24.jaanuaril 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-9759
Tsiviilasi
MPhagi ÖITOÜ vastu saamata jäänud töötasu 1857,34 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1857,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MP(ik XXX elukoht XXX) Kostja ÖITOÜ (rk XXX, asukoht XXX), kostja seaduslik esindaja AP
Asja arutamine
15.12.2011.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista ÖIT OÜ MP kasuks 1. juulist 2009.a. kuni 30. aprillini 2010.a. vähem makstud töötasu katteks 589,23 (viissada kaheksakümmend üheksa eurot ja 23 senti) eurot.
3.Jätta rahuldamata MP hagi ÖITOÜ vastu öötöö, ületunnitöö ja riigipühal töötamise aja eest töötasu väljamõistmiseks ning tööga mittekindlustamise aja eest töötasu väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja
ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Poolte vahel sõlmiti tööleping 01.09.2008.a., mille alusel asus MP tööle ÖITOÜ autojuhi ametikohale (TVK t/l 13). Pooltevaheline töösuhe lõppes 04.05.2010.a.
2.Hageja esitas 30.12.2010.a. Töövaidluskomisjonile avalduse, millises palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu järgmiselt: 2009.a. juulikuu eest 477,36 eurot, 2009.a. augustikuu eest 77,40 eurot, 2009.a. oktoobrikuu eest 350,75 eurot, 2009.a. novembrikuu eest 390,18 eurot, 2009.a. detsembrikuu eest 157,48 eurot, 2010.a. jaanuarikuu eest 12,97 eurot, 2010.a. eest veebruarikuu 183,17 eurot, 2010.a. märtsikuu eest 127,38 eurot ja 2010.a. aprilli eest 158,18 eurot.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas 24.01.2011.a. hageja avalduse osaliselt ning mõistis välja tööandjalt töötaja kasuks 2009.a juulikuu eest täiendavat töötasu 444,12 eurot, 20.08.2009 töötamise lisatasu 77,40 eurot, 2009.a. oktoobri kuni detsembri kuude eest täiendavat töötasu 575,86 eurot ja 2010 jaanuari kuni aprilli eest täiendavat töötasu 438,43 eurot. Töövaidluskomisjon jättis väljamõistmiseks.
rahuldamata MP avalduse öötöö ja ületundide eest lisatasu
4.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks.
5.Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista töötasu 1857,34 eurot.
5.1.Hageja on seisukohal, et 2009.a. juulist kuni detsembrini kehtis poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt oli tema töötasu suuruseks normpäeva eest 950.- krooni brutos, s.o. 1450-500 (lähetuse päevaraha), millest tulenevalt oli hageja tunnitasu suuruseks 118,75 krooni. Kuna hageja töötas sõidumeerikute kohaselt 2009.a. juulis 119,5 töötundi 20.augustil ehk riigipühal 10,2 tundi oktoobris 137 töötundi novembris 107 tundi ja detsembris 165 töötundi ning kostja maksis nende kuude eest palka netos järgmiselt: juulis 8250.- krooni oktoobris 10.500.- krooni novembris 8250.- krooni ja detsembris 14250.- krooni, Lk (8) 2
võlgneb kostja hagejale 2009.a. juulikuu eest 7469.- krooni ehk 477,36 eurot (koosneb maksmata palgast 4145.- krooni + töötasust töö mitteandmise eest TLS § 35 alusel summas 2804.- krooni + öötöö tasust TLS § 45 lg 1 alusel 520.- krooni /25 % tunnitasust/) augusti eest 1211.- krooni ehk 77,40 eurot (koosneb see 20.08. /riigipühal/ töötamise tasust) oktoobri eest 5488.- krooni ehk 350,75 eurot (koosneb vähem makstud palgast 3210.- krooni, töötasust töö mitteandmise eest TLS § 35 alusel 1773.- krooni ja öötöö tasust 505.- krooni) novembri eest 6105.- krooni ehk 390,18 eurot (koosneb vähem makstud palgast 4456.krooni, töötasust töö mitteandmise eest TLS § 35 2905.- krooni ja öötöö tasust 623.- krooni detsembri eest 2464.- krooni ehk 157,48 eurot (koosneb vähem makstud palgast 5344.krooni, ületunnitöö tasust 178.- krooni ja öötöö tasust 634.- krooni.
5.2.Kuna 2010.a. jaanuarist aprillini kehtis poolte vahel kokkulepe, et hageja töötasu töötunni eest on netosummas 62,50 krooni ning kuna hageja töötas sõidumeerikute kohaselt 2010.a. jaanuaris 58,50 töötundi (02.-22.01. oli hageja puhkusel) veebruaris 185,5 töötundi märtsis 192,5 töötundi ja aprillis 66,5 töötundi (26.-30.04. oli hageja puhkusel) ning kostja maksis nende kuude eest palka netos järgmiselt: jaanuaris 3500.- krooni veebruaris 9393.- krooni märtsis 10.500.- krooni aprillis 2622.- krooni võlgneb kostja hagejale 2010.a. jaanuarikuu eest 203.- krooni ehk 12,97 eurot (vähem makstud palk) veebruarikuu eest 2866.- krooni ehk 183,17 eurot (vähem makstud palk) märtsikuu eest 1993.- krooni ehk 127,38 eurot (vähem makstud palk) aprillikuu eest 2475.- krooni ehk 158,18 eurot (vähem makstud palk 1997.- krooni + 478.krooni 6 ületunnitöö eest tasu)
6.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena: poolte vahel sõlmitud töölepingu (TVK toimik lk 13); töölepingu muutmise kokkuleppe töötaja põhipalga osas (TVK toimik lk 14); töölepingu lisa päevatasu kohta (TVK toimik lk 15); töölepingu lisa 3 (TVK toimik lk 16); autojuhtide töötasu arvestamise süsteemi alates 01.01.2010.a. (TVK
Lk (8) 3
toimik lk 17); pangakonto väljavõtte (TVK toimik lk 18-20); oma sõidumeerikute väljatrüki töötatud töötundide ja päevade lõikes (TVK toimik lk 21-24). Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
7.Oma kirjalikes vastuväidetes hagile märgib kostja järgmist: - poolte vahel puudus kokkuleppe 2-kordse töötasu maksmise kohta riigipühal töötamise eest, mistõttu pole hagejal õigus nõuda tasu 20.08.2009.a. töötamise eest. TLS § 45 lg 2 kohaselt maksab tööandja riigipühale langeva tööaja eest kahekordset töötasu, poolte kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka täiendava vaba aja andmisega. Riigipühal töötamise eest võimaldati hagejale 2009.a. septembris vaba päev, millest tulenevalt pole tal selle eest õigus palka küsida. - tööandja ei saa tööga kindlustada sellist töötajat, kes ei järgi tööandja poolt kehtestud tööaja graafikut, palub endale täiendavaid vabu päevi, ei vasta tööandja kõnedele jne. Just selliseks töötajaks oli kostja väitel hageja kostja juures töötades. - hageja palganõuet ei pea kostja põhjendatuks, sest kostja kindlustas hagejat tööga, maksis välja kogu hageja väljateenitud palga, öötöö eest ei ole hagejal aga õigust tasu nõuda, sest see on arvestatud töötasu sisse nagu pooled töölepingu p. 4.2. kokku leppisid.
8.Kostja kohtuistungil seletatu kohaselt oli nii hagejal kui ka kõigil teistel autojuhtidel põhigraafik kostja juures töötades selline, et 4 nädalat juhid töötasid ja siis olid 2 nädalat vabad. Äriühingus on üleval teabetabel, kust nähtub töötajate tööaeg ja vaba aeg. 2009.a. see veel nii ei olnud, kuid tööaja graafikut peeti ikkagi. Juhtidele palga arvestamise aluseks on nende endi poolt täidetud sõidulehed, mille nad koostavad sõidumeerikute alusel. Andmed kantakse sõidumeerikutelt paberkandjale ning esitatakse tööandjale, tööandja kontrollib pisteliselt andmete õigsust võrreldes neid sõidumeerikutega. MP sõitis autoga, millel oli digitaalne sõidumeerik, ning mis sisuliselt on sarnane pangakaardiga mis salvestab kõik sõiduandmed, s.h. sõiduaja ja puhkeaja, mis teeb kokku tööaja. Sõidumeerikutel märgitud tundide alusel tööandja töötajatele palka ei arvestanud, nendelt nägi tööandja ainult päevad mil juht oli sõitnud. Palka arvestati hagejale kuni 01.01.2010 tema töölepingu lisa 2 alusel järgmiselt: Ühe päeva töötasu oli 950 krooni (1450-500) ja see korrutati kuus töötatud päevade arvuga. Lisaks töötasule maksti ka päevaraha 500 krooni päev nende päevade eest, mis töötaja oli lähetuses. Alates 01.01.2010.a. hakkas kehtima uus palga kokkulepe, mille kohaselt oli hageja palga suuruseks 500.- krooni päevas (netos) kui ta töötas vähemalt 8 tundi päevas ja 62,50 krooni tunnis (netos) kui ta töötas vähem kui 8 tundi päevas. Lisaks nimetatud summadele maksti hagejale päevaraha 500.- krooni päevas iga lähetuses viibitud päeva eest.
9.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena: MP avalduse puhkuse kasutamiseks 14.09.2009-28.09.2009 (TVK toimik lk 43); MP töövõimetuslehe perioodil 01.10.2009-12.10.2009 (TVK toimik lk 44); M P avalduse korralise puhkuse kasutamiseks 04.01.2010.-19.01.2010 (TVK toimik lk 45); MP avalduse korralise puhkuse kasutamiseks 26.04.2010-03.05.2010 (TVK toimik lk 46); kostja juures kehtivad Töökorralduse reeglid, kinnitatud 10.07.2009.a. (TVK toimik lk 47-53); autojuhtide
Lk (8) 4
töötasu arvestamise süsteem alates 01.01.2010 (TVK toimik lk 54), MP väljaarvestatud ja välja makstud palga, päevaraha ja puhkusetasu perioodil juulist 2009.a. kuni maini 2010.a., MP poolt koostatud ja tööandjale esitatud sõidulehed juulist 2009.a. kuni 2010.a. märtsikuuni. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus käesoleval ajal kehtivast töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt on tööandja kohustus maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil, §-st 35, mille kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandjal ei ole talle tööd andnud, §-st 44 lg 6, mis sätestab, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba aja andmisega võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas, sama paragrahvi lõikest 7, mille kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu ning §-st 45 lõikest 2, mis sätestab, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset tasu.
11.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega – hageja töölepingu lisaga 2.märtsist 2009.a. (TVK t/l 15) ja Autojuhtide töötasu arvestamise süsteemiga alates 01.01.2010.a. (TVK t/l 17) on tõendatud, et pooled leppisid kokku selles, et kostja pidi hagejale maksma töötasu kuni 01.01.2010.a. 950.- krooni päevas (1450-500) + välislähetustasu päevaraha 500.- krooni päevas iga lähetuses viibitud päeva eest ning alates 01.01.2010.a. 500.- krooni päevas (netos) kui hageja töötas vähemalt 8 tundi päevas ja 62,50 krooni tunnis (netos) kui ta töötas vähem kui 8 tundi päevas. Lisaks nimetatud summadele pidi hagejale makstama päevaraha 500.- krooni päevas iga lähetuses viibitud päeva eest. Seega ei leppinud pooled kokku enne 01.01.2010.a. tunnipalgas nagu hageja ekslikult leiab, vaid päevatasu suuruses, alates 01.01.2010.a. pidi kostja hagejale maksma tunnipalka 62,50 krooni tunnis kui töötunde oli päevas vähem kui 8. Kohus on seisukohal, et õhtuse- ja öötöö eest täiendavat tasu hagejal õigus kostjalt nõuda ei ole, sest pooled on töölepingu p-s 4.2. kokku leppinud, et hageja palgas sisaldub õhtuse ja öötöö eest tasu vastavalt 10 % ja 20%. Tulenevalt eeltoodust kontrollib kohus kas kostja on maksnud hagejale välja kuude lõikes kogu töötasu või on midagi jäänud maksmata nagu hageja väidab. 2009.a. Juuli Kuna hageja töötas selles kuus 11 päeva (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21, pidi hageja saama töötasu 2009.a. juulis 10450.- krooni (950 x 11). Kuna kostja on maksnud hagejale palka 8250.- krooni (tõendab hageja palgaleht ja pangakonto väljavõte TVK t/l 18), on ta maksnud palka vähem selle kuu eest 2200.- krooni.
August Kuna hageja töötas selles kuus 17 päeva (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), s.h. ka riigipühal 20.08.2009.a., pidi hageja saama töötasu 2009.a. augustikuu eest 16.150.krooni (950 x 17). Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 18.000.- krooni
Lk (8) 5
(tõendab hageja palgaleht t/l 39 ja pangakonto väljavõte TVK t/l 18)), on ta maksnud palka selle kuu eest 950.- krooni rohkem kui oleks pidanud, kusjuures, siin kohal arvestab kohus sellega, et riigipühal maksis kostja hagejale töötasu TLS § 45 lg 2 kohaselt 2-kordses ulatuses. Oktoober Kuna hageja töötas selles kuus 14 päeva (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), pidi hageja saama töötasu 2009.a. oktoobrikuu eest 13.300.- krooni (950 x 14). Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 10.500.- krooni (tõendab hageja palgaleht t/l 39 ja hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 19), on ta maksnud palka selle kuu eest 2800.- krooni vähem kui oleks pidanud. November Kuna hageja töötas selles kuus 13 päeva (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), pidi hageja saama töötasu 2009.a. novembrikuu eest 12.350.- krooni (950 x 13). Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 8250.- krooni (tõendab hageja palgaleht t/l 39 ja hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 19), on tööandja maksnud palka selle kuu eest 4100.krooni vähem kui oleks pidanud. Detsember Kuna hageja töötas selles kuus 17 päeva (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), pidi hageja saama töötasu 2009.a. detsembrikuu eest 16.150.- krooni (950 x 17). Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 14.250.- krooni (tõendab hageja palgaleht t/l 39 pöördel ja hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 19), on ta maksnud palka selle kuu eest 1900.- krooni vähem kui oleks pidanud. 2010.a. Jaanuar Kuna hageja töötas selles kuus 6 tööpäeva kestvusega üle 8 tunni päevas ja ühe alla 8-tunnise tööpäeva, mille kestvus oli 1 tund ja 8 minutit (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), pidi hageja saama töötasu 2010.a. jaanuarikuu eest 4062,50 krooni, s.o. 4000.- krooni (8 x 500) üle 8- tunniste tööpäevade eest ja 62,50 krooni alla 8-tunnise tööpäeva eest. Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 3500.- krooni (tõendab hageja pangakonto väljavõte), kuigi palka on välja arvestatud palgalehe järgi 7000.- krooni (t/l 39 pöördel), on kostja maksnud palka selle kuu eest 562,50 krooni vähem kui oleks pidanud. Veebruar Kuna hageja töötas selles kuus 18 tööpäeva ja kõik tööpäevad kestsid rohkem kui 8 tundi (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), pidi hageja saama töötasu 2010.a. veebruarikuu eest 9000.-krooni (18 x 500). Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 9393.- krooni (tõendab hageja pangakonto väljavõte), kuigi palka välja arvestatud on palgalehe järgi 9000.- krooni (t/l 39 pöördel), on kostja maksnud palka selle kuu eest 393.krooni rohkem kui oleks pidanud. Märts
Lk (8) 6
Kuna hageja töötas selles kuus 20 tööpäeva ja kõik tööpäevad kestsid rohkem kui 8 tundi (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), pidi hageja saama töötasu 2010.a. märtsikuu eest 10.000.-krooni (20 x 500). Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 10.500.- krooni (tõendab hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 20 ja palgaleht t/l 40), on kostja maksnud palka selle kuu eest hagejale 500.- rohkem kui oleks pidanud. Aprill Kuna hageja töötas selles kuus 7 tööpäeva ja kõik tööpäevad kestsid rohkem kui 8 tundi (tõendavad sõidumeeriku väljatrükid TVK t/l 21-24), pidi hageja saama töötasu 2010.a. aprillikuu eest 3500.-krooni (7 x 500). Kuna kostja on maksnud hagejale palka nimetatud kuul 4000.- krooni (tõendab hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 20 ja palgaleht t/l 40), on kostja maksnud palka selle kuu eest hagejale 500.- rohkem kui oleks pidanud. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja on maksnud hagejale kogu vaidlusaluse perioodi eest vähem palka 9219,50 krooni (11562,50 /kõigi vähemmakstud kuude summad kokku/ - 2343.- krooni /kõigi rohkem makstud kuude summad kokku) ehk 589,23 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele.
12.Kohus on seisukohal, et hageja väited nagu poleks kostja teda 2009.a. pidevalt tööga kindlustanud ja kostja võlgneks talle selle eest ka töötasu töö mitteandmise aja eest TLS § 35 alusel, on paljasõnalised ja ümber lükatud kostja poolt esitatud tõenditega. Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid – MP avaldus puhkuse kasutamiseks 14.09.2009-28.09.2009 (TVK toimik lk 43); MP töövõimetusleht perioodil 01.10.200912.10.2009 (TVK toimik lk 44); MP avaldus korralise puhkuse kasutamiseks 04.01.2010.19.01.2010 (TVK toimik lk 45); MP avaldus korralise puhkuse kasutamiseks 26.04.201003.05.2010 (TVK toimik lk 46) kinnitavad kostja väidet, et just hageja oli see kes jäi kas ootamatult haigeks või küsis korralist puhkust just siis kui hakkas tema graafikujärgne tööaeg mis tõendab, et ilmselt töötas hageja samal ajal kostjaga ka teise tööandja juures kes ei võimaldanud hagejal kostja juurde õigeaegselt tööle naasta.
13.Kohus leiab, et samuti on põhjendamatu hageja nõue kostja vastu ületunnitöö eest tasu väljamõistmiseks 2009.a. detsembrikuu ja 2010.a. aprillikuu eest. Tulenevalt asjaolust, et pooled on töölepingu p-s 3.1. kokku leppinud, et töötaja asub tööle täistööajaga 40 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestuse kohaselt ning kostja kohtuistungil väidetu kohaselt töötasid nii hageja kui teised juhid kostja juures kehtestatud graafiku kohaselt tavaliselt 4 nädalat tööl ja 2 nädalat vaba, ei ole hageja teinud kostja juures töötamise ajal ei 2009.a. detsembris ega 2010.a. aprillis ületunnitööd, mille eest tal oleks õigus nõuda tasu vastavalt TLS § 44 sätestatule.
Menetluskulude jaotamine.
14.RLS §-s 22 lg 1 p 1 kohaselt kohtukulusid pooltel käesolevas vaidluses ei ole. Pooltel ei olnud käesolevas kohtumenetluses ka kohtuväliseid menetluskulusid, mida kohus peaks kohtuotsusega jaotama.
Lk (8) 7
Tsiviilasja hinna määramine.
15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ning TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse hagihinda põhinõude järgi. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 1857,34 eurot.
Kohtunik:
Lk (8) 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.