Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Tiit Kollom, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-18793
Tsiviilasi
OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) hagi osaühingu ARSACO (pankrotis) vastu hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.12.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1597,79 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel, registrikood 10573955, asukoht Jaanika küla, Nissi vald, Harjumaa), lepinguline esindaja adv. Martin Tälli Kostja Osaühing ARSACO (pankrotis, registrikood 10504291, asukoht Naftabaas, Soldina küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja Kerli Kase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(6)
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(6)
Kostja vastuväited
3(6)
nõudeta. Samas ei anna norm alust hüpoteegi kustutamiseks olukorras, kus sellega tagatud nõue on muul viisil (sh teiste hüpoteekidega) piisavalt tagatud. Teiseks ei ole hageja ka tõendanud, et hüpoteek II ja hüpoteek III nõuet piisavalt tagaksid. Kostja on hageja väitele tagatiste piisavuse kohta vastu vaielnud, leides, et kinnistu II sihtotstarvet ja hetke olukorda kinnisvaraturul arvestades on põhjust kahelda, kas kinnisasja müügist saadavate vahendite arvel on võimalik hüpoteekidega tagatud nõue rahuldada. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hüpoteegi kui tagatise piisavuse üle ei saa otsustada üksnes hüpoteegi summast lähtudes. Selle kõrval tuleb arvestada ka hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust (TsÜS § 65) ja hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus (AÕS § 59 lg 1). Iga hüpoteegipidaja saab rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõude kinnistusraamatust nähtuva järjekoha alusel tema kasuks koormatud kinnisaja võõrandamisest saadud raha arvel (AÕS § 325 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on kinnistu II koormatud hüpoteekidega ka kolmandate isikute kasuks (hüpoteek II asub küll esimesel järjekohal). Hageja alternatiivse nõude osas leidis kohus järgmist. AÕS § 349 lg 2 mõttest tulenevalt on iseenesest võimalik nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses. Samas ei ole hageja tõendanud, et esineksid asjaolud hüpoteegi kustutamiseks 6 759 256,29 krooni ulatuses ning et kostja oleks kohustatud tegema vastavasisulise tahteavalduse (mida saaks kohtuotsusega asendada). Kostja vastuväidete kohaselt oli tema 04.10.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete (mille tasumise tagatiseks hüpoteegid on seatud) suuruseks OÜ Nafta Nordic pankroti väljakuulutamise seisuga (22.05.2008) kokku 4 384 183,90 krooni (sh põhivõlgnevus, intress ja viivis), mitte hageja poolt väidetud 3 240 743,71 krooni. Kaudselt kinnitab seda ka kostja poolt OÜ Nafta Nordic pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus (toimik lk 33-36). Hageja seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava nõude suuruse (3 240 743,71 kr) kohta. Kohus tegi 24.05.2010 eelistungil hageja esindajale ettepaneku esitada täiendavalt tõendeid selle kohta, kui suur oli hüpoteekidega tagatud nõude esialgne suurus ning millises ulatuses on see vähenenud (toimik lk 49). Kohtu hinnangul ei saa AÕS § 349 lg 2 alusel esitatud nõude lahendamisel lähtuda kostja poolt vaidlustamata nõude suurusest ning tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek hüpoteegi I kustutamiseks nimetatud summat ületavas oas. Vastavasisulist nõuet ei ole käesolevas asjas ka esitatud. Lähtudes ülaltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4(6)
Ebaõige on kostja järeldus, justkui ei oleks hageja poolt seesugust nõuet esitatud. 28.06.2010 menetlusdokumendis märkis hageja järgmist. Hageja hinnangul tuleneb AÕS § 349 mõttest ja sõnastusest üheselt hageja õigus nõuda hüpoteegisumma vastavusse viimist tegeliku nõudega (arvestades siinkohal asjaolu, et seoses põhivõlgniku pankrotiga ei saa nõue põhivõlgniku vastu ka enam suureneda). Seega on hagejal õigus nõuda hüpoteekide kustutamist osas, milles nõuet ei ole tekkinud ning milles hüpoteegisumma ei vasta sellega tagatava nõude summale. Olukorras, kus kohus oleks leidnud, et lähtuda tuleb nt kostja poolt väidetavast hüpoteegiga tagatavast nõude summast, tulnuks esitatud alternatiivnõue rahuldada osaliselt (mitte jätta täiel määral rahuldamata). Kuivõrd kohus asus oma otsuses põhimõttelisele seisukohale, et hagiavalduses kirjeldatud olukorras ei saagi hagejal olla alust hüpoteekide kustutamist nõuda, ei ole kohus ka tuvastanud hüpoteegiga tagatava nõude maksimumsuurust. Vastustaja seisukoht
5(6)
oleks rahuldatud. Lisaks ei tõendanud hageja, et hüpoteegid II ja III tagavad nõuet piisavalt. Maakohtuga saab nõustuda selles, et hüpoteegi kui tagatise piisavuse otsustamisel ei saa lähtuda vaid hüpoteegi summast, vaid arvestada tuleb hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust, hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus. Hageja ei ole omapoolsete tõenditega kummutanud kostja vastuväidet, mille kohaselt arvestades kinnistu II sihtotstarvet, hetke olukorda kinnisvaraturul, ei ole ilmselt võimalik kinnisasja müügist saadavate vahendite arvelt hüpoteekidega tagatud nõuet rahuldada. Alternatiivse nõude rahuldamata jätmist on maakohus samuti piisavalt põhjendanud. Hageja ei tõendanud oma nõude suurust, ega seda, kas ja kui palju on kostja nõue hageja vastu vähenenud. Maakohus on 24.05.2010 kohtuistungil oma selgitamiskohustuse täitnud ja juhtinud tähelepanu tõendamisele kuuluvatele asjaoludele. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, tuleb otsus jätta muutmata aja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Mare Merimaa
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.