lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-54221/12

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-54221/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1559
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 122 lg 1, 2Tsiviilasja hindTLS § 68 lg 1Põhipuhkuse andmineTLS § 69 lg 1Puhkuse ajakavaTLS § 71Kasutamata puhkuse hüvitamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult

26.jaanuaril 2012.a. kell 15.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-54221

Tsiviilasi

AS’i hagi ETOÜ vastu puhkusehüvitise töövõimetushüvitise kokku 438,18 euro nõudes

Tsiviilasja hind

438,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: AO(XXX);

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

ja

Kostja: ETOÜ (registrikood XXX, asukoht XX); Kostja esindajad: Külli O ja Ülo P (XXX).

05.jaanuaril 2012.a. Hageja AS Hageja lepinguline esindaja Anatoli O Kostja esindaja Külli O

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista ETOÜ-lt puhkusehüvitis 63,21 eurot AS’i kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 14 % ulatuses kostja ETOÜ kanda ja 86 % ulatuses hageja AS’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TTOS § 12

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue

1.Hageja sõlmis 03.07.2009.a. kostjaga töölepingu nr. 1/07. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks katseajaga 4 kuud. Katseaja viimaseks päevaks määrasid pooled 03.10.2009.a. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 5 000 krooni kuus ülekandega ja 5 000 krooni sularahas. Kuna kostja ei tasunud hagejale tehtud töö eest, oli hageja sunnitud esitama avalduse töölepingu lõpetamiseks. Tööleping lõpetati 31.07.2010.a. hageja algatusel. Hageja ei ole saanud lõpparvet ning töövõimetushüvitist, mistõttu pöördus hageja avaldusega töövaidluskomisjoni. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 05.10.2010.a. otsusega töövaidlusasjas nr. 9.4-2/2525-10 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise summas 5 914 krooni ja töövõimetushüvitise summas 942,15 krooni. Kohtule esitatud taotluses palus kostja vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus, millega hageja avaldus rahuldati, läbi hagimenetluse korras hagina. Hageja leiab, et TVK 05.10.2010.a. otsus on seaduslik. Hageja jäi oma nõuete juurde, mis ta esitas algselt töövaidluskomisjonile. Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusehüvitise summas 377,97 eurot ja töövõimetushüvitise summas 60,21 eurot. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude kogusummas 438,18 euro juurde. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas Harju Maakohtusse taotluse töövaidluskomisjoni otsuse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Kostja palub esitatud taotluses vaadata hagimenetluse korras läbi töövaidluskomisjoni otsus 05.10.2010.a. ning jätta rahuldamata hageja nõue kogu ulatuses. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejale on vastavalt seadusele ja töölepingule makstud töötasu ja puhkusetasu. Seisuga 31.07.2010.a. soovis hageja töölepingu lõpetada omal soovil ning seoses sellega maksti hageja arveldusarvele 02.08.2010.a. viimase kuu (juuli 2010) töötasu ning 03.08.2010.a. sai hageja enda soovil lõpparvena sularahas 759 krooni saamata 5 päeva puhkusetasu. 03.08.2010.a. peale lõpparve saamist kirjutas hageja oma käega, et tal ei ole mingeid pretensioone kostja vastu. Hageja oli puhkusel 2010.a. veebruaris ja sai vastavalt ka puhkusetasu. Kostjal puuduvad igasugused andmed nii hageja väidetava haiguslehe kui ka puhkuse kohta mais 2010.a., selle kohta puudub nii avaldus juhataja kinnitusega puhkusele lubamise kohta antud ajavahemikul kui ka haigusleht. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
4.Pooltel puudub vaidlus selles, et tööleping on antud juhul lõpetatud 31.07.2010.a. hageja algatusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on makstud puhkusehüvitist ning töövõimetushüvitist.
5.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2009.a. tähtajatu töölepingu nr. 1/07 (t/l 6-8). Nimetatud lepingu p. 2.1 p. ja 3.1. järgi asus hageja tööle koka ametikohale tööaja kestusega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Lepingu p. 4.1. kohaselt töötaja põhipalk on 4 500 krooni kuus.
6.Töölepingu seaduse (TLS) § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus annab esmalt hinnangu hageja nõudele kasutamata jäänud puhkuse hüvitamiseks ning seejärel analüüsib hageja nõuet haigushüvitise saamiseks.
7.TLS § 68 lg 1 järgi põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Kohtule esitatud töölepingu p.
6.2.kohaselt töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel lähtutakse ettevõtte töökorraldusest, arvestades võimaluse korral töötaja soove. Kooskõlas TLS § 69 lg 1 ja 2 põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega, tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi puhkusetasu arvestuse kohaselt viibis hageja puhkusel perioodil 01.02.2010.a. kuni 25.02.2010.a. ning väljamakstavat puhkusetasu arvestati hagejale summas 4 025 krooni (t/l 10). Hageja nimetatut ei kinnita. Hageja oma vastupidiste väidete tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd eelpool viidatud sätte kohaselt tuli hagejal tõendada oma eelpool nimetatud perioodil puhkusel mitteviibimist ning kuna hageja seda ei teinud tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata, kuivõrd hageja on 2010.a puhkusel viibinud ning saanud ka selle eest puhkusetasu summas 4 025 krooni (t/l 19). Asjaolu, et ülekande selgituseks on märgitud „palk“ ei tähenda, et hagejal on õigus üksnes sellel alusel kostjalt puhkusehüvitist nõuda.
8.Kohtule esitatud kostja konto väljavõtte kohaselt on hagejale 02.08.2010.a. teostatud ülekanne selgitusega „palk“ summas 5 000 krooni (t/l 14). Seega ei ole kostja antud juhul kooskõlas TLS § 71 toiminud, kuivõrd töölepingu lõppemisel ei ole lisaks töötasule kostja arvestanud hüvitist kasutamata puhkuse eest. Tööleping lõpetati antud juhul 31.07.2010.a. Seega pidi kostja puhkusehüvitise tasuma koos juulikuu palgaga 02.08.2010.a. Kostja väited selle kohta, et kasutamata jäänud puhkusetasu maksti hagejale vastavalt tema soovile välja 03.08.2010.a. sularahas jäid kohtuistungil paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud kassa väljamineku orderit vms. tõendeid, mis nimetatut kinnitaksid. Ainuüksi hageja 03.08.2010.a. kinnitus, et tal pretensiooni kostja vastu ei ole puhkusehüvituse saamist ei kinnita (t/l 11). Kuivõrd asja arutamisel leidis tõendamist, et hagejale 5 kasutamata puhkusepäeva eest hüvitist makstud ei ole, siis on põhjendatud hageja nõue summas 63,21 eurot (5 x 197,80 krooni : 15,6466 = 63,21).
9.Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 122 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). TTOS § 122 lg 4 ja 5 järgi tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast, tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale. Seega saab töötaja tööandjalt nõuda haigushüvitise maksmist, kui ta on täidetud haiguslehe tööandjale esitanud. Kohtule esitatud töövõimetuslehe kohaselt on hageja töövabastuse periood 07.05.2010.a. kuni 20.05.2010.a. (t/l 58). Käesoleval juhul hageja haiguslehte kostjale

esitanud ei ole. Kohus leiab, et kui ka tööandja keeldub haiguslehe vastuvõtmisest, tuleb haigusleht edastada tööandjale posti teel. Kuivõrd hageja haiguslehte kostjale esitanud ei ole ning kohtule esitatud kostja konto väljavõtte kohaselt on hagejale maikuu eest töötasu makstud (t/l 16), siis ei ole alust hagejal nõuda ka kostjalt täiendavalt haigushüvitise maksmist. Seega ei pea kohus põhjendatuks hageja nõuet kostjalt haigushüvitise summas 60,21 euro väljamõistmiseks.

10.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis viie kasutamata puhkusepäeva eest summas 63,21 eurot.
11.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Eelpool toodu alusel on käesoleva hagi hind 438,18 eurot (377,97 + 60,21). Menetluskulude jaotamine
13.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 14 % ulatuses kostja kanda ning 86 % ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus