Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Ele Liiv, Iko Nõmm, Ande Tänav 26.jaanuar 2012, Tallinn 2-06-25238 J.I ja K.I hagi R.V vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Harju Maakohtu 16.mai 2011 otsus R.V apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
19 000 eurot Hageja I J.I (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II K.I (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Grete Lind Kostja R.V (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.mai 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
1.Maakohtus hagejate kantud menetluskulud jätta 70% ulatuses kostja kanda ja muud menetluskulud poolte enda kanda.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
3.Välja mõista R.V lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 1917,34 eurot riigituludesse. R.V on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.J.I ja K.I esitasid Harju Maakohtule 18.09.2006 hagi OÜ Sillever vastu 599 616,30 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja OÜ Sillever 21.06.2004 hoonestatud kinnistu mõttelise osa notariaalse müügilepingu, millega OÜ Sillever müüs hagejatele Xxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxx, xxx xxx x asuva 2/4 suuruse mõttelise osa kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega hinnaga 1 400 000 krooni. Kinnistu oluliseks osaks on ehitis, mille koosseisus on kaksikelamu.
2.Hagejad sõlmisid 25.05.2006 müügilepingu kinnistu 1⁄2 mõttelise osa müümiseks kolmandatele isikutele hinnaga 2 600 000 krooni ja kohustusid kinnistu uuele omanikule üle andma hiljemalt 19.06.2006.
3.Hagejate elamus toimus 04.06.2006 tulekahju, mille tulemusena hävines kinnistul asuv kaksikelamu olulises osas ja muutus elamiskõlbmatuks. Põlengu tõttu tekkis hagejatele kahju 559 616,30 krooni ulatuses.
4.Riiklikult tunnustatud ekspert H.P 03.07.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr 669 selgus, et tulekahju tekkis idapoolse leiliruumi ja korstna vahelise seina sisemuses, kus seina läbinud kõrgtemperatuurilise metallist suitsutoru termilise mõju tõttu süttisid seina sisemuses põlevmaterjalid. OÜ Sillever poolt arendatud kaksikelamu korstna asukoht ja konstruktsioon ei vastanud hoone ehitusprojektile, saunakerise suitsutoru paigaldati hageja korteri saunas puudulikult, mistõttu ei vastanud ehitis ehitusprojektile ja lepingu tingimustele. OÜ Sillever kinnitas hagejale müügilepingu p-s 2.1.3, et esemel ei ole mingeid teadaolevaid varjatud puudusi, millest OÜ Sillever ei ole ostjatele teatanud või mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. OÜ Sillever rikkus lepingust tulenevat kohustust teatada hagejatele ehitise puudustest. Tulekahju tekkis põhjusel, et kaksikelamu korsten ei vastanud projektile ja saunakerise suitsutoru paigaldati puudulikult. Tulekahju tulemusena hävis hagejate vara ja seetõttu said hagejad kahju. Hagejad palusid OÜ-lt Sillever välja mõista 599 616,30 krooni.
5.Hagejad täpsustasid 13.05.2008 hagiavaldust ja esitasid sama nõude ka R.V vastu, paludes kahju hüvitamiseks kostjalt ja OÜ-lt Sillever solidaarselt välja mõista 599 616,30 krooni. Kuivõrd hagejad ostsid kinnistu ja tellisid ehitustööd OÜ-lt Sillever, siis vastutab tekkinud kahju eest OÜ Sillever. Kuivõrd OÜ Sillever kasutas
alltöövõtjana R.V, kes tegeles isiklikult maja ehitamise projektiga, vastutab hagejatele tekkinud kahju eest ka tema.
6.OÜ Sillever pidi hagejatele üle andma lepingutingimustele ja õigusaktidele vastava objekti ning R.V kohustus teostama ehitustöid vastavalt lepingule ja õigusaktidele. Hagejatel puudus teave, et ehitustöid teostab OÜ S E, kuna kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. R.V esitas isiklikult hagejatele lisamaterjalide hinnapakkumise, mille p 3 kohaselt kohustus R.V kui töövõtja hankima leiliruumi suitsutoru. R.V le tasuti tema pangaarvele.
7.Põlengus hävines hagejale kuulunud vara 422 576,30 krooni ulatuses. Kuna hagejatel ei olnud võimalik täita hagejate ja uue ostja vahel 25.05.2006 sõlmitud lepingut, siis tekkis uuel ostjal hagejate vastu kahjunõue summas 170 000 krooni, mille kohta sõlmiti 18.07.2006 kokkulepe. Kokku kandsid hagejad kahju 614 616,30 krooni ulatuses.
8.Poolte tahe oli suunatud sellele, et OÜ Sillever müüb paarismaja osa, kus on saunaruumid välja ehitatud. Lisaks sõlmisid hageja I ja R.V 24.05.2006 kokkuleppe tehtud tööde parandamiseks, mille kohaselt kohustus R.V teostama saunas kerise taga oleva prao viimistluse. Kui hagejad majja kolisid, oli hagejatel saunas väljaehitatud keris ja paigaldatud suitsutoru olemas. Kuivõrd korstna asukoht ja konstruktsioon ei vastanud hoone ehitusprojektile, siis oli korstna asukohast tulenevalt vajalik paigaldada suitsulõõrid nii, et nad läbiksid puidust konstruktiivsete elementidega seina. Tulekahju tekkis seina sisemuses, kuna suitsutoru ja põlevmaterjali vahekaugus oli lubatust väiksem. Tulekahju ei oleks tekkinud, kui OÜ Sillever oleks tuleohutusnõudeid järginud. Hagejad palusid kostjalt ja OÜ-lt Sillever solidaarselt välja mõista kahju 599 616,30 krooni. Vastuväited hagile
9.R.V ja OÜ Sillever vaidlesid hagile vastu, väites, et nemad ei paigaldanud tulekahju põhjustanud suitsutoru. Hagejate väited on paljasõnalised ja hagejad ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid suitsutoru paigaldamist OÜ Sillever või R.V poolt. Vaidlusalune ehitis anti hagejatele üle nii, et saunaruumid olid välja ehitamata. OÜ Sillever võttis müügilepingu p-s 5.1 kohustuse saunaruumid välja ehitada, kuid ilma keriseta. Seega ei saanud ega pidanud OÜ Sillever suitsutoru paigaldama. Ka 04.05.2004 sõlmitud kokkuleppe p 2.2 kohaselt kuulus hagejate poolt ostetava kinnistu koosseisu 1,5 korruseline lõpuni valmis ehitamata paarismajaosa, kus saunaruumid olid välja ehitatud ilma keriseta. Metallist suitsutoru paigaldasid hagejad ise pärast maja üleandmist. 03.07.2007 ekspertiisiakti nr 669 lõppjärelduse p-st 2 nähtub, et tulekahju tekkepõhjuseks oli valesti paigaldatud suitsutoru. Kuna R.V ja OÜ Sillever suitsutoru ei paigaldanud, ei saa nemad ka selle tõttu tekkinud kahju eest vastutada, kuna puudub põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostjate teo vahel. Arvesse tuleb võtta, et hagejate majja oli planeeritud elektrikeris, millest tulenevalt ei saanud kostjad suitsutoru paigaldada.
10.Ekspert välistas arvamuses võimaluse, et tulekahju tekkimine oleks olnud seotud kivist korstna defektiga või kuumenemisega temperatuurini, mis süütas sellega kontaktis olnud põlevmaterjali. Seejuures viitas ekspert oma arvamuse lõppjärelduse p-s 2, et ka sellise korstna paigutuse korral oleks olnud võimalik suitsutoru ohutult paigaldada. Seega ei saa suitsutoru kuumenemise tõttu tekkinud kahju olla seotud asjaoluga, et ehituse käigus valiti korstna asukoha suhtes projektist erinev lahendus. Korstna asukohast tulenevalt oleks pidanud tagama suitsutoru ja põlevamaterjali vahekauguse vastavuse tuleohutusnormidele. Kuna kostjad ei paigaldanud suitsutoru, ei saa tuleohutusnormide järgimata jätmist neile süüks panna. Ehitise müügi hetkel ei olnud
ehitisele kasutusluba väljastatud, kuna ehitis oli lõpuni valmis ehitamata ja hagejad olid sellest teadlikud. Teadaolevalt puudub ehitisel seniajani kasutusluba, seega ei ole hagejad lasknud enda poolt paigaldatud suitstoru tuleohutusnõuetele vastavust kontrollida, kuigi hagejad kasutavad ehitist aktiivselt alates 2004. aasta suvest. Seega ei teinud hagejad midagi kahju ärahoidmiseks. Menetluse käik
11.23.01.2009 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis solidaarselt R.V lt ja OÜ-lt Sillever hagejate kasuks välja 465 803,40 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.10.2009 otsusega maakohtu 23.01.2009 otsuse ja saatis asja kohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kohtule 02.03.2010 esitatud seisukohtades jäid hagejad varem kohtule esitatu juurde. Hagejatele tekkinud kahju eest vastutavad kostjad. Tulekahju sai alguse ebaõigesti paigaldatud suitsutorust, mis paigaldati OÜ Sillever korraldusel. Kinnistu müügilepingu p-st 5.1. nähtub, et kinnistu pidi üleandmise hetkeks olema välja ehitatud ilma keriseta, samuti selgub 04.05.2004 kokkuleppe p-st 2.2., et hagejad ostsid OÜ-lt Sillever 1,5-korruselise lõpuni valmis ehitamata paarismajaosa, kus saunaruumid on lõplikult välja ehitatud ilma keriseta. Seega oli poolte tahe suunatud sellele, et kostja müüb ning hagejad ostavad sellise paarismajaosa, kus on saunaruumid lõplikult välja ehitatud, sh on paigaldatud suitsutoru, ning saun on pärast kerise paigaldamist valmis kasutamiseks. Kuivõrd OÜ Sillever kasutas alltöövõtjana R.V t, siis ka sellisel juhul vastutab tekkinud kahju eest OÜ Sillever, sest korrektselt ehitatud objekti koos saunaruumidega pidi hagejatele üle andma OÜ Sillever, kes andis ka kinnistu müügilepingust nähtuvalt OÜ Sillever poolt ja OÜ Sillever korraldusel teostatud ehitustöödele kaheks aastaks garantii. Juhul, kui suitsutoru paigaldati täiendavate ehitustööde käigus, siis oli suitsutoru paigaldajaks R.V.
13.R.V väitis 26.03.2010 vastuses, et hagi ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele. Puuduvad tõendid selle kohta, et vaidlusega oleks seotud R.V kui füüsiline isik, kuivõrd vaidlusalusel objektil teostas töid teiste seas ka OÜ S E, kelle juhatuse liikmeks R.V. Hagejate õigusi võis rikkuda OÜ S E. R.V ei saanud hagejate õigusi rikkuda ega nende huve riivata, kuivõrd ta tegutses OÜ S E juhatuse liikmena.
14.Hagejad märkisid 19.08.2010 kostja vastusele esitatud vastuses, et ehitustöid teostasid OÜ Sillever alltöövõtjana kostja ja kostja poolt juhitud OÜ S E. Seega esitati hagi õige kostja vastu.
15.18.10.2010 määrusega kinnitas kohus hagejate ja OÜ Sillever vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse OÜ Sillever osas. R.V vastu esitatud nõude osas jätkas kohus menetlust.
16.25.04.2011 toimunud kohtuistungil selgitas hageja I, et suitsutoru ja kerise pidi hankima kostja R.V. Kokkulepe sõlmiti pärast seda, kui oli notari juures käidud ja ostu-müügitehing sõlmitud. R.V pidi tegema tööd eraisikuna ja kõik tööd tegi tema. Paarismaja boksi müüs OÜ Sillever, kellega lepiti kokku, et R.V ehitab maja ja sauna lõpuni. Peale sauna ehitas kostja ka väliterrassi, paigaldas keskküttesüsteemi ja tegi muid ehitustöid. R.V ga seotud tööde eest maksid hagejad temale.
17.Kostja jäi varem kohtule esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et tema näol ei ole tegemist kohase kostjaga. Objektil teostas töid OÜ S E, kelle juhatuse liikmeks ta kostja. Hagejate ütlused selle kohta, kes paigaldas kerisest korstnani viiva suitsutoru, on vastuolulised ja ebaselged ning esitatud tõenditest nähtub, et hagejad ei tea, kes suitsutoru paigaldas. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
18.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja 19 000 eurot hagejate kasuks. Hagejate menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses kostja kanda ja muud menetluskulud poolte enda kanda.
19.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad ostsid 21.06.2004 OÜ-lt Sillever hoonestatud kinnistu 2/4 suuruse mõttelise osa koos selle oluliste osade ja päraldistega asukohaga Xxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxx, xxx xxx x. Elamu seisund nähtub kohtule esitatud OÜ Sillever ja hagejate vahel 04.05.2004 sõlmitud kokkuleppest (p.2.2).
20.VÕS §-de 115 lg 1 ja § 649 kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS § 641 sätestab tunnused, millal ei vasta töövõtulepingulepingu alusel valminud töö lepingutingimustele. Hageja I vande all antud seletuse kohaselt sõlmis ta kostjaga sauna väljaehitamiseks suulise töövõtulepingu. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et hageja tasus töö eest kostja isiklikule kontole. Ka tunnistaja V.S ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja organiseeris ehitustööde tegemist. Seega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti leping sauna kerise ja suitsutoru paigaldamiseks.
21.Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et tulekahju põhjuseks oli leiliruumi ja korstna vahelise seina sisemuses asunud põlevmaterjali süttimine. Korstna asukoht ja konstruktsioon ei vasta ehitusprojektile ega tuleohutusnõuetele, kuid põlengu tekkimise põhjuseks oli seina sees olnud põlevmaterjal, mida seal ei oleks tohtinud olla.
22.Tunnistaja R.S ütlustest nähtub, et maja ehitustöid korraldati kostja poolt. Tunnistaja V.S ütlusest selgus, et hagejate saunaruumis paigaldati keris enne lõplikku saunaruumi sisetööde lõpetamist. Tunnistaja M.J ütlustest nähtub, et hagejate sauna ehitust korraldas kostja. Seega oli kostja kohustatud hagejatele kerise ja suitsutoru paigaldama, kuid ta pidi teadma ka seda, millisest materjalist oli sauna sein ehitatud ja talle pidid teada olema muud ehitusega seotud asjaolud, nagu korstna asukoha muutused, mida pidi kerise paigaldusel tuleohutuse tagamiseks arvestama. Kostja pidi lepingust tulenevalt tagama, et kerise ja suitsutoru paigaldamine vastaks tuleohutuse nõuetele. Kostja seda ei teinud ja seetõttu vastutab ta kahju eest, mis on põhjustatud ebakvaliteetsest tööst.
23.Vaidlust ei ole, et 04.06.2006 toimus hagejatele kuuluvas elamus tulekahju, mille tulemusena sai elamu kannatada ja selles olnud vara hävis. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja oli isik, kelle tegevuseks oli ehitustegevus. Kostja korraldas hageja majaehitust füüsilise isikuna, samuti oli kostja OÜ S E juhatuse liige. Seega pidi kostja aru saama ja ette nägema, et tuleohutusnõuetele mittevastava ehitise püstitamine võib kaasa tuua tulekahju, sest hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli kerise ja suitsutoru paigaldamine. See tähendab tööde teostamist õigusaktidega ja hea ehitustava tingimustele vastavalt.
24.Hagejate hinnangul on nende kahjuks müügilepingu alusel tasutud hüvitis, laenulepingu tasu, ekspertiisitasu ja hävinenud vara maksumus kogusummas 614 616,30 krooni. Kostjalt paluvad hagejad välja mõista 599 616,30 krooni. Hagejad esitasid kohtule kahjustada saanud esemete nimekirja. Nimekiri iseenesest ei ole dokumentaalseks tõendiks, vaid see on hagejate seisukoht asjade olemasolu ja maksumuse kohta. Hageja I vande all antud seletus asjade olemasolu kohta on küll tõendiks, kuid see ei ole üksikasjaline ja selle alusel ei saa kõikide nimekirjas esitatud esemete olemasolu hinnata. Samas leidis sellega tõendamist, et hagejatel oli olemas kodune vara, mis tulekahjus hävis või sai suitsu- ja veekahjustusi. Hagejad ei tõendanud asjade maksumust ja sellest tulenevalt määras kohus VÕS § 127 lg 6 alusel asjade väärtuseks 19 000 eurot.
25.Kinnistu ostjatele põlengujärgselt makstud 170 000 krooni ei ole põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega. Hagejatel tekkis kohustus müügilepingu järgi anda üle kinnistu mõttelise osa omandiõigus koos sellel asuva ehitisega. Hagejad tasusid müügilepingu täitmata jätmise eest ostjatele 170 000 krooni. Kostja ei saanud töövõtulepingust tulenevalt ette nähta, et peab hüvitama müügilepingust tuleneva leppetrahvi või täitma kahju hüvitamise kohustuse. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et hagejad soovivad kinnistu võõrandada. Müügilepingu rikkumise tagajärgede suhtes said kokkuleppe sõlmida vaid hagejad ja ostja, kuid mitte kostja. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel välja mõista kahjuhüvitis 19 000 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja 19 000 eurot ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
27.Arvestades kogutud tõendeid kogumis, oleks kohus pidanud jätma hagi rahuldamata. Kostja ei ole antud asjas kohane kostja. Tunnistajate ütlustest ja ka muudest tõenditest võib üheselt järeldada, et objektil teostas töid OÜ S E, kelle juhatuse liikmeks oli kostja.
28.Tallinna Ringkonnakohus leidis oma 12.10.2009 otsuses, et asjaolust, et elamus teostatavate ehitustööde ja materjalide valiku osas, sealhulgas sauna ja suitsutoru tarnimise osas suhtles hageja I pärast müügilepingu sõlmimist kostjaga, ei saa teha järeldust, et hagejate ja kostja vahel oli sõlmitud leping tööde, sh sauna lõpuni ehitamise osas, mida OÜ Sillever ei pidanud tegema. Kostja oli OÜ Sillever töövõtjana elamut ehitanud OÜ S E juhatuse liige ja ilmselt ka tööde vahetu organiseerija. Ühtegi täiendavat dokumentaalset tõendit, mis tõendaks, et lepinguline suhe oli kostjaga, mitte OÜ S E, hagejat pärast apellatsioonimenetlust ei esitanud. Ka isikute täiendav ülekuulamine ei ole andnud teistsugust tulemust. Maakohus oleks pidanud lähtuma Tallinna Ringkonnakohtu lahendis märgitud tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus leidis, et tõenditega on vastuolus maakohtu seisukoht, et tegelikkuses tegeles hagejate maja ehitamisega, sh sauna ehitamisega isiklikult kostja.
29.Nagu nähtub hageja I vande all antud seletustest, tegi töid kostja ja tema firma. Tunnistaja R.S ütluste kohaselt ostsid nemad maja OÜ-lt Sillever, kuid maja ehitas OÜ S E nii temale kui ka hagejatele. Tunnistaja V.S ütluste kohaselt teostas sauna leiliruumis töid firma, kes selle maja ehitas. Tunnistaja M.J väitis, et OÜ S E tegi hagejate sauna. Seega hindas maakohus otsuses tõendeid valikuliselt ja puudub selgitus, miks pidas kohus oluliseks just neid tõendeid, millest on võimalik järeldada, et töid teostas ja suusõnaline leping sõlmiti kostjaga. Tõenditele, mida käsitles oma jõustunud kohtuotsuses ringkonnakohus ja mis tõendavad, et kostja näol ei saanud olla tegemist kohase kostjaga, jättis kohus otsuses hinnangu andmata.
30.Nagu nähtub hagiavaldusest, ei olnud ka hagejatele üheselt selge, kes suitsutoru paigaldas. Nende positsioon on selles osas vastuoluline. Hagejad väitsid, et suitsutoru paigaldamine oli OÜ Sillever lepinguline kohustus, et nad ei tea, kes suitsutoru paigaldas. Samas nad väidavad, et tellisid puuküttega kerise kostjalt ja OÜ-lt Sillever, kes selle ka paigaldasid. Samas väitis vande all üle kuulatud hageja I, et kerise ja suitsukorstna paigaldasid kostja ja tema mehed. Esmases seisukohas väitsid nad, et kuivõrd ehitustöid teostas OÜ S E, siis paigaldas viimane ka suitsutoru. Eelnevast nähtub, et hagejatel puudub arusaam, kes suitsutoru tegelikult paigaldas.
31.Ekspertarvamusest nähtuvalt oli tulekahju põhjuseks tuleohutuse eeskirjade vastaselt paigaldatud kerisest korstnasse viiv metallist suitsutoru, millest tulenevalt on tulekahju tekkimise ja suitsutoru sellise paigaldamise vahel põhjuslik seos. Kogutud tõenditest aga nähtub, et ka hagejad ei tea, kes suitsutoru paigaldas. Seega oleks kohus pidanud
hindama tõendeid kogumis, mitte hindama valikuliselt neid tõendeid, millest nähtuvalt võiks järeldada kostja seost tekkinud kahjuga.
32.Kostja väitis algusest peale, et tema suitsutoru ei paigaldanud ja selle paigaldamine ei olnud ka OÜ S E lepinguline kohustus. Samas väitsid hagejad oma vastuses apellatsioonkaebusele, et suitsutoru on kerise osa ja neid ei saa eraldi paigaldada. Maakohus leidis varasemalt, et suitsutoru on korstna osa, mille tulemusena järeldas ringkonnakohus, et suitsutoru paigaldamine langes müügilepingust tuleneva müüja kohustuste hulka. Seega kujutas saunaruumide valmisehitamise käigus paigaldatud suitsutoru müüja poolt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist ja sellisel juhul on tekitatud kahju eest vastutavaks üksnes müüja. Maakohus ei arvestanud otsuses ringkonnakohtu vastavat seisukohta.
33.Kohus saab tsiviilasja menetleda üksnes juhul, kui on täidetud TsMS § 3 lg-s 1 toodud eeldus. Menetluse kestel selgus, et hagejate õigusi võis rikkuda OÜ S E (õiguste rikkumine on tõendamata) ja tuvastamist leidis asjaolu, et kostja ei saanud eraisikuna hagejate õigusi rikkuda, kuivõrd kostja tegutses OÜ S E juhatuse liikmena.
34.Hagejad ja OÜ Sillever sõlmisid 14.10.2010 kompromissi, mille kohus kinnitas 18.10.2010 määrusega ja lõpetas OÜ Sillever vastu menetluse. Nii kompromissis kui ka eelmainitud kohtumääruse p-s 1.3 on märgitud, et hagejad kinnitavad, et OÜ Sillever ei ole vastutav ei üksi ega solidaarselt mistahes isikuga 04.06.2006 XXXX XXXXXX XXXXXX XXXX XXXX XXX X asuvas kaksikelamus toimunud tulekahju ja sellega tekkinud kahju eest. Vaatamata sellele, et eelmainitud punkti sisaldav kohtumäärus jõustus, ei muutnud hageja nõude suurust ega aluseid. Hagi esitati kahju hüvitamiseks solidaarselt. Samas välistab kompromissi alusel tehtud ja jõustunud kohtumäärus antud asjas mitte ainult solidaarvastutuse ja selle alusel nõude rahuldamise, vaid ka nõude suurus ja alused vajaksid määrusega kooskõlla viimist. Harju Maakohtu viimasel istungil protokolliti küll hagejate seisukoht, et nende nõue on kostja vastu jätkuvalt sama suur, nagu kirjalikult esitatud hagiavalduses, kuid hagejad hagi muutmise avaldust ei esitanud. Sellises olukorras, kus hagejad sõlmisid ühe kostjaga kompromissi ja hagi esitati nõudega mõista mõlemalt kostjalt kahjuhüvitis välja solidaarselt ning samas on ka hagi aluseks asjaolu, et kostja ja OÜ Sillever on kahju tekitamises süüdi, oleks hagejad pidanud esitama kohtule hagi muutmise avalduse kirjalikus vormis. Kohus oleks pidanud andma kostjale võimaluse sellele vastamiseks ja selle käigus oleks kostja saanud esitada vastuväited selles osas, kas ta nõustub sellisel kujul hagi aluse või eseme muutmisega, kas eset ja alust muudeti korraga jne. Kuivõrd hagejad ei muutnud hagi TsMS-s sätestatud kujul, on hagejate nõue jätkuvalt solidaarseselt välja mõista kahjuhüvitis, kusjuures kahju tekkimises olid hagiavalduse kohaselt süüdi nii kostja kui ka OÜ Sillever. Kuivõrd kohus tegi eeltoodud nõude osas lahendi, kus ta mõistis kahjuhüvitise välja kostjalt ainuisikuliselt, ületas kohus sellega nõude piire.
35.Kui hagejad ehitasid kogu hagi üles solidaarvastutusele, väites ja proovides tõendada asjaolu, et kostja ja OÜ Sillever on kahju tekitamises süüdi ja ei muutnud nõuet, oleks kohus pidanud otsuses põhistama, miks kohus asus seisukohale, et põhjuslik seos oli ainult kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel ja miks on kostja ainuisikuliselt kogu tekkinud kahju eest vastutav.
36.Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Kostja on kogu aeg väitnud, et tema tegevuse ja kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Hagejad täpsustasid hagiavalduses, et kahju tekitamises on süüdi nii kostja kui ka OÜ Sillever ja mõlemad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Kohus aga asus otsuses seisukohale, et kostja on kahju eest vastutav ainuisikuliselt.
Vastus apellatsioonkaebusele
37.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, so osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 19 000 eurot. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.
39.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
40.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu poolse tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamisega ning nende alusel tehtud järeldustega ega korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
41.Asja materjalist nähtuvalt sõlmisid pooled 24.05.2006 kokkuleppe täiendavate ehitustööde tegemiseks (I kd lk 104). Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et poolte vahel sõlmiti ka suuline töövõtuleping sauna kerise ja suitsutoru paigaldamiseks. Asjas esitatud hinnapakkumisega on tõendatud, et kostja tegi hagejatele hinnapakkumise muu hulgas leiliruumi suitsutoru ja põlve hankimise osas (I kd lk 98). Kostja ei ole seda vaidlustanud. Maksekorraldustega on tõendatud, et hagejad maksid tehtud tööde eest kostjale (II kd lk 182-184). Kostja ei ole millegagi põhjendanud, miks kanti tasu tehtud tööde eest tema kui füüsilise isiku pangaarvele, kui tema väitel oli vaidlusaluste tööde tegija OÜ S E. Kostja eelnimetatud väide ei ole tõenditega kooskõlas ega usutav. Hageja I vande all antud seletuste ja tunnistaja V.S ütluste kohaselt kasutas kostja tööde tegemisel ka OÜ S E töötajaid, kuid see asjaolu ei lükka ümber maakohtu järeldust poolte vahel sõlmitud lepingu kohta. Kostja tõlgendab hageja I vande all antud seletust ja tunnistaja V.S ütlusi selles osas ebaõigesti. Selle kohta, et täiendavate tööde tegemiseks oleks sõlmitud leping hagejate ja OÜ S E vahel, puuduvad tõendid. Tunnistaja M.J, kelle ütlustele kostja apellatsioonkaebuses viitab, andis ütlusi sauna puitosa ehitamise kohta, mis oli OÜ S E kohustus ja tehti enne vaidlusaluste tööde tegemist, mistõttu ei saa tema ütlusi asjakohase tõendina arvestada.
42.Hagejate positsioon ei olnud kohtumenetluse ajal kostja tegevuse ning vastutuse osas vastuoluline. Hagejad tuginesid asjaolule, et ehitusega tegeles isiklikult kostja; vaidlusalused ehitustööd telliti temalt kui füüsiliselt isikult, kellele ka tasuti tehtud tööde eest ( I kd lk 151, 196, 216, II kd lk 131). Kuigi hagejad ei teadnud kohtumenetluse alguses täpselt, kes füüsiliselt paigaldas suitsutoru, kas kostja või tema organiseerimisel töömehed OÜ-st Saku Ehitus, ei muuda see fakti, et leping töö tegemiseks sõlmiti isiklikult kostjaga, kes peab vastutama töö nõuetelevastavuse eest ja vastutab tekkinud kahju eest, mis on põhjustatud ebakvaliteetsest tööst.
43.Ebaõige on kostja seisukoht, nagu oleks maakohus pidanud lähtuma samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2009 otsuses tuvastatud asjaoludest. Nimetatud kohtuotsuses toodi välja maakohtu 23.01.2009 otsuses esinenud vastuolud ja ebaselgused ning asi saadeti uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad on tühistatud otsuse teinud kohtule asja
uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise osas (TsMS § 658 lg 2).
44.Hagejate ja OÜ Sillever vahel sõlmitud kompromissi tingimused ei oma kostja vastu esitatud hagi lahendamisel tähtsust. Hagejad ei pidanud pärast kompromissi kinnitamist muutma nõude suurust ega aluseid, kuna kostja osas jäi nõue kehtima. Kohus ei ületanud otsuse tegemisel nõude piire, kui rahuldas osaliselt hagi kostja suhtes. Kohus põhjendas otsuses, millest seisnes põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. OÜ Sillever osas ei pidanud kohus vastavat hinnangut andma.
45.Maakohtus hagejate kantud menetluskulud jäävad 70% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas poolte enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
46.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel kostjalt välja mõista riigilõiv 1917,34 eurot riigituludesse (arvestades apellatsioonkaebuse hinda TsMS § 137 lg 1 järgi – 19 000 eurot), mille tasumise osas ta sai menetlusabi menetluskulude kandmisel Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.2011 määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kostja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
47.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Ele Liiv
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.