Tsiviilasi nr.2-10-53780
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2012 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-53780
Tsiviilasi
HO hagi MPOÜ vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks
Tsiviilasja hind
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja HO, isikukood XXX, elukoht XXX
esindajad
Kostja MPOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja esindaja Alvar Kaljurand, ÕB Alvar Kaljurand, [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 14.12.2011
Rahuldada HO hagi MPOÜ vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Tühistada OÜ MP poolt HO 09.04.2009 määratud distsiplinaarkaristus., millega lõpetati HO ja MPOÜ vaheline tööleping TLS § 86 p 6 alusel. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja MPOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 01.06.2010 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tühistada talle määratud distsiplinaarkaristus. Töövaidluskomisjon rahulda 01.09.2010 otsuse, millega rahuldas avalduse. Kostja esitas kohtule 28.10.2010 avaldusel, milles palus töövaidlus uuesti läbi vaadata.
Hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu alusel alates 24.09.2008 liinioperaatorina. Pooled olid kokku leppindu hageja palga suuruseks 3600 krooni, millele lisandus 1000 kroonine hüvitis ärisaladuse hoidmise kohustuse eest. Tööandja teatas hagejale, et talle ei ole tööd anda ning tegi ettepaneku minna palgata puhkusele alates 01.04.2009. Kostja vormistas 09.04.2009 korralduse, millega karistas hagejat distsiplinaarkorras tööle mitteilmumise eest ja lõpetas temaga töölepingu, sest hageja ei ole tööle ilmunud alates 06.11.2008. Hageja sai distsiplinaarkaristuse määramisest teada 18.05.2010 töövaidluskomisjoni istungil, mil talle edastati kostja 09.04.2009 korraldus. Hageja palub tühistada talle määratud distsiplinaarkaristus, sest sel puudub alus.
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja ei ole alates 06.11.2008 kostja juures töötanud ning tema tööleping on lõpetatud. Kohtule esitatud tõendid, tööleping ning e-kirjavahetus, on hageja poolt võltsitud või esitatud poolikult. Tööandja ei ole lubanud hagejat palgata puhkusele vaid pakkus seda ühe võimalusena hageja poolt eksitusse viiduna. Kostja nõudis hagejalt seletuskirja töölt puudumise põhjuste kohta, kuid hageja seda ei andnud. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu ning püüdis korraldust töölepingu lõpetamise kohta hagejale tulutult üle anda. Hageja pidi teadma oma töösuhte lõpetamisest varem, sest e-kirjavahetusest nähtub, et temalt nõuti seletuskirja.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus hageja töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle. Töölepingu lõpetamine toimus väidetavalt 09.04.2009, seega tuleb kohaldada kuni 30.06.2009 kehtinud töölepinguseadust. ITVS § 6 lg 2 järgi on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu alates ajast, mil hageja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Tahteavalduse tegemine peab toimuma TsÜS § 69 lg 2 sätestatut järgides. Vaidlust ei ole selle, et hagejale anti 18.05.2010 töövaidluskomisjoni istungil üle korraldus, millega teda karistati distsiplinaarkorras ja tööleping temaga lõpetati. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja nõudis küll hagejalt seletuskirja kirjutamist töölt puudumise kohta, kuid sellel ajal ei olnud hagejale veel distsiplinaarkaristust määratud, seega ei saanud hageja sellest ka teada. Kohtule esitatud akti kohaselt panid kostja juhatuse liige ja tootmisjuht töölepingu lõpetamise korralduse hageja kodusel aadressil postkasti. Kohtuistungil kinnitas hageja, et elab aktis nimetatud aadressil. Kohus leiab, et kostja poolt koostatud akt ei ole usaldusväärne tõend ega saa seetõttu tõendada töölepingu lõpetamise teate üleandmist hagejale. Akti on koostanud kostja juhatuse liige ja tunnistajana on kasutatud kostja töötajat, kes on teinud ka ettekande hageja töölt puudumise kohta. Kohus leiab, et mõlemad aktile alla kirjutanud isikud on kostjaga seotud ja seega ei saa olla tegu objektiivse tõendiga. Kohus leiab, et hageja nõue distsiplinaarkaristuse tühistamiseks on seetõttu esitatud õigeaegselt ega ole aegunud.
TLS § 103 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Seega on vajalik, et töötaja süütegu häiris tööd ja tegemist oli jämeda töökohustuste rikkumisega. Iseenesest on tööle ilmumata jätmine jäme töökohustuste rikkumine, mille eest võib määrata distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise. TDVS § 6 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kohtule esitatud ettekandest nähtub, et hageja käis väidetavalt tööl viimati 5.11.2009 ning kostja tootmisjuht võttis hagejaga korduvalt pärast seda päeva ühendust ning hageja teavitas teda oma soovist tööle mitte tulla. Kohus asub seisukohale, et kostja pidi teada saama hageja väidetavast süüteost hiljemalt 6.11.2008. Kostja määras hagejale karistuse 09.04.2009, mis on rohkem kui kuus kuud pärast rikkumise toimepanemist. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristus on määratud seetõttu ebaseaduslikult ja see tuleb tühistada. Hageja on oma hagiavalduses palunud üksnes distsiplinaarkaristuse tühistamist. Kohus ei saa hagi piire ületada ega teha otsustust töölepingu lõppemise päeva osas, sest sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Hageja ei ole nõudnud tööle ennistamist või selle asemel hüvitist. Asjas ei oma iseenesest tähendust palgata puhkuse kohta käinud läbirääkimised, kuid kohus peab vajalikuks siiski märkida, et kohtule esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et kostja teatas hagejale 18.03.2009, et talle ei ole tööd pakkuda, hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi olukorra võimaliku lahendamise kohta ning 27.03.2009 pakkus kostja juhatuse liige välja, et hageja jääb alates 01.04.2009 palgata puhkusele. Seetõttu on kostja väited hageja töötamise või mittetöötamise kohta vastuolulised. Olukorras, kus kostja pidi teadma, et hageja ei ole tööl käinud alates 6.11.2008, ei oleks pidanud ta ka pakkuma hagejale palgata puhkuse võimalusi. Ka nähtub e-kirjavahetusest, et (kirjalik) tööleping sõlmiti alles 11.03.2009. Kostja väited selle kohta, et hageja pettis kostja juhatuse liiget asjaolude osas, ei ole tõsiseltvõetavad. Äriühingu juhatuse liige peab olema kursis äriühingu tööga ega saa oma otsustusi ja tahteavalduste tegemist põhjendada teadmatusega. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.