lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-18064/15

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-18064/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1595
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus,

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

29.detsemberr 2011, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-11-18064

Tsiviilasja hind

11 067,82 eurot

Tsiviilasi

K OÜ hagi OÜ IV vastu äriruumi valduse rikkumise lõpetamiseks, valduse taastamiseks, ning võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Hageja K OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindajad vandeadvokaat Madis Saar ja advokaat Grete Säde (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ IV(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja EL(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Andres Veski (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu, e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

22.11.2011 G. S , M. S , E. L ja A. Veski osavõtul; poolte nõusolekul kohus jätkas menetlust ja teeb otsuse kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ- IV K OÜ kasuks 5308,78 eurot (viis tuhat kolmsada kaheksa eurot ja 78 senti, sh põhivõlg 4522,78 eurot ja viivis 786 eurot).
3.Välja mõista OÜ- IV K OÜ kasuks viivis alates 20.04.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7 % aastas) tasumata põhinõudelt (otsuse tegemise seisuga 4522,78 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
4.Kohustada OÜ IV lõpetama Tallinnas, XXX hoone (registriosa nr XXX) esimesel korrusel asuva 52,11 m2 suuruse, ilusalongina kasutatava äripinna valduse rikkumine ning andma ruumi otsene valduse üle K OÜ-le.
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja OÜ IV kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ESITATUD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Tallinnas aadressil XXX asuva hoone omanikud EK, IMM ja HP 25.07.1994 kostjaga rendilepingu. Rendilepinguga andsid ehitise omanikud kostjale rendile hoone I korrusel asuvad ruumid üldpinnaga 52,11 m2 ning keldriruumid üldpinnaga 17 m2. Rendilepingu alusel kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 8534 krooni (545,42 eurot) ning kõrvalkulusid. Rendileping oli sõlmitud tähtaegsena kehtivusega kuni 25.07.2009.a. 08.03.2007.a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel sai 19.03.2007 Tallinnas XXX asuva kinnistu omanikuks BS (2011) SPOÜ. Omaniku vahetusega läks rendileping ning sellest tulenevad rendileandja õigused ja kohustused BSSP OÜ-le üle. Kostjal tekkisid BSSP OÜ ees esimesed võlgnevused 2007.a. Kostja maksedistsipliin paranes küll mõneti 2008.a, kuid 2008.a teises pooles ja 2009.a esinesid kostjal jälle probleemid arvete tasumisel. Kostja rendilepingust tulenev võlgnevus BSSP OÜ ees on kokku 4522,78 eurot. Rendileping lõppes 25.07.2009.a. Enne rendilepingu lõppemise tähtaja saabumist teavitas BSSP OÜ kostjat rendilepingu lõppemisest. BSSP OÜ selgitas kostjale, et soovib pärast rendilepingu lõppemist äriruumi vabastamist kostja poolt. Pärast rendilepingu lõppemist keeldus kostja äriruumi valdust BSSP OÜ-le tagastamast vaatamata BSSP OÜ korduvatele sellesisulistele palvetele. Rendilepingu kehtivuse perioodi viimase kuu (juulikuu) eest esitas BSSP OÜ kostjale arve nr 080809/1, millega nõudis äriruumi tagastamisega viivitamise eest rendilepingus kokkulepitud üüri tasumist. Alates rendilepingu lõppemisest 25.07.2009.a puudus kostjal õigus äriruumi rendilepingu alusel vallata ja kasutada. BSSP OÜ ja TV sõlmisid 27.04.2007.a üürilepingu, millega BSSP OÜ andis TV kasutada osad kinnistul asuva hoone ruumid. BSSP OÜ ja TV sõlmisid lepinguga 1 seoses mitmeid lisasid. Lepingu 1 lisaga 5 (sõlmitud 01.09.2009.a) andis TV kõik lepingust 1 tulenevad õigused ja kohustused üle N OÜ-le. Vastava lisaga anti N OÜ-le kui uuele lepingu 1 poolele täiendavalt üle ilusalongina kasutatav äripind esimesel korrusel üldpinnaga 52,11 m2 üürihinnaga 7250 krooni. Seega alates 01.09.2009.a sai N OÜ uueks äriruumi üürnikuks. Kuivõrd N OÜ oli lepingu 1 alusel õigus anda ruum allüürile, siis lubas N OÜ kostjal äriruumis nende omavahelise kokkuleppe alusel edasi tegutseda. Seega kasutas kostja alates 01.09.2009.a äriruumi TV sõlmitud allüürilepingu alusel. BSSP OÜ sõlmis 26.05.2010.a hagejaga äriruumide üürilepingu (edaspidi ka leping 2), millega BSSP OÜ andis hagejale tasu eest mitteeluruumina kasutamiseks territooriumi ja kinnistu ärimaa otstarbega, sealhulgas ka äriruumi. Leping 2 sõlmiti selle punkti 2.4 kohaselt tähtajaga kuni 01.01.2026.a. Lepingu kohaselt on hagejal õigus anda äriruumid allüürile. Seoses sellega, et kinnistu, sealhulgas äriruum anti 26.05.2010.a hagejale rendile, lõppes BSSP OÜ ja N OÜ vaheline leping 1. N OÜ ja BSSP OÜ vahelise lepingu 1 lõppemise tõttu lõppes ka N OÜ ja kostja kui üürniku ja allüürniku suhe. Alates 26.05.2010.a puudus

kostjal seega õigus ka kostja ja N OÜ vahelise allüüri suhte alusel äriruumi vallata ja kasutada ehk kostja valdus muutus pärast lepingu 2 sõlmimist omavoliliseks ja ebaseaduslikuks. BSSP OÜ ja hageja sõlmisid 03.09.2010.a nõude loovutamise lepingu, millega BSSP OÜ loovutas hagejale BSSP OÜ-l kostja vastu oleva 95 262,67 krooni ehk 6088,39 euro suuruse nõude hagejale. Kostja on keeldunud äriruumist välja kolimast ehk äriruumi kasutamist lõpetamast ja valdust hagejale üleandmast, vaatamata hageja korduvatele sellesisulistele palvetele. Kostjal puudub mistahes lepingust või seadusest tulenev õigus äiruumi käesoleval hetkel vallata ja kasutada. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 1) kohustada kostjat lõpetama Tallinnas XXX kinnistul asuva hoone esimesel korrusel asuva 52,11 m2 suuruse ilusalongina kasutatava äripinna valduse rikkumine ja andma äripinna otsene valdus üle hagejale; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja rendilepingust tulenev võlgnevus kokku 5308,78 eurot, millest 4522,78 eurot moodustab põhivõlgnevuse ja 786 eurot viivise. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus andma hagejale üle renditava ruumi otsese valduse. Kostja ei nõustu aga hagis esitatud rahalise nõudega. Kostja vastuväidete kohaselt on ebaõige hagiavalduses esitatud väide nagu oleks rendileping lõppenud 25.07.2009.a. Rendileandja, kelleks sellel ajal oli BSSP OÜ, ei teavitanud enne rendilepingu lõppemise tähtaja saabumist kostjat soovist rendileping lõpetada. Rendisuhe kestis edasi ja kostja tasus endiselt temale esitatud arvete alusel renti nii BSSP OÜ-le kui ka TV. Küll aga on erinevate rendileandjate poolt püütud takistada kostja majandustegevust, katkestades nii vee- kui ka elektriga varustamist. Selline rendileandja käitumine on tekitanud olukorra, kus faktiliselt on kostja majandustegevuse jätkamine muutunud võimatuks.

KOHTUISTUNG

22.11.2011 korraldaval kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde. Kostja istungil seletas, et pärast kostja vastuse esitamist ei ole keegi tundnud huvi ruumide valduse tagasisaamise vastu. Kostja on nõus ruumide valduse kohe tagastama, kui kostja pakutud kompromissi ei sõlmita. Kostja ei ole nõus võlgnevuse suurusega, kostaja väidetel tasus üüri- ja kommunaalteenuste eest ka kostja seaduslik esindaja oma isiklikult kontolt, võlgnevus hageja ees võib olla maksimaalselt 1-2 kuud. Kostja soovis oma vastuväiteid võlgnevuse suurusele täiendavalt tõendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja esitas kostja vastu kaks nõuet: rendi(üüri)võla väljamõistmise nõude ja valduse rikkumise lõpetamise ning valduse väljaandmiseks kohustamise nõude. Kostja võttis valduse rikkumise lõpetamise ja valduse väljaandmise nõude 22.11.2011 istungil õigeks. Kostja tunnistas kohustust tagastada vaidlusaluste, aadressil XXX Tallinnas asuva, 52,11m2 suuruse äripinna valdus hagejale ning oli valmis ruumide valduse koheselt hagejale tagastama, kui pooled ei sõlmi kompromissi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kostja poolt hagi õigeksvõtu tõttu on ära langenud vaidlus üürilepingu lõppemise üle, puudub vajadus lepingu

lõppemise aega tuvastada ning seetõttu kohus poolte vastavaid väiteid ja tõendeid ei analüüsi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 kohaselt peab pärast lepingu lõppemist üüritud asja koos päraldistega tagastama.

3.Kohus leiab, et hageja üürivõla nõue on asjas esitatud tõenditega tõendatud. Võlgnevus 4522,78 eurot tuleneb üürilepingu (lepingudokumendis nimetatud rendileping) alusel esitatud arvete nr 110708/1, 200808/1, 080908/1, 090209/1, 090309/1, 110509/1, 290019, 080809/1 ja 080909/1 osaliselt või täielikult tasumata jätmisest. Kostja ei vaidlustanud talle esitatud ja hagi aluseks olevate arvete suurust ja tasumise kohustust. Kostja väitis aga, et on arveid tasunud suuremas ulatuses ning võlg ei saa olla nii suur, kui hagis kajastatud. Kostja väidetel tegi kostja eest makseid ka seaduslik esindaja E. L oma isiklikult pangaarvelt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded või vastuväited tuginevad. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus lahendab tsiviilasja poolte esitatu alusel. 22.11.2011 eelistungil kohus andis kostjale võimaluse võlgnevuse puudumist täiendavalt tõendada ja määras selleks tähtaja 15.12.2011. Siiani kostja mingeid tõendeid ega selgitusi ei ole kohtule esitanud, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist. Seega on kostja loobunud oma vastuväidete tõendamisest.
4.VÕS § -st 271 tulenevalt on üürniku põhikohustuseks tasuda üürileandjale tasu üüritud ruumi kasutamise eest. VÕS § 292 lg 1 alusel peab üürnik maksma lisaks üürile muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid), kui selles on kokku lepitud. Kostjaga 25.07.1994 sõlmitud rendilepingu (tl 75) kohaselt kostja pidi tasuma renti ning kommunaalkulusid vastavalt rendileandja poolt esitatavatele arvetele iga kuu 15.kuupäevaks. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingut tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele õigel ajal, õiges kohas, õigele isikule ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 1 ja 3). VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja muu hulgas nõuda temalt kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; § 108 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on hageja üürivõla väljamõistmise nõue õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab nõude ja mõistab 452,78 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
5.Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise TsMS § 367 kohaselt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas summas 786 eurot ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § -s 94 ja § 113 lg –s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisearvestust ja nõude suurust vaidlustanud. Hageja on arvestanud viivisesumma hagi täpsustuses nimetatud arvetega viivitamise eest seisuga 19.04.2011. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Heli Käpp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja