Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Asjaolud

Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal algatas OÜ Marcett 02.03.2011 täitmisavalduse ja täitedokumendi, Tartu notar Andres Ott poolt 27.08.2010 tõestatud hüpoteegi loovutamise lepingu alusel Puhja Liimpuidu AS suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 186/2011/314. 08.04.2011 tutvus kaebuse esitaja esindaja vandeadv R. Antsmäe täiteasja täitetoimikuga, mille käigus ilmnes, et täitetoimikus ei olnud sundtäitmisele esitatud hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavaid dokumente. Täitemenetlus oli alustatud ilma sissenõudja poolt nimetatud dokumentide esitamiseta. 11.04.2011 esitas L. Kõrgvee kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur informeeris kaebuse esitajat, et kaebuse arutelu toimub 24.04.2011. Tartu maakohtu 21.04.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-17900 rahuldati L. Kõrgvee taotlus hagi tagamiseks ja määrati peatada täitemenetlus kohtutäitur R. Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2011/314 kuni tsiviilasjas nr 2-11-17900 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtutäitur tegi samal päeval nimetatud täiteasjas täitemenetluse peatamise otsuse, teatades sellest L. Kõrgvee volitatud esindajale ja informeerides esindajat, et kaebuse arutelu kohtutäituri poolt määratud ajal ei toimu. Vandeadv R. Antsmäe esitas 19.09.2011 kohtutäiturile selgitustaotluse, millele kohtutäitur vastas 23.09.2011. Kohtutäitur R. Rosenthal oli seisukohal, et menetluse peatamise ajal kohtutäitur menetlustoiminguid teha ei saa ja seega ei saa täitemenetluse peatamise aja kestel sisuliselt läbi vaadata ka kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ühestki täitemenetlust reguleerivast õigusnormist ega muust õigusnormist ei tulene kohtutäituri õigust jätta täitemenetluse peatamise korral täitemenetluse osalise poolt esitatud kaebus läbi vaatamata ning otsus tegemata. Kaebuse läbivaatamist ja kaebuse kohta otsuse tegemist ei saa lugeda täitetoiminguteks. Käesoleval juhul esitab L. Kõrgvee maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale olukorras, kus L. Kõrgvee on esitanud eelnevalt kohtutäiturile kaebuse, kuid kohtutäitur ei ole teinud otsust ja alusetult hoidub kaebuse kohta otsuse tegemisest. Kaebuse esitaja on omalt poolt teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse esitaja tugineb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 otsusele tsiviilasjas 3-2-1-102-09. Täitemenetlus täiteasjas nr 186/2011/314 on algatatud ilma, et kohtutäiturile oleks esitatud hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavaid dokumente ning dokumente, mis tõendaksid, et hüpoteegiga tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud. Hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitetoimikust nähtub koopia 06.05.2010 nõude loovutamise lepingust, mille osapoolteks on Puhja Liimpuidu AS, Toomas Katušin ja OÜ Marcett, millest nähtuvalt omandas OÜ Marcett lepingus üksikasjalikumalt välja toomata T. Katušini nõuded Puhja Liimuidu AS vastu, mis T. Katušin on omandanud 21.12.2005 nõude loovutamise lepinguga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tõendamisele kuuluvat nõuet ei saa tõendada ainuüksi nõude loovutamise lepinguga, millega on see tõendamisele kuuluv nõue loovutatud ühelt isikult teisele. Nõude loovutamine ei tekita nõuet, mida soovitakse loovutada. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtutäitur algatas täiteasjas nr 186/2011/314 täitemenetluse põhjendamatult ja ebaseaduslikult, sest täitemenetluse algatamise eeldusi ei esinenud. Kõik täitemenetluse käigus tehtud toimingud on ebaseaduslikud. Põhjendamatult algatatud täitemenetluse peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 või 7 alusel lõpetama. Puudutatud isikud kohtu poolt määratud tähtajaks avalduse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Kohtutäitur Reet Rosenthal vaidleb kaebusele vastu. Kohtutäitur märgib, et kaebuse esitaja poolt täitetoimikuga tutvumise ajal ei olnud tõepoolest nõuet ja selle suurust tõendavat võla tasumise kokkulepet täitetoimikus, sest see oli välja võetud koopia tegemiseks sissenõudjale. Kuid selline dokument oli olemas täitemenetluse algamise ajal. 02.03.2011 koostatud ja võlgnikule kätte toimetatud täitmisteatises on kohtutäitur lisatud dokumentide hulgas

märkinud ära võla tasumise kokkuleppe. Kohtutäiturile esitatud dokument pealkirjaga „Võlatunnistus, võlgnevuse tasumise kokkulepe ning võla tasumise tagamise kokkulepe“ on pealkirjastatud võlatunnistusena. Võlgnik Puhja Liimpuidu AS kinnitab, et võlgneb OÜ-le Marcett võlatunnistuse andmise ja kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga (6.01.2011) 172 000 eurot. Võlanõude aluseks on T. Katušini nõue Puhja Liimpuidu AS vastu, mille T. Katušin omandas 21.12.2005 ning mis on 06.05.2010 nõude loovutamise leping-kokkuleppega loovutatud Marcett OÜ-le. Märgitud olid võla ositi tasumise tähtajad ja poolte kokkulepe, et võlausaldajal on õigus tasumisele kuuluva summa sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks hüpoteegiga tagatud võla sissenõudmiseks. Võlgniku kohustused olid tagatud kinnistule registriosa numbriga XXX OÜ Marcett kasuks seatud hüpoteegiga summas 6 miljonit krooni. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur palub kohtul anda hinnang ka selle kohta, kas kohtutäitur on õigustatud enne kohtu poolt täitemenetluse peatamist esitatud kaebuse osas viima peale täitemenetluse peatamist läbi kaebuse arutelu ja tegema esitatud kaebuse osas otsuse. Kehtiv täitemenetluse seadustik sellist olukorda ei reguleeri. TMS § 47 kohaselt täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Täitemenetluse seadustikus ei ole täpsustatud, mis saab kaebuse läbivaatamisest peatatud täitemenetluse ajal. Kohtutäitur juhindus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavast regulatsioonist. TsMS § 358 lg 2 kohaselt menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. Kohtutäitur on seisukohal, et temal ei olnud võimalik esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata. Juhul, kui täitemenetlus oleks olnud peatatud peale kaebuse arutelu toimumist, ei oleks peatamisest hoolimata olnud takistust kaebuse kohta tehtud otsuse avalikult teatavakstegemisele, tulenevalt TsMS § 358 lg 3 sätestatust: menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist. Kaebuse esitaja esindaja palub kohtutäituri seisukohad tähelepanuta jätta, sest kohtutäitur hilines nende esitamisega. Kui kohus siiski võtab arvesse kohtutäitur R. Rosenthali seisukoha, peab kaebuse esitaja esindaja vajalikuks need ümber lükata. Vastavalt VÕS §-le 30 lg 1 liigituvad võlatunnistused sellisteks, millega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlatunnistust, millega ei looda iseseisvat kohustust, vaid tunnistatakse kohustuse olemasolu, nimetatakse nn deklaratiivseks võlatunnistuseks. Kõnealuse 06.01.2011 võlatunnistuse sisust nähtub, et sellega ei looda iseseisvat kohustust, vaid tunnistatakse kohustus(t)e olemasolu. See on deklaratiivne võlatunnistus. Täitemenetluse alustamise eeldusena tuleb esitada kohtutäiturile tõend ka selle tehingu kohta, millest tuleneb võlg (nt laenuleping). Kaebuse esitaja andmetel ei ole käesoleval juhul esitatud kohtutäiturile enne täitemenetluse alustamist ega ka hiljem ühtegi dokumenti, mis oleks käsitletav tehinguna, millest tuleneb võlg. Isegi kui T. Katušinil on olnud väidetav nõue või nõuded, mille OÜ Marcett on nõude loovutamise lepinguga omandanud, ei ole käesoleval juhul selge, mis nõuded on täitemenetluses täiteasjas nr 186/2011/314 sundtäitmiseks esitatud. Tõendeid tehingute kohta, millest tuleneb võlg, ei saa asendada deklaratiivne võlatunnistus, milles üldsõnaliselt ja ebamääraselt tunnistatakse mingi väidetava võla olemasolu, eriti olukorras, kus sundtäitmine toimub hüpoteegi realiseerimiseks, sissenõudja ja täitemenetluse võlgnik tuleb lugeda lähikondseteks või omavahel seotud isikuteks (mõlemal äriühingul on üks ja sama juhatuse liige, kes peab tegutsema samaaegselt mõlema isiku majanduslikes huvides ning osanikering on kaudselt osaliselt kattuv) ning selle hüpoteegi realiseerimise tagajärjeks on järjekohalt tagapool asuvate õiguste (L. Kõrgvee kasuks seatud hüpoteegi) lõppemine. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või

laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. 05.04.2011 jõustunud seadusemuudatusega on TMS § 23 täiendatud lõikega 41, mille kohaselt Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kuigi täiteasjas nr 186/2011/314 algatati täitemenetlus 02.03.2011 esitatud täitmisavalduse alusel, oleks kohtutäitur Reet Rosenthal pidanud alates 05.04.2011 nõudma põhi- ja kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse esitamist. Samas kui kohtutäitur ei pidanud vajalikuks järgida seadusemuudatust, pidi ta siiski lähtuma Asjaõigusseaduse §-des 325 lg 1 ja 352 lg 1 sätestatust, mille kohaselt saab hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki ainult hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, sest hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.03.2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-8-10, p 12 kohaselt „Kolleegium märgib lisaks seda, et kuna hüpoteek asjaõigusena ei anna hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08), siis on täitemenetluse eeldusena vajalik kohtutäiturile esitada ka hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavad dokumendid. Hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu.“ Sissenõudja täitmisavaldusele täiteasjas 186/2011/314 ei ole lisatud sissenõudja nõuet tõendavat dokumenti. Kohus on kohtutäitur R. Rosenthalilt välja nõudnud täitetoimiku. Täitetoimiku lk 8 on Nõude loovutamise leping-kokkulepe 06.05.2010, mille kohaselt antud kokkuleppe eesmärk on loovutada OÜ-le Marcett Puhja Liimpuidu AS võlgnevused, mis on omandanud Toomas Katušin nõude loovutamise lepinguga 21. detsembrist 2005. Seega täiturile esitatud nõude loovutamise leping viitab omakorda nõude loovutamise lepingule, mitte nõude tekkimise algdokumendile (tehingule). Täitetoimiku lk 29 ja selle pöördel oleva dokumendi „Võlatunnistus, võlgnevuse tasumise kokkulepe ning võla tasumise tagamise kokkulepe“ p 1.1. kohaselt „Võlgnik Puhja Liimpuidu AS annab käesolevaga võlatunnistuse eesmärgiga tunnistada võla olemasolu.“ Võlatunnistuse p 1.2. kohaselt „... Võlanõude aluseks on Toomas Katushin nõue Puhja Liimpuidu AS vastu, mille Toomas Katushin omandas 21.12.2005 ning mis on 06.05.2010 nõude loovutamise leping-kokkuleppega loovutatud Marcett OÜ-le.“ Ka nimetatud dokument ei ole hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ja selle nõude suurust tõendav. VÕS § 30 lg 1 kohaselt Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaande lk 113 punkt 4.3. kohaselt „Lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võivad pooled kokku leppida deklaratiivses võlatunnistuses, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada sellega võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine selle üleandmisega võlgnikule, kes peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. ... Deklaratiivne võlatunnistus on aktsessoorne, st kehtivussõltuvuses aluseks olevast põhikohustusest.“ Marcett OÜ ja Puhja Liimpuidu AS vahel 06.01.2011 sõlmitud võlatunnistus on deklaratiivne, sellest ei nähtu kohustuse tekkimist, mistõttu selle kehtivus sõltub võlatunnistuse aluseks olevast põhikohustusest. Selle põhikohustuse olemasolu ja suuruse kohta ei ole kohtutäitur Reet Rosenthalile esitatud ühtegi dokumenti ei enne täitemenetluse alustamist ega ka hiljem. Põhikohustus on sissenõudja rahaline nõue, mis põhineb tehingul. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks tuleb esitada kohtutäiturile nõude aluse kohta käivad dokumendid, mitte deklaratiivne võlatunnistus, mille on allkirjastanud OÜ Marcett OÜ poolt juhatuse liige Toomas Katušin ja Puhja Liimpuidu AS poolt juhatuse liige Toomas Katušin ning mille täitmisega hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise arvelt jääb katmata kaebuse esitaja Lauri Kõrgvee hilisemal järjekohal olev nõue. TMS § 48 p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel

täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, st antud juhul sissenõudja ei ole esitanud võlgniku poolt täitmata jäetud nõude olemasolu ja suurust tõendavaid dokumente. Kaebus on esitatud kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse, mitte tema otsuse peale. Vaidlust ei ole selle üle, et pärast täitemenetluse algatamist ja L. Kõrgvee poolt kaebuse esitamist kohtutäiturile on täitemenetlus peatatud tsiviilasjas 2-11-17900 tehtud hagi tagamise kohtumäärusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur peab kaebust menetlema ka ajal, mil täitemenetlus on kohtumääruse ja selle alusel tehtud kohtutäituri otsuse kohaselt peatatud. Kohtutäitur on seisukohal, et sellist olukorda reguleeriva täitemenetluse seadustiku sätte puudumise tõttu tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid, mille kohaselt menetluse peatumise või peatamise ajal tehtud toimingud on tühised. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga. TMS § 46 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. Kohtutäituril ei ole sellisel juhul iseseisvat otsustusõigust, vaid ta peab seaduse kohaselt täitemenetluse peatama. TMS § 47 lg 1 ja 2 kohaselt Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Kuivõrd seaduse kohaselt peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine, ei peata täitemenetluse peatamine muid võimalikke toiminguid. Sealhulgas on kohtutäituril kohustus menetleda täitemenetluses esitatud kaebust ja teha selle kohta otsus TMS § 217 sätestatud korras. TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt Kohtutäitur võib täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Seega kohtutäitur võib menetluse sel juhul peatada, kuid peab menetlema esitatud kaebust. Kohus nõustub siinkohal kaebuse esindaja väidetega, et kohtutäituri seisukoht kaebuse läbivaatamise lubamatuse kohta täitemenetluse peatamise ajal ei ole põhjendatud. Täitemenetluse peatamine ei ole takistuseks kohtutäiturile tema tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemiseks ja lahendamiseks. Eraldi probleem on kohtutäituri otsuse täitmine, kui täitur otsustab kaebuse rahuldada ja tunnistada vaidlustatud täitetoimingud tühisteks. Tulenevalt TMS § 47 lg 1 sätestatust täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Kuivõrd kohtutäitur R. Rosenthalil enesel täitemenetluse uuendamine ei ole võimalik, sest menetluse peatamine toimus maakohtu hagi tagamise määruse alusel, siis ei ole võimalik tehtud täitetoimingute tühistamine enne hagi tagamise määruse tühistamist Tartu Maakohtu poolt. Samas ei ole täitemenetluse tühistamise taotluse osas täiteasjas 186/2011/314 otsuse tegemine ei kohtutäituri ega käesolevas kaebuses ka maakohtu ning kõrgemate astmete kohtute jaoks takistatud. Kui kaebuse esitaja saavutab täitemenetluses toimuvas vaidluses jõustunud kohtulahendi, võib osutuda põhjendamatuks hagi tagamise taotlemine tsiviilasjas. Hagi tagamise tühistamisel saab kohtutäitur hakata täitma otsust täitemenetluse lõpetamiseks. Käesoleva kohtumäärusega rahuldatud kaebuse tõttu tuleb kohustada kohtutäitur Reet Rosenthali tema poolt tehtud täitetoimingud täiteasjas 186/2011/314 tühistama, vabastama arestitud kinnisasi aresti alt ja esitama avalduse keelumärke kustutamiseks kinnistusregistrist. Menetluskulude jaotus Kohus, rahuldades esitatud kaebuse, jätab TsMS § 172 lg 1 2. lause alusel menetluskulud kohtutäitur Reet Rosenthali kanda. Kohtutäitur R. Rosenthal võis ja pidi tegema otsuse avaldaja 11.04.2011 kaebuse osas ning selle otsusega tuli rahuldada esitatud kaebus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.06.2008 otsuse nr 3-2-1-42-08 p 18 kohaselt Kolleegiumi arvates on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas

kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.