Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-10378
Tsiviilasi
Ragnar Linde töövaidluses.
hagi
Rave
Marketing
OÜ
vastu
Rave Marketng OÜ vastuhagi Ragnar Linde vastu töövaidluses. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1047,03 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ragnar Linde apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
6. detsember 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/vastuhagis kostja): Ragnar Linde (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Maia Ploom
esindajad
Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2011 otsus
Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): Rave Marketing OÜ (registrikood: 11605781), esindaja vandeadvokaat Marina Valge Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ragnar Linde kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtumenetluses leidis kostja, et esines alus töölepingu ülesütlemiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu põhjusel, et hageja ei olnud usaldusväärne ja lojaalne. TLS § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaeg aeg, mille jooksul saab tööandja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kohus leidis, et mh on tööandjal õigus hinnata katseajal ka töötaja lojaalsust. TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandaja vastu lojaalselt. 28.11.2009 saatis R. Linde oma isiklikult e-posti aadressilt kostja äripartnerile TED-BED JSC-le kirja, milles teatas, et OÜ LS 2 Grupp on Eestis tegutsev ettevõte ning huvitatud rulli pakendatud TED madratsitest ja pealismadratsitest ning nende hindadest ja transpordivõimalustest; kirja alla märkis R. Linde, et on OÜ LS 2 Grupp müügijuht. TED-BED JSC edastas kirja 30.11.2009 kostjale. Krediidiinfo andmetel on hageja OÜ LS 2 Grupp osanik ja juhatuse liige. TED-BED JSC kontaktandmed ei ole salastatud, vaid kodulehekülje aadress on märgitud kostja infovoldikus, mis oli kättesaadav ka klientidele. Seega ei ole iseenesest tegemist firmasisese info kasutamisega. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi usutavat selgitust oma tööandja äripartnerile tööandja teadmata eeltoodud kirja kirjutamise kohta. Kohus leidis, et veenvad ei ole hageja poolt toodud põhjendused, et ta kirjutas kirja üksnes selleks, et kontrollida, kas Bulgaaria tehasest müüakse madratseid ka teistele ja kasutas oma ehitusfirma meiliaadressi, et saada adekvaatset vastust, ning ei informeerinud testimisest tööandjat, sest testimist oli vaja teha võimalikult ruttu. Hageja kirja sõnastusest ei saa järeldada, et ta soovis sooritada vaid üksikut kontrollostu. Paljasõnaline on hageja väide, et ta tahtis kostja juhatuse liiget asjast teavitada. Hageja ametijuhendist, millega tutvumise kohta ta on 01.10.2009 andnud allkirja, ei nähtu, et tema tööülesandeks oli kostja äripartnerite testimine. Ka tunnistaja J.V-K. kinnitas, et tema ja hageja tööülesanded olid enam-vähem ühesugused (klientidega suhtlemine, kauba tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine ning saatelehtede ja arvete sisestamine) ning hageja pani lisaks ka mööblit kokku. Töökohustuseks ei olnud uurida, kust saaks ise osta kaupa soodsamalt sisse. Hageja selgituse usutavust vähendab asjaolu, et vestluses tööandajaga 02.12.2009 eitas ta kirja kirjutamist. Kostja juhatuse liikme Mart Klamase seletuse kohaselt ei võtnud hageja 02.12.2009 vestluses omaks e-kirja kirjutamist, vaid väitis, et kirja saatis tema pahatahtlik äripartner. Hageja väitel tunnistas ta Mart Klamasele, et saatis kirja. Tunnistaja J.V-K. ütlused kinnitavad kostja seadusliku esindaja, mitte hageja, väiteid. Eeltoodust nähtuvalt on hageja käitunud viisil, mis annab alust arvata, et ta ei ole usaldusväärne ja tööandjale lojaalne. Ta üritas luua oma äriühingu nimel suhteid kostja äripartneriga ning eitas seda hiljem. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leidis kohus, et põhjendatud oli kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine katseajal. Kuna kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine, jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
eesmärgi mittetäitmise tõttu (TLS § 96). Seega kostja tahe kogu aeg olnud lõpetada hagejaga tööleping usalduse kaotuse tõttu. Alles kohtumenetluses käigus hakkas kostja rääkima katseaja eesmärgi mittetäitmisest. Seega on põhimõtteline küsimus selles, kas katseajal toimuv tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 88 alusel on igal juhul katseaja eesmärgi mittetäitmine või tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda ülesütlemises enda sisulisest põhjusest. Hagejale ei esitatud töö tegemise ajal mitte mingisuguseid tööalaseid pretensioone ning tööandja oli hageja tööga rahul. Seda kinnitas 05.01.2011 toimunud kohtuistungil tööandja esindaja Mart Klamas. Järelikult ei olnud hageja katseaja tulemused ebarahuldavad ja katseaja eesmärk oli täidetud ning puudus põhjus tööleping üles öelda hageja töö tõttu; 2) püüdis hageja näidata üles otseste töökohustuste välist initsiatiivi ja kontrollida, kas tööandja poolt koostatud infolehes toodud andmete alusel on võimalik madratseid otse tootjalt osta. Hagejal tekkis kahtlus, et paljud kliendid ostsid kauba otse madratsite tootjalt kasutades kontaktivõtuks infolehte andmeid. Selle kahtluse kontrollimiseks saatis hageja tootjale meili saamaks teada, kas tootja müüb neidsamu madratseid ka teistele soovijatele. Jaatava vastuse saamise korral oleks olnud võimalik teha tööandjale ettepanek infolehe muutmiseks. Hageja arvates ei tohiks tööandja huve kaitsev initsiatiiv olla karistatav. 02.12.2009 andis tööandja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse ja töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja saatis kirja Bulgaaria tehasesse. Hageja selgitus juhatuse liiget Mart Klamast ei huvitanud. Mart Klamas on ise kinnitanud, et läbi aktiivse tegutsemise on võimalik palka juurde saada. Initsiatiivi üles näitamine ei tohiks olla karistatav, eriti veel juhul, kui varasemalt on sellist tegevust aktsepteeritud; 3) põhjendab tööandja töölepingu ülesütlemist sellega, et hageja nagu oleks tööandjalt saadud infot kasutades alustanud oma mööbliäri, alustades samadelt hankijatelt kauba soetamist. Tegelikkuses ei olekski madratsitootja tohtinud hagejale madratseid müüa. Isegi kui hageja oleks tahtnud mingit madratsiäri alustada, ei saa olla mingi ebaseaduslik tegevus tööandja poolt klientidele valmistatud ja väljajagamiseks mõeldud info kasutamine. Pealegi ei rikkunud hageja tööandjaga sõlmitud töölepingu sätteid, kuna töölepingu p 5.4 ei vasta konkurentsipiirangu tingimustele. Tööandja ei ole täitnud TLS § 6 lg 3 nõudeid. Samuti ei ole töölepingus ettenähtud piirang hagejale kohustuslik isegi siis mitte, kui ta oleks sisuliselt tööandjale mingit konkurentsi pakkunud. Töölepingu ülesütlemisel ei ole õiguslikku alust. Kohus on põhjendamatult leidnud, et kuna tööleping öeldi üles katseajal, on ülesütlemine igati põhjendatud. Kohus on tõendeid ebaõieti hinnates jõudnud järeldusele, et hageja ei ole usaldusväärne ja tööandjale lojaalne. Katseajal ei ole töölepingu ülesütlemisega mingit seost. Kohus on alusetult kohaldanud TLS § 86 sätteid ning jätnud asja sisulisel lahendamisel analüüsimata TLS § 88 lg 1 p 5, TLS § 2 ja 6 lg 3 sätted. Seega on kohus ebaõieti kohaldanud materiaalõiguse norme.
olema tööandjale lojaalne. Töösuhtes tuleb käituda mõistlikult ja heas usus. Kostja arvates ei ole R. Linde olnud tööandjale lojaalne ning on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt; 2) hindab tööandja katseaja tulemusi ja kui katseajal ilmneb töötaja suhtes usalduse kaotus, siis saab seda hinnata kui katseaja ebarahuldavat tulemust.
tööalaseid pretensioone ei esitatud, siis ei olnud hageja katseaja tulemused ebarahuldavad ja katseaja eesmärk oli täidetud ning puudus põhjus tööleping üles öelda hageja töö tõttu.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.