselt juba teadlik osakapitali suurendamisest, ja edasise käitumisega tõendanud, et ta kiitis kaudsete tahteavaldustega heaks enda osa suurenemise võrdselt teiste osanikega. Seega on kostja kiitnud heaks tema nimel tegutsemise esindusõiguseta isiku(te) poolt osa märkimisel. Kostja ei ole käitunud alates veebruarist 2007 8000-kroonise nimiväärtusega osa omanikuna. Kostja soovis säilitada oma võrdset positsiooni osanikuna võrreldes teiste osanikega ja kasutada osaniku eesõigust osakapitali suurendamise korral omandada väljalastavaid osi võrdeliselt oma osaga (ÄS § 193 lg 1) ja osakapitali suurendamise otsusega ei olnud ette nähtud teisiti. Kohus leidis, et hageja tasus ka kostja osa suurenemise eest. Hageja lootis tasutud 1 500 000 krooni tagasi saada OÜ New Industry kasumi arvelt. Kostja on väitnud, et temal oleks vajalik raha 300 000 krooni olemas olnud, millist väidet ei ole hageja vaidlustanud, seega oleks olnud ebamõistlik, et hageja oleks võtnud laenu kostja eest osakapitali tasumiseks, mille kostja oleks pidanud hagejale kolme kuu pärast tagasi maksma. See, et hageja võttis laenu ka teiste osanike eest osakapitali suurendamise eest tasumiseks, viitab sellele, et teistel osanikel oli

hagejaga kokkulepe, et koheselt ei pea teised osanikud osakapitali sisse maksma ja seda teeb nende eest hageja. Puuduvad tõendid, et vaidlevad pooled oleksid sõlminud kehtiva kokkuleppe selles, kas, millisel viisil ja millal peab kostja tagastama hagejale kostja eest osakapitali suurendamiseks tasutud raha, seega ei saa kohus hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Samas ei ole kostja ka tõendanud, et ta ei pea tema eest tasutut hagejale tagastama. Hageja nõue tugineb alternatiivselt käsundita asjaaamisele. Kohus leidis, et hageja on teinud teo teise isiku (kostja) kasuks, ta on kostja eest OÜ-le New Industry osa eest tasunud 07.02.2007. Kohus on asjas tuvastanud, et kostja oli osakapitali suurendamisest ja selle eest tasumisest teadlik ja ta soovis ka edaspidi säilitada teiste osanikega võrdset osalust OÜ-s New Industry, seega on ta asjaajamise heaks kiitnud ja see vastas tema huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja sai teada, et hageja on osakapitali eest tasumise korraldanud ja oli sellega nõus ja ei vaielnud sellele vastu, seega ta on hageja tegevuse vähemalt kaudse tahteavaldusega heaks kiitnud. Seda, et hageja on teda asjaajamisele asumisest teavitanud, on kostja ise kohtule kinnitanud. Kostja käitumine näitas, et ta ei soovinud hageja asjaajamisest keelduda, hageja arvestas kostja tahtega ja ajas asja kostja huvides. Hageja ei ajanud oma asja, mida tõendab OÜ New Industry osanike nimekiri. Ka osakapitali suurendamise otsus ei sätestanud osaniku eesõiguse osas võrreldes ÄS § 193 lg-ga 1 erikorda, samuti ei ole kostja keeldunud osaniku eesõiguse kasutamisest, mis oleks andnud ÄS § 193 lg 2 alusel teistele osanikele täiendavaid õigusi uute osade omandamisel. Maksekorralduse selgituste lahtri kirje ei saa olla siin määrava tähtsusega. Hageja väidetav pahausksus kostja asja ajamisel on kostja poolt tõendamata. Hageja õiguste teostamine TsÜS § 138 lg 2 nõuet rikkudes ei ole samuti tõendamist leidnud. Seega kuulus hagi rahuldamisele VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2 ning § 1023 lg 1 alusel. OÜ New Industry osakapital oli algselt 40 000 krooni ja seda suurendati 1 500 000 kroonini, seega tuli osakapitali suurendamiseks teha sissemakseid kõigi osanike poolt kokku 1 460 000 krooni, mitte aga 1 500 000 krooni, nagu on tasunud hageja. Kostjale langev osa oleks seega mitte 300 000 krooni, vaid 292 000 krooni ehk 18 662.20 eurot. Hageja oli õigustatud kostja asju ajades tasuma OÜ-le New Industry seega 292 000 krooni, mistõttu kuulub hageja põhinõue üksnes selles ulatuses rahuldamisele. Kohus kontrollis ka aega, millal on hakanud viivis kulgema. Asjas ei ole millegagi tõendatud hagiavalduses esitatud väide, et mõistlik aeg kohustuse täitmiseks kostja poolt oleks olnud kolm kuud hageja poolt kostja osamakse tasumisest ehk et kostja kohustus muutus sissenõutavaks 07.03.2007. Asjas on tuvastatud nii hageja enda avaldustega kui ka tunnistaja J.R. ütlustega, et tagasimaksmises jäigalt kokku ei lepitud, hageja pidi saama kostja eest tasutu tagasi eelduslikult OÜ New Industry kasumi arvel. Asudes kostja asju ajama ja tema eest osamakset tasuma, ei olnud hagejal täpselt teada, millal tal on võimalik kostja eest tasutu OÜ New Industry kasumi arvel tagasi saada. Seega ei ole põhjendatud hageja viivisenõue kostja vastu alates 07.05.2007. OÜ New Industry pankrot kuulutati välja 12.05.2008 ja sellest ajast pidi olema osanikel, sh pooltel, selge ka asjaolu, et neil ei ole võimalik OÜ-st New Industry kasumit saada. Hageja esitas kostjale nõudekirja võlakohustuse täitmiseks 23.07.2009 ja palus kohustus täita hiljemalt 06.08.2009. Nimetatust leidis kohus, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 07.08.2009 ja sellest päevast on hagejal võimalik nõuda kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 292 000 krooni ehk 18 662.20 eurot. Kokku on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 2 897,64 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

ÄS 196 lg 4 äriregistrisse kandmisel. Seega tuleb järeldada, et kui sellel numbril üldse mingi tähendus on, siis vastavalt ÄS § 1921 p-le 2 osa uue nimiväärtuse tähendus, st see on üks punkt osakapitali suurendamise otsusest. Osanike otsus on ühingu ettepanek teha pakkumus märkimiseks, mitte kostja ettepanek märkida; 3) on ebaõige maakohtu järeldus osa märkimise kehtivusest heakskiidetud allkirja võltsimisega toimunud esinduse alusel. ÄS § 170 lg 3 kohaselt võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu ja esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis. TsÜS § 129 lg 6 kohaselt kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis. Kohus on nimetatud sätted jätnud kohaldamata. Maakohus on tuvastanud, et kostja esindamine toimus kostja allkirja kirjutamisega osanike koosoleku protokollile. Seega oleks esindusõiguse aluseks olev volikiri pidanud olema kirjalik ja sellest tulenevalt ka heakskiitmine kirjalik. Maakohus on aga tuvastanud, et heakskiitmine on toimunud käitumisega. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 129 lg-t 1. Maakohus on leidnud, et kostja selgitused on vastuolulised ja, et kostja on oma käitumisega hüpoteegi seadmise ajal ja edasise käitumisega tõendanud, et kiitis kaudsete tahteavaldustega heaks enda osa suurenemise ning eeldada tuleb seda, et iga osanik tasub oma osa eest ise. Maakohtu põhjendus on asjakohatu ning väär. Heakskiidetud peab olema kohustuse võtmine ning seda ei saa eeldada. Osakapitali suurendamise otsus ei kohusta osanikku sissemakset tegema. Hüpoteegi seadmine ei ole tahteavaldused, millega piisavalt määratletult loeb isik endale siduvaks kohustuse tasuda rahaline sissemakse või kiidab selle siduvalt heaks. Vaidlust ei ole, et kostja seadis hüpoteegi 12.02.2007. Kohtu hinnangul aset leidnud esindus toimus 26.02.2007 registripidajale esitatud dokumendis. M. S ütluste kohaselt kirjutati protokollile numbrid käsitsi juurde äriregistris. Kostja arvates ei ole 12.02.2007 tehinguga võimalik kiita heaks 26.02.2007 tehtud juurdekirjutust. Kostja selgitused ei ole vastuolulised ja isegi kui see nii oleks, ei ole õige teha sellest järeldust, et see kinnitab sissemakse kohustuse endale võtmist. Hüpoteegi seadmine summas 2 000 000 krooni kinnitab kostja positsiooni, et tal ei olnud mingit soovi veel täiendavate kohustuste võtmiseks. Arvestades, et hüpoteek on realiseeritud, on maakohus hagi rahuldades loonud olukorra, kus kostja vastutab rahaliselt vähemalt summas 2 292 000 krooni, mis on märkimisväärselt suurem teiste osanike vastutusest. Just sellise riski endale võtmine oleks vastuoluline ja on ilmne, et kostja ei tahtnud võtta endale lisaks hüpoteegi seadmisele rahalise sissemakse kohustust. Vastavalt ÄS § 1921 p-le 4 peavad tasumise tingimused olema ettenähtud otsuses. Antud juhul ei sisaldanud otsus tasumise kohustust. Seega kui nõustuda, mida kostja ei tee, et kostja nimel on tehtud pakkumine, mille kostja on heaks kiitnud, siis sai see olla ainult pakkumine ja heakskiitmine omandada osa ilma tasumata. Maakohus on põhjendanud, et asjas pole tõendatud, et protokolli oleks A. Lõhmuse nimelt allkirjastanud A. Lõhmus, ja seega on seda teinud tema nimelt mõni teine isik ning, et ettepanek osa märkida on tehtud võõra nime all ilma volitusteta tegutsedes. Isiku allkirja võltsimine tuvastamatu isiku poolt isikule ilma volituseta kohustuse võtmiseks ei ole isiku nimel tegutsemine, eriti kui isik vaidleb kohustuse võtmisele vastu. Seega puudub isiku nimel tegutsemine ja maakohus on ebaõigesti tuvastanud esindussuhte olemasolu ja kohaldanud TsÜS § 115 lg-t 1; 4) toimub osa omandamine osakapitali suurendamisel osanike otsusega, mis on ettepanek osanikule teha pakkumus, osaniku pakkumusega ja ühingu nõustumusega, millega sõlmitakse märkimisleping, milleks osanik kohustub osa eest tasuma ja ühing kohustub välja andma osa. Kostja ei võtnud endale kohustust osa eest tasuda, st ettepanekule ei järgnenud pakkumust. Märkimisleping jäi seega sõlmimata ja omandamise õigus kasutamata. Osa omandamist ei toimunud. Selle aluseks olevat kohustustehingut kostja ja ühingu vahel ei sõlmitud. Antud juhul osakapitali suurendamine siiski toimus ja kehtib. Seega pidi kohustustehingu sõlmima keegi

teine isik. Vaidlust ei ole, et sissemakse tegi hageja. Seega tuleb eeldada, et hageja leidis endal olevat kohustuse seda teha ja märkimisleping on sõlmitud ühingu ja hageja vahel. Alternatiivselt võib võtta seisukoha, et juhatuse poolt ebaõigete andmete, mitte küll osanike nimekirja, esitamisega võttis juhatus endale märkimislepingust tuleneva riisiko. ÄS § 182 lg 1 kohaselt peab juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti osade nimiväärtused. Asjas ei ole esitatud osanike nimekirja. Ka registripidajale 26.02.2007 esitatud dokumendis sisalduv ei ole mitte osanike nimekiri, vaid otsuse sisu vastavalt ÄS § 1921 p-le 4 ja seega ettepanek osa märkida ega kajasta 300 000 kroonise osa omandamist, sest vastavalt ÄS § 196 lg-le 4 jõustub osakapitali suurendamine registrisse kandmisega. Ainuüksi osakapitali suurendamise otsus ja selle alusel kande tegemine registrisse, ei tõenda osa omandi tekkimist konkreetsel osanikul. Antud juhul on koosoleku protokoll, mis kajastab osanike otsust, koostatud koosoleku kohta, mida ei toimunud, otsuse otsustav osa on osaliselt puudu ja juurde kirjutatud hiljem registripidaja juures, protokollile on kostja allkiri teise isiku poolt kirjutatud ilma volituseta ning ilma heakskiiduta. Kostja on seisukohal, et sellistel asjaoludel ei saa otsust lugeda üldse vastuvõetuks. Seega puudub osanike otsus kapitali suurendamise kohta ja sellega ettepanek kostjale teha pakkumus osa omandamiseks. Alternatiivselt kostja seisukoht on, et otsus on tühine ÄS § 1771 lg 1 alusel. ÄS § 1771 lg 3 kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et nimetatud tähtaeg kehtib kogu osakapitali suurendamise otsuse sisu osas. Valitseva arvamuse kohaselt tekib kolmandatel isikutel usaldus otsuse alusel tehtud võimalike kannete kohta avalikku registrisse, tähtaja möödudes jääb tühine otsus edasi tühiseks, kuid otsuse tühisus kaotab oma õigusliku tähenduse, kuna sellele ei ole võimalik tugineda. Pärast tähtaja möödumist saab juhinduda nimetatud otsuse alusel tehtud kandest. Konkreetse osaniku osa suurus ja osakapitali jagunemine osanike vahel ei kuulu registrikandesse ning selles ei ole võimalik kandest juhinduda. Seega on selles osas otsus endiselt tühine. Antud juhul koosneb osakapitali suurendamine erinevatest osadest. Üks on see osa, kui palju osakapital suurenes ja siin ei ole vaidlust. Teine on see osa, kuidas see osanike vahel jagunes. Antud juhul esimene koosoleku otsuse versioon oli üldse ilma andmeteta osade uute nimiväärtuste kohta, sissemakse teostas üksinda hageja, kes lootis selle tagasi saada kasumi arvel. Seega on ilmne, et kapitali suurendamine oleks tehtud siis, kui väidetav kostja osa oleks omandatud teiste osanike poolt; 5) ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et hageja on kostja osa eest sissemakse tasumisega teinud teo kostja kasuks ning tegutsenud õigustatud käsundita asjaajajana vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p-dele 1 ja 2. Antud juhul täitis hageja väidetavalt kostja kohustuse tasuda osa eest. Hageja ei saa olla käitunud kostja osade eest sissemakse tasumisel õigustatud käsundita asjaajajana, sest puuduvad VÕS § 1018 lg 1 kohaldamise eeldused. Nimelt ei ole hageja teinud sissemakse tasumisega ühtegi tegu kostja kasuks, kuna kostjal ei ole olnud kohustust tasuda osa eest järgmistel põhjustel: 1) kostja ei ole sõlminud osaühinguga lepingut osa suurendamiseks sissemakse tegemisega; 2) kostja ei ole tema nimel esindusõiguseta isiku ja osaühingu vahelist lepingut heaks kiitnud. Seega puudub võõras asi, mida hageja oleks saanud ajada. Kostjal ei ole olnud kunagi soovi oma osa suurendada selle eest sissemakse tegemisega. Seega ei saanud olla hageja poolt sissemakse tasumine vastavuses kostja huvi ja tegeliku või eeldatava tahtega (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Kostja ei ole ka hageja asjaajamist kostja kohustuse täitmisel heaks kiitnud juba ainuüksi põhjusel, et kuivõrd ta ei ole endale kohustust osa eest tasuda võtnud, siis ei ole ta saanud selle täitmist ka heaks kiita. VÕS 1022 lg 4 tulenevalt ei ole pahausksel asjaajal õigust kulutuste hüvitamisele. Antud juhul pidi hageja aru saama, et kostja ei ole võtnud osa eest tasumise kohustust ning ei soovi osa eest tasuda, kuivõrd ta seadis juba hüpoteegi ja oleks seda teinud oma rahaliste vahendite arvel, kui oleks soovinud osa eest tasuda.

Alternatiivselt, isegi kui asuda seisukohale, et hageja on sissemakse tegemisel tegutsenud õigustatud käsundita asjaajajana VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2 alusel, ei ole hagejal VÕS § 1023 lg 3 alusel võimalik nõuda kosjalt kulutuste hüvitamist. Antud juhul on asjas tuvastatud, et vaidlust ei ole, et veebruaris 2007 kostjalt osa eest tasumist ei nõutud ning et hageja lootis tasutud 1 500 000 krooni tagasi saada OÜ New Industry kasumi arvelt. Hageja enda avaldustega, kui ka tunnistaja J.R. ütlustega, on tuvastatud, et tagasimaksmises jäigalt kokku ei lepitud. Seda kinnitavad asjaolu, et kostja ei võtnud kohustust osa eest tasumiseks ega täitnud seda, samuti see, et ebamõistlik on oodata kostjalt lisaks hüpoteegi seadmisele veel mingite kohustuste võtmist. Seega on ilmne, et hagejal ei olnud sissemakse tasumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ja hageja pidi raha tagasi saama osaühingu kasumi arvel ning järelikult ei ole hagejal vastavalt VÕS § 1023 lg-le 3 õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ka juhul, kui asuda seisukohale, et hageja on tegutsenud õigustatud käsundita asjaajajana.

on alusetud kostja väited, nagu puuduks OÜ New Industry osanike otsus osakapitali suurendamise kohta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal ei ole võimalik osakapitali suurendamise otsuse tühisusele tugineda, kuna selle otsuse alusel on tehtud kanne osakapitali suurendamise kohta ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat (ÄS § 1771 lg 3). Kohus on õigesti leidnud, et ÄS § 1771 lg-s 3 sätestatu kehtib kogu osakapitali suurendamise otsuse sisu osas ja sõltumata võimalikust tühisuse alusest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et OÜ New Industry osanikud on vastu võtnud osakapitali suurendamise otsuse ning seega on OÜ New Industry teinud ettepaneku teha pakkumus osakapitali suurendamiseks. Maakohus on leidnud, et kostja on teinud OÜ-le New Industry märkimisettepaneku esindaja kaudu ja saavutanud OÜ-ga New Industry kokkuleppe tema osa nimiväärtuse suurendamiseks 300 000 kroonini. Hageja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et koosoleku protokolli on allkirjastanud kostja. Isegi juhul, kui oleks kindlalt tuvastatud, et kostja ei ole koosoleku protokolli allkirjastanud ei muuda see fakti, et märkimisleping kostja ja OÜ New Industry vahel on sõlmitud. Selle on maakohus õigesti tuvastanud. Kostja väited esindusõiguse puudumise kohta on arusaamatud. Isegi, kui oleks võimalik väita, et kostja ei allkirjastanud dokumenti ise, on siiski üheselt tuvastatud, et ta sai OÜ New Industry 300 000 krooni suuruse osa omanikuks, ei ole selle eest tasunud, kuid on kohustatud seda tegema. Samuti on asjakohatu apellandi väide, et heakskiit vajas antud juhul kirjalikku vormi. Kostja viited ÄS § 170 lg-le 3 ja TsÜS § 129 lg-le 6 ei ole asjakohased. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja sai heakskiidu anda ka kaudse tahteavaldusega. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt toob seaduses sätestatud tehingu vorminõude järgimata jätmine kaasa tehingu tühisuse vaid siis, kui seadusest või vormi nõude eesmärgist ei tulene teisiti. Hageja on seisukohal, et isegi, kui oleks võimalik väita, et vastavat vorminõuet ei ole järgitud, ei tooks see kaasa heakskiidu tühisust, kuna vorminõude eesmärgiks ei saa olla lahendus, kus tehing, mille esindatav on oma pikaaegse käitumisega heaks kiitnud, oleks tühine. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja on igal juhul heaks kiitnud ning aktsepteerinud fakti, et ta on OÜ New Industry 300 000 krooni suuruse osa omanik, samuti, et tema osa eest tasus hageja. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja selgitused selle kohta, et ta ei soovinud osaleda osakapitali suurendamisel võrdselt teiste osanikega, on vastuolus tema enda käitumisega OÜ New Industry osaniku ja nõukogu esimehena; 4) on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et hagi kuulub rahuldamisele kas lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Maakohus on püstitanud õige eelduse, et iga osanik tasub oma osa eest ise. Samuti on maakohus õigesti järeldanud, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei pea tema osa eest hageja poolt makstut hagejale tagastama. Maakohus on leidnud, et kostja nõude õiguslikuks aluseks on käsundita asjaajamise regulatsioon. Kostja väide käsundita asjaajamise aluse puudumise kohta, ei ole õige. Maakohus on õigesti tuvastanud, et märkimisleping kosta ning OÜ New Industry vahel on sõlmitud ning et kostja eest tasus sissemakse hageja. Samuti on selge, et kostja sai OÜ New Industry 300 000 krooni suuruse osa omanikuks. Kohus on ka õigesti tuvastanud, et kostja oli osakapitali suurendamisest ja selle eest tasumisest teadlik ja ta soovis ka edaspidi säilitada teiste osanikega võrdset osalust OÜ-s New Industry. Samuti on kohus õigesti tuvastanud, et kostja on ise kinnitanud, et hageja teavitas teda asjaajamisele asumisest. Lähtudes eeltoodust, ei ole kostja väide, nagu oleks hageja „ajanud mingit muud asja“, õige. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja on teinud teo kostja kasuks. Kostja väide hageja pahausksusest on alusetu ja tõendamata. Vastupidi, asjas on tõendatud, et kostja oli teadlik osakapitali suurendamisest ja selle eest tasumisest. Samuti oli hageja kostjat

asjaajamisele asumisest teavitanud. Antud olukorras ei ole võimalik väita, et hageja oleks käitunud pahauskselt. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal puudub kostja vastu nõue, kuna VÕS § 1023 lg 3 kohaselt ei olnud hagejal asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid VÕS § 1023 lg 3 kohaldamist. Kohus on tunnistajate ja hageja vande all antud ütlustega tuvastanud, et hageja ja kostja vahel puudus tagasimaksmise osas jäik kokkulepe. Samuti ei ole vaidlust selles, et OÜ New Industry on tänaseks pankrotistunud ning likvideeritud. Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik väita, et hagejal puudus asjaajamisele asudes kavatsus nõuda kostjalt kulude hüvitamist. Asjaolu, et hageja võis pidada võimalikuks kulutuste hüvitamist OÜ New Industry kasumi arvelt, ei tähenda, et kostja oleks vabanenud oma kohustusest hageja ees olukorras, kus OÜ-s New Industry kasumit ei tekigi. Mingit sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud. Samuti on hageja 06.04.2011 vande all kinnitanud, et teised osanikud pidid talle nende eest tasutud summa tagasi maksma. Isegi juhul, kui oleks võimalik väita, et teiste osanike eest hageja poolt sissemakstud summad pidi hagejale hüvitatama OÜ New Industry kasumi arvelt, on fakt, et OÜ-s New Industry ei tekkinud kunagi kasumit, mille arvelt hagejale kõnealused summad hüvitada. Lisaks on oluline märkida, et vastavalt ÄS § 168 lg 1 p-le 5 oleks kasumi jaotamine toimunud selliselt, et kasumi välja maksmine hagejale oleks eeldanud osanike, sh kostja, otsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kostja suurendatud osalus märgitud võrdselt teiste osanikega, ning apellandi vastuväited selles osas ei ole põhjendatud. 26.02.2007 registripidajale esitatud osanike koosoleku protokoll sisaldab endas ÄS § 1921 kohast osakapitali suurendamise otsust, milles muuhulgas on märgitud osanike nimed ning igaühe osa nimiväärtus (I kd tl 12). Vastavalt ÄS § 196 lg-le 1 esitatakse äriregistrile avaldus osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks siis, kui osakapital on täielikult sisse makstud. Nähtuvalt asja materjalidest, oli osakapital sisse makstud 07.02.2007 (I kd tl 19). Seega kuigi on vaidlus all osakapitali suurendamise otsuse tegemise kuupäev, saab eeldada, et vastav otsus oli tehtud enne 07.02.2007, s.o enne osakapitali sissemakse tegemist. Kostja nimel esindusõiguseta tehtud tehing, s.o kostja ettepanek osaühingule märkida suurendatud osa nimiväärtus, on tehtud enne 07.02.2007 ning avalduse esitamisega äriregistrile on osaühing aktseptinud kostja oferdi.

Asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS 1022 lg 4, mille kohaselt kui käsundita asjaajaja teadis või pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu tahtele ja see tahe ei olnud vastuolus avalike huvide ega seadusega, vastutab käsundita asjaajaja igasuguse asjaajamise tõttu soodustatule tekitatud kahju eest. Antud juhul ei ole tõendatud hageja pahausksus asjaajamisele asudes. Ebaõige on kostja väide, et hagejal puudub kostja vastu nõue, kuna VÕS § 1023 lg 3 kohaselt ei olnud hagejal asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid VÕS § 1023 lg 3 kohaldamist. Maakohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel puudus tagasimaksmise osas jäik kokkulepe, kuid kohus ei ole tuvastanud, et hagejal puudus asjaajamisele asudes kavatsus nõuda kostjalt kulude hüvitamist. Asjaolu, et hageja võis pidada võimalikuks kulutuste hüvitamist OÜ New Industry kasumi arvelt, ei tähenda, et kostja oleks vabanenud oma kohustusest hageja ees olukorras, kus OÜ-s New Industry kasumit ei tekigi.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.