Rave Marketng OÜ vastuhagi Ragnar Linde vastu töövaidluses. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1047,03 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ragnar Linde apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
6. detsember 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/vastuhagis kostja): Ragnar Linde (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Maia Ploom
esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2011 otsus
Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): Rave Marketing OÜ (registrikood: 11605781), esindaja vandeadvokaat Marina Valge Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ragnar Linde kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 08.02.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/6331-2009 Ragnar Linde avalduse Rave Marketing OÜ vastu osaliselt. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon 08.02.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/227-2010 jättis rahuldamata Rave Marketing OÜ avalduse, milles Rave Marketing OÜ palus välja mõista R. Lindelt alusetult makstud hüvitise 15 keskmise päevatasu ulatuses etteteatamata töölepingu ülesütlemise eest summas 3 274 krooni ning viivise. Rave Marketing OÜ ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsustega. 03.03.2010 esitas R. Linde hagiavalduse. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 01.10.2009 töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle klienditeenindaja ametikohale. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga 02.12.2009 TLS § 88 lg 5 alusel, andmata võimalust asja selgitamiseks. Kostja leidis, et hageja on firmasisest infot ära kasutades püüdnud kostja juures töötades alustada paralleelselt oma mööbliäri ja alustanud kostjaga samalt hankijalt kauba soetamist. Kuna paljud kliendid ei tulnud pärast kostja infolehe saamist kostja juurde tagasi, tekkis hagejal kahtlus, et nad ostavad kauba otse madratsite tootjalt, kasutades infolehe andmeid. Selle kontrollimiseks saatis hageja tootjale meili, et saada teada, kas tootja müüb samu madratseid ka üksikostjatele. Kuna Bulgaariast ei tulnud hagejale vastust, ei hakanud hageja tööandjale poolikut infot edastama. OÜ LS 2 Grupp, kelle juhatuse liige ja osanik hageja on ning kelle nimel ta kirja saatis, teostab ehitustöid ega tegele mööbliga. Hageja ei ole töölepingut rikkunud, sest töölepingu p 5.4 ei vasta konkurentsipiirangu tingimustele. Töölepingus ettenähtud piirang ei ole töötajale kohustuslik isegi siis mitte, kui ta oleks sisuliselt kostjale mingit konkurentsi pakkunud (TLS § 2). Töölepingu lõpetamine ei toimunud mitte katseaja ebarahuldavate tulemuste, vaid usalduse kaotuse tõttu. Ülesütlemisavalduses toodud motiivid ei ole põhjendatud ega tõendatud. Lepingu lõpetamiseks puudus seaduslik alus. Hageja palus tuvastada töölepingu lõpetamise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, lugeda töölepingu lõppenuks 17.12.2009 ning välja mõista Rave Marketing OÜ-lt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1,5 keskmise kuupalga ulatuses summas 16 382,50 krooni, töötasu hüvitise TLS § 97 lg 2 p 1 ja § 100 lg 5 alusel 03.-17.12.2009 eest summas 2 097 krooni (5 371 krooni, millest on maha arvatud Rave Marketing OÜ poolt makstud 3 274 krooni), töötasu 02.12.2009 eest 121,20 krooni ja viivise.
2.Kostja Rave Marketing OÜ vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt oli vastavalt ametijuhendile hageja peamiseks töökohustuseks klientide igakülgne teenindamine ja reaalne müügitöö. Hageja võeti tööle katseajaga neli kuud. Kostja juures töötades sai hagejale teatavaks palju ametialast teavet, mis oli mõeldud ainult firmasiseseks kasutamiseks (hankijate kontaktandmed, kaupade sisseostuhinnad, transpordi- ja maksetingimused jm). Hageja kasutas ära tööandjalt saadud infot oma mööbliäris ja alustas tööandjaga samadelt hankijatelt kauba soetamist. Ta esitas oma isiklikult e-posti aadressilt oma äriühingu OÜ LS 2 Grupp nimel kostja äripartnerile TED-BED JSC-le ettepaneku koostöö alustamiseks. Äripartner edastas vastavalt kokkuleppele aga kirja kostjale. Kostja nägi hageja käitumises reaalset ohtu ettevõtte varale ja võimalikku pettust tulevikus. Hageja põhjustas oma tegevusega tööandja usalduse kaotuse ja tööandja leidis, et mõlemapoolseid huve järgides ei ole võimalik töösuhet jätkata. Kostja ütles lepingu üles katseajal ja katseaja tulemuse hindamine on ka töötaja usaldusväärsuse hindamine. Katseajal töölepingu ülesütlemine oleks pidanud toimuma 15-päevase etteteatamisega. Kostja ei järginud seda ja tasus selle eest töötajale hüvist.
3.Kostja esitas vastuhagi. Vastuhagis esitatud põhjenduste kohaselt kuna tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, ei ole ta kohustatud töötajale hüvitist maksma. Rave Marketing OÜ palus rahuldada oma vastuhagi ja mõista R. Lindelt enda kasuks välja ekslikult makstud hüvitise 3 274 krooni.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus 21. jaanuari 2011 otsusega võttis vastu Rave Marketing OÜ loobumise vastuhagist R. Linde vastu alusetult makstud 3 274 krooni väljamõistmiseks ja R. Linde loobumise nõudest Rave Marketing OÜ vastu töötasu ja viivise väljamõistmiseks. Kohus lõpetas selles osas tsiviilasjas nr 2-10-10378 menetluse. Kohus jättis rahuldamata R. Linde hagi Rave Marketing OÜ vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks 17.12.2009 ning hüvitise 1,5 keskmise kuupalga ulatuses summas 16 382,50 krooni väljamõistmiseks. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 01.10.2009 kirjaliku töölepingu nr 5/09, mille kohaselt R. Linde asub Rave Marketing OÜ-s tööle klienditeenindaja ametikohale. Lepingu p-i 1.2 kohaselt sõlmisid pooled lepingu määramata ajaks ning p-i 1.3 järgi rakendati töötaja suhtes katseaega neli kuud. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja juhatuse liige Mart Klamas esitas 02.12.2009, s.o katseajal, R. Lindele kirjaliku avalduse töölepingu ülesütlemiseks alates 02.12.2009. Ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 lg 1 vorminõuetele ning hageja on kostja tahteavalduse ka kätte saanud (TsÜS § 69 lg 1). Kohus ei nõustunud hagejaga, et kuna kostja viitas ülesütlemisavalduses usalduse kaotusele ja TLS § 88 lg 1-le p 5, tulebki hinnata vaid seda, kas on olnud põhjust usalduse kaotuseks TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes. Kostja märkis avalduse pealkirjaks „Avaldus töölepingu ülesütlemiseks katseajal“ ning teatas, et ütleb töölepingu üles TLS § 88 lg 5 alusel. Lühikese aja jooksul Rave Marketing OÜ-s töötades sai hagejale teatavaks palju firmasiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Seda infot ära kasutades püüdis hageja kostja juures töötades alustada paralleelselt oma mööbliäri, alustades kostjaga samadelt hankijatelt kauba soetamist. Sellise tegevusega põhjustas R. Linde tööandja usalduse kaotuse enda vastu, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides töösuhet jätkata. Tööleping lõpeb 02.12.2009.
Kohtumenetluses leidis kostja, et esines alus töölepingu ülesütlemiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu põhjusel, et hageja ei olnud usaldusväärne ja lojaalne. TLS § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaeg aeg, mille jooksul saab tööandja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kohus leidis, et mh on tööandjal õigus hinnata katseajal ka töötaja lojaalsust. TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandaja vastu lojaalselt. 28.11.2009 saatis R. Linde oma isiklikult e-posti aadressilt kostja äripartnerile TED-BED JSC-le kirja, milles teatas, et OÜ LS 2 Grupp on Eestis tegutsev ettevõte ning huvitatud rulli pakendatud TED madratsitest ja pealismadratsitest ning nende hindadest ja transpordivõimalustest; kirja alla märkis R. Linde, et on OÜ LS 2 Grupp müügijuht. TED-BED JSC edastas kirja 30.11.2009 kostjale. Krediidiinfo andmetel on hageja OÜ LS 2 Grupp osanik ja juhatuse liige. TED-BED JSC kontaktandmed ei ole salastatud, vaid kodulehekülje aadress on märgitud kostja infovoldikus, mis oli kättesaadav ka klientidele. Seega ei ole iseenesest tegemist firmasisese info kasutamisega. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi usutavat selgitust oma tööandja äripartnerile tööandja teadmata eeltoodud kirja kirjutamise kohta. Kohus leidis, et veenvad ei ole hageja poolt toodud põhjendused, et ta kirjutas kirja üksnes selleks, et kontrollida, kas Bulgaaria tehasest müüakse madratseid ka teistele ja kasutas oma ehitusfirma meiliaadressi, et saada adekvaatset vastust, ning ei informeerinud testimisest tööandjat, sest testimist oli vaja teha võimalikult ruttu. Hageja kirja sõnastusest ei saa järeldada, et ta soovis sooritada vaid üksikut kontrollostu. Paljasõnaline on hageja väide, et ta tahtis kostja juhatuse liiget asjast teavitada. Hageja ametijuhendist, millega tutvumise kohta ta on 01.10.2009 andnud allkirja, ei nähtu, et tema tööülesandeks oli kostja äripartnerite testimine. Ka tunnistaja J.V-K. kinnitas, et tema ja hageja tööülesanded olid enam-vähem ühesugused (klientidega suhtlemine, kauba tellimine, vastuvõtmine ja kontrollimine ning saatelehtede ja arvete sisestamine) ning hageja pani lisaks ka mööblit kokku. Töökohustuseks ei olnud uurida, kust saaks ise osta kaupa soodsamalt sisse. Hageja selgituse usutavust vähendab asjaolu, et vestluses tööandajaga 02.12.2009 eitas ta kirja kirjutamist. Kostja juhatuse liikme Mart Klamase seletuse kohaselt ei võtnud hageja 02.12.2009 vestluses omaks e-kirja kirjutamist, vaid väitis, et kirja saatis tema pahatahtlik äripartner. Hageja väitel tunnistas ta Mart Klamasele, et saatis kirja. Tunnistaja J.V-K. ütlused kinnitavad kostja seadusliku esindaja, mitte hageja, väiteid. Eeltoodust nähtuvalt on hageja käitunud viisil, mis annab alust arvata, et ta ei ole usaldusväärne ja tööandjale lojaalne. Ta üritas luua oma äriühingu nimel suhteid kostja äripartneriga ning eitas seda hiljem. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leidis kohus, et põhjendatud oli kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine katseajal. Kuna kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine, jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.R. Linde esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2011 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega tuvastatakse hagejaga sõlmitud töölepingu tühisus ja mõistetakse kostjalt tema kasuks välja hüvitis 1,5 keskmise kuupalga ulatuses summas 1 047,03 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu 02.12.2009 üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et hageja olevat töö käigus saadud infot ära kasutades püüdnud alustada oma mööbliäri. Töölepingu ülesütlemisavalduses puudub viide sellele, et tööandja ütles töölepingu üles katseaja
eesmärgi mittetäitmise tõttu (TLS § 96). Seega kostja tahe kogu aeg olnud lõpetada hagejaga tööleping usalduse kaotuse tõttu. Alles kohtumenetluses käigus hakkas kostja rääkima katseaja eesmärgi mittetäitmisest. Seega on põhimõtteline küsimus selles, kas katseajal toimuv tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 88 alusel on igal juhul katseaja eesmärgi mittetäitmine või tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda ülesütlemises enda sisulisest põhjusest. Hagejale ei esitatud töö tegemise ajal mitte mingisuguseid tööalaseid pretensioone ning tööandja oli hageja tööga rahul. Seda kinnitas 05.01.2011 toimunud kohtuistungil tööandja esindaja Mart Klamas. Järelikult ei olnud hageja katseaja tulemused ebarahuldavad ja katseaja eesmärk oli täidetud ning puudus põhjus tööleping üles öelda hageja töö tõttu; 2) püüdis hageja näidata üles otseste töökohustuste välist initsiatiivi ja kontrollida, kas tööandja poolt koostatud infolehes toodud andmete alusel on võimalik madratseid otse tootjalt osta. Hagejal tekkis kahtlus, et paljud kliendid ostsid kauba otse madratsite tootjalt kasutades kontaktivõtuks infolehte andmeid. Selle kahtluse kontrollimiseks saatis hageja tootjale meili saamaks teada, kas tootja müüb neidsamu madratseid ka teistele soovijatele. Jaatava vastuse saamise korral oleks olnud võimalik teha tööandjale ettepanek infolehe muutmiseks. Hageja arvates ei tohiks tööandja huve kaitsev initsiatiiv olla karistatav. 02.12.2009 andis tööandja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse ja töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja saatis kirja Bulgaaria tehasesse. Hageja selgitus juhatuse liiget Mart Klamast ei huvitanud. Mart Klamas on ise kinnitanud, et läbi aktiivse tegutsemise on võimalik palka juurde saada. Initsiatiivi üles näitamine ei tohiks olla karistatav, eriti veel juhul, kui varasemalt on sellist tegevust aktsepteeritud; 3) põhjendab tööandja töölepingu ülesütlemist sellega, et hageja nagu oleks tööandjalt saadud infot kasutades alustanud oma mööbliäri, alustades samadelt hankijatelt kauba soetamist. Tegelikkuses ei olekski madratsitootja tohtinud hagejale madratseid müüa. Isegi kui hageja oleks tahtnud mingit madratsiäri alustada, ei saa olla mingi ebaseaduslik tegevus tööandja poolt klientidele valmistatud ja väljajagamiseks mõeldud info kasutamine. Pealegi ei rikkunud hageja tööandjaga sõlmitud töölepingu sätteid, kuna töölepingu p 5.4 ei vasta konkurentsipiirangu tingimustele. Tööandja ei ole täitnud TLS § 6 lg 3 nõudeid. Samuti ei ole töölepingus ettenähtud piirang hagejale kohustuslik isegi siis mitte, kui ta oleks sisuliselt tööandjale mingit konkurentsi pakkunud. Töölepingu ülesütlemisel ei ole õiguslikku alust. Kohus on põhjendamatult leidnud, et kuna tööleping öeldi üles katseajal, on ülesütlemine igati põhjendatud. Kohus on tõendeid ebaõieti hinnates jõudnud järeldusele, et hageja ei ole usaldusväärne ja tööandjale lojaalne. Katseajal ei ole töölepingu ülesütlemisega mingit seost. Kohus on alusetult kohaldanud TLS § 86 sätteid ning jätnud asja sisulisel lahendamisel analüüsimata TLS § 88 lg 1 p 5, TLS § 2 ja 6 lg 3 sätted. Seega on kohus ebaõieti kohaldanud materiaalõiguse norme.
7.Rave Marketing OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus õige ja selle tühistamiseks puuduvad alused. TLS §-i 15 lg 1 kohaselt peab töötaja olema tööandjale lojaalne töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel. TLS § 15 lõikes 1 sätestatud lojaalsuskohustus väljendab hea usu põhimõtet töösuhetes – töötaja peab töölepingus sätestatud kohustuste täitmisel käituma hea usu põhimõtte kohaselt ning tööandja huve arvestades. Töötaja lojaalsuskohustust on määratletud kui töösuhte olemusest ja hea usu põhimõttest tuletatud töötaja kohustust arvestada töösuhte ajal tööandja õigustatud huvidega ning hoiduda oma tegevusega tööandjat kahjustamast. TLS-i § 15 lõige 1 on kohaldatav kõigi töölepingust tulenevate kohustuste täitmise suhtes – töötaja peab kõikide kohustuste täitmisel
olema tööandjale lojaalne. Töösuhtes tuleb käituda mõistlikult ja heas usus. Kostja arvates ei ole R. Linde olnud tööandjale lojaalne ning on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt; 2) hindab tööandja katseaja tulemusi ja kui katseajal ilmneb töötaja suhtes usalduse kaotus, siis saab seda hinnata kui katseaja ebarahuldavat tulemust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
21.jaanuari 2011 otsus muutmata. Vastavalt TSMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kohus võttis vastu Rave Marketing OÜ loobumise vastuhagist R. Linde vastu alusetult makstud 3 274 krooni väljamõistmiseks ja R. Linde loobumise nõudest Rave Marketing OÜ vastu töötasu ja viivise väljamõistmiseks ning lõpetas menetluse. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata R. Linde hagi Rave Marketing OÜ vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks 17.12.2009 ning hüvitise 1,5 keskmise kuupalga ulatuses summas 16 382,50 krooni (s.o 1 047,03 eurot) väljamõistmiseks ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas. Kuna Tartu Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Õige on maakohtu seisukoht, et kuigi kostja on ülesütlemisavalduses viidanud töölepingu ülesütlemise alusena TLS § 88 lg 1 p-le 5, ei tähenda see, et vaidluse lahendamisel tuleb hinnata vaid seda, kas on olnud põhjust usalduse kaotuseks TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes. Nähtuvalt ülesütlemisavalduse pealkirjast (TVK lk 34) on kostja öelnud töölepingu üles katseajal. Ülesütlemisavalduses on esitatud teo kirjeldus, mis tõi kaasa hagejaga töölepingu lõpetamise katseajal. Seega hindamaks, kas töölepingu lõpetamine katseajal oli seaduslik või mitte, tuleb anda hinnang sellele, kas ülesütlemisavalduses märgitud hageja tegu võis olla töölepingu lõpetamise aluseks katseajal. Asjaolu, et ülesütlemisavalduses ei ole märgitud töölepingu ülesütlemise õigusliku alusena TLS §-i 96, ei tähenda, et töölepingu ülesütlemine on toimunud seadusest tuleneva aluseta. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul on kostja põhjendanud töölepingu ülesütlemist ülesütlemisavalduses, s.o avalduses on esitatud töötaja teo kirjeldus, mis oli aluseks töölepingu lõpetamisele.
8.Maakohus on õigesti hinnanud ülesütlemisavalduses märgitud hageja tegu ning asjas olevaid tõendeid ja asunud seisukohale, et kostjal oli katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu õigus tööleping üles öelda. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tuvastatud asjaoludega ja nendest tehtud järeldustega ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, millele maakohus ei ole vastanud, siis ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi. Asjaolu, et hagejale ei esitatud töö tegemise ajal eelnevalt tööalaseid pretensioone, ei välista töölepingu lõpetamist katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu ülesütlemisavalduses märgitud töötaja teo tõttu. Seetõttu on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud järeldus, et kuna eelnevalt
tööalaseid pretensioone ei esitatud, siis ei olnud hageja katseaja tulemused ebarahuldavad ja katseaja eesmärk oli täidetud ning puudus põhjus tööleping üles öelda hageja töö tõttu.
9.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt e-kirja saatmisega kostja äripartnerile püüdis hageja näidata üles otseste töökohustuste välist initsiatiivi ja initsiatiivi üles näitamine ei tohiks olla karistatav. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi usutavat selgitust kostja äripartnerile 28.11.2009 e-kirja saatmise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid.
10.Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses sellega, et hageja ei rikkunud tööandjaga sõlmitud töölepingu sätteid, kuna töölepingu p 5.4 ei vasta konkurentsipiirangu tingimustele. Hagejaga ei ole lõpetatud töölepingut seetõttu, et ta oleks rikkunud tema suhtes kohaldatud konkurentsipiirangut. Hagejaga lõpetati katseajal tööleping, kuna ta käitus viisil, mis andis kostjale alust arvata, et ta ei ole usaldusväärne ja tööandjale lojaalne, s.o hageja rikkus TLS § 15 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust. TLS § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks võimaldada hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomandused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Antud juhul on kostja leidnud, et hageja isikuomadused ei vasta tasemele, mida nõutakse töö tegemisel ja seetõttu töölepingu üles öelnud katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.