Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Menetluse käik Hageja esitas 01.10.2010 kostja vastu hagi PK23.10.2007 omakäelise testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 5 000 krooni. 27.10.2010 kohtumääruse täitmiseks määras hageja hagihinnaks 635 643 krooni (TsMS § 125). Nimetatud hagihinnalt tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 60 000 krooni. 15.12.2010 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse, andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta 40 000 kroonise riigilõivu tasumisest ning kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 15 000 krooni 1 000 krooniste osamaksete kaupa. 11.01.2011 tasus hageja esimese osamakse 63,91 euro suuruses, 08.02.2011 teise osamakse 63,91 euro suuruses, 07.03.2011 kolmanda osamakse 63,91 euro suuruses, 10.04.2011 neljanda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.05.2011 viienda osamakse 63,91 euro suuruses, 10.06.2011 kuuenda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.07.2011 seitsmenda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.08.2011 kaheksanda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.09.2011 üheksanda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.10.2011 kümnenda osamakse 63,91 euro suuruses, 13.12.2011 üheteistkümnenda osamakse 63,91 euro suuruses, 10.01.2012 kaheteistkümnenda osamakse 63,91 euro suuruses. Seega on hageja 15.12.2010 kohtumääruse alusel tasunud riigilõivu 766,92 eurot (12 000 krooni). Tasumata on 3 000 krooni (3x63,91 eurot). Kohus võttis 12.01.2011 määrusega hagi menetlusse, saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. 16.05.2011 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. 23.01.2012 esitas hageja kohtule avalduse, milles hageja loobub hagist. ja palub poole riigilõivu tagastamist ning kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kostja kinnitab 23.01.2012 kohtule saadetud avalduses, et ei oma vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Kostja taotleb määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 080 eurot ja jätta see hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. TsMS § 206 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. § 429 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Avalduses märgitu kohaselt on hagejale hagist loobumise tagajärjed teada. Rahuldamisele ei kuulu hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 5 000 krooni. 27.10.2010 kohtumääruse täitmiseks määras hageja hagihinnaks 635 643 krooni (TsMS § 125). Nimetatud hagihinnalt tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 60 000 krooni. 15.12.2010 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse, andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta 40 000 kroonise riigilõivu tasumisest ning kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 15 000 krooni 1 000 krooniste osamaksete kaupa. 11.01.2011 tasus hageja esimese osamakse 63,91 euro suuruses, 08.02.2011 teise osamakse 63,91 euro suuruses, 07.03.2011 kolmanda osamakse 63,91 euro suuruses, 10.04.2011 neljanda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.05.2011 viienda osamakse 63,91 euro suuruses, 10.06.2011 kuuenda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.07.2011 seitsmenda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.08.2011 kaheksanda osamakse 63,91 euro suuruses, 11.09.2011 üheksanda

osamakse 63,91 euro suuruses, 11.10.2011 kümnenda osamakse 63,91 euro suuruses, 13.12.2011 üheteistkümnenda osamakse 63,91 euro suuruses, 10.01.2012 kaheteistkümnenda osamakse 63,91 euro suuruses. Seega on hageja 15.12.2010 kohtumääruse alusel tasunud riigilõivu 766,92 eurot (12 000 krooni). Tasumata on 3 000 krooni (3x63,91 eurot). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagi esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 60 000 krooni suuruses. Hageja on tasunud riigilõivu summas, mis vastab 17 000 kroonile. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 ja § 190 lg 2 ei kuulu hagejale riigilõiv tagastamisele. Asjaolu, et kohus vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt, ei tähenda, et menetluse lõpetamise korral ei peaks kohus riigilõivu küsimuses järgima TsMS § 190 2.lõiget. Juhindudes TsMS § 1741 tuleb seoses menetluse lõpetamisega asjas lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks määrata ka menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 alusel tuleb menetluskulud, sh kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja loobus hagist ning hagist loobumise põhjuseks ei ole kostja poolt nõude rahuldamine pärast hagi esitamist. Kostja taotleb hagejalt välja mõista menetluskuluna 1 080 eurot. Kulu tõendamiseks esitas kostja 31.05.2011 arve nr 40511, mille järgi on tegemist kliendi esindamise tasu 1.osamaksega 360 eurot, 30.09.2011 arve nr 50911 – 2.osamakse 360 eurot, 23.01.2012 arve nr 20112 – 3.osamakse 360 eurot. Kostja on esitanud ka nimekirja toimingutest, mida esindaja tema esindamiseks teinud on. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud käesoleva tsiviilasja menetlemisel ning menetluskulu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja poolt nõutud suuruses – 1 080 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.