Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 28.06.2011.a. esitas hageja Anna Krimbuš Viru Maakohtule hagi kostja AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 30.08.2011.a. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt algatati 27.04.2011.a. hageja suhtes täitemenetlus 4336,73 euro väljamõistmiseks. Kohtutäitur on arestinud hageja korteriomandi, asukohaga XXX. Hageja esitas hagi põhjendusel, et ta on rahuldanud krediidilepingu nr 72206 lõpetamisel kostja nõuded. Lisaks puudub kostjal krediidilepingust nr 72206 tulenev nõudeõigus hageja vastu, kuna nõuded on aegunud. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.09.1998.a. kostjaga krediidilepingu nr 72206, laenu tagatiseks oli vallaspandina korter, aadressiga XXX. 12.01.2000 lõpetas kostja krediidilepingu ennetähtaegselt (p 10.4) ning kohustas lepingu p 10.4 alusel maksma talle 28 876 krooni, millest tasumata laen moodustas 22524 krooni, tasumata intress 1887 krooni, tasumata viivised 4465 krooni. Hageja tasus 24 600 krooni perioodil 21.01.2000 kuni 30.03.2000, ning 4276 krooni perioodil mai-august 2000.a. Hageja tasus kokku 28 876 krooni. Kostja avalduse alusel algatas 13.03.2000 kohtutäitur Daškevitš hageja suhtes täitementluse nr 7749 - 28 876 krooni ( 1845,51 euro) väljamõistmiseks krediidilepingu nr 72206 alusel. Augustis 2000 esitas hageja kohtutäiturile maksekorraldused laenu tasumise kohta. Oktoobris 2001 algatas kohtutäitur Viktoria Šabas hageja suhtes sama krediidilepingu alusel täitemenetluse nr V-752 -28 876 krooni ( 1845,51 euro) saamiseks. Kohus tunnistas kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TSM § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid- avaldus kohtutäiturile ( tl 3), kohtutäituri Krista Järveti otsus ( tl 4-6), tarbimislaenuleping nr 72206 (tl 7-9), pandileping (tl 10-12) Eesti Ühispanga kiri laenulepingu ühepoolse lõpetamise kohta (tl 13), maksekorraldused võla

tasumise kohta (tl 14-17), Viru Maakohtu 30.04.2008 määrus (tl 18), väljavõte kinnistusregistris (tl 21), volikiri (tl 22), täiteasja teatis 13.03.2000.a. (tl 23), kinnisasja arestimise akt (tl 35-37). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väidetega. Kostja sõnul ei ole hageja täitnud krediidilepingust tulenevat nõuet täies ulatuses. Sel põhjusel oli kostjal õigus laenulepingu punktist 10.6 tulenevalt arvestada viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Seda on kostja teinud. Hageja esitatud pangaväljavõtte järgi kostjale laekunud maksed on kostja arvestanud esimeses järjekorras laenulepingust tulenevate viiviste makseteks. Selline toimimisviis tuleneb laenulepingu punktist 6.5, mille kohaselt arvestati kostjalt laekuvaid rahalised vahendid laenulepingu järgsete maksete kustutamiseks järgmises järjekorras: esimese-viivised, teises-trahvid, kolmandas-muud lepingu järgi maksmisele kuuluvad tasud, neljandas-intressid, viiendas-laenu põhiosa. Vastusele lisatud viivisearvestusest on näha, mis laekumised hagejalt on kostja viivisemakseteks arvestanud. Ülejäänud hagejalt laekunud maksed on kostja arvestanud intresside ja põhiosa nõude vähendamiseks. Kostja on seisukohal, et sel põhjusel oli 24.03.2011 täitemenetluse alustamise avalduse esitamine kohtutäitur Krista Järvet`ile õigustatud. Samuti on õigustatud 04.05.2011 kinnisasjale, aadressiga XXX, seatud keelumärge. Vastuväidete tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid- viivisearvetus (tl 60-61), laenu maksetearuanne (tl 62-63), volikiri (tl 64), avaldus täitemenetluse algatamiseks 23.04.2001 (tl 73-74). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja jäi kohtuistungil vastuses toodud seisukohtade juurde ning esitas oma väidete kinnitamiseks 23.03.2001 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostja nõue on aegunud, mistõttu tuleb tunnistada Viru tööpiirkonna kohtutäituri Krista Järveti täiteasja nr 167/2011/847 täitmine lubamatuks ning tühistada korteriomandile, aadressiga XXX, seatud keelumärge.

Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostjal on õigus nõuda krediidilepingust nr 72206 tulenevat võlgnevust ning ka nõudele tuleks kohaldada aegumist.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TSM § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse ( edaspidi VÕS RS ) § 11 kohaselt kohaldati võlasuhtele, mis oli tekkinud enne 1. juulit 2002, enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust, so võlasuhte aegumisele kohaldati tsiviilseadustiku üldosa seadust. TSÜS § 113 ( kehtis aug.2000) kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat. TSÜS § 159 lg 2 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. Kohus tuvastas, et antud ajas on toimunud mitu täitemenetlust 13.03.2000.a. alustas täitemenetlust kohtutäitur J. Daškevitš summa 28 876 krooni väljanõudmiseks hagejalt, see lõpetati, kuna hageja tõendas, et ta on selle summa pangale tasunud. 23.04.2001.a. alustas täitemenetlust kohtutäitur V. Šabass summa 28 201,42 krooni väljanõudmiseks hagejalt. Viru Maakohtu 30.04.2008.a. määrusega tuvastati, et kohtutäitur rahuldas hageja kaebuse ja tühistas vallasvara aresti ning sel põhjusel tunnistati kohtutäituri tegevus seadusevastaseks ja vabastati korter aresti alt. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kolmas täitemenetlus algatatud 25.03.2011.a. 4336,73 euro väljanõudmiseks hagejalt ning kohtutäitur on seadnud korteriomandile keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks AS SEB Pank kasuks. Viru Maakohus 30.04.2008.a. määruse kohaselt on kohtutäitur V. Šabass täitedokumendi sisuliselt tühistanud, siis kehtiva TSÜS § 159 lg 2 kohaselt ei ole aegumine katkenud ning kostja nõuded krediidilepingust tuleneva võla sissenõudmiseks on aegunud. Sisuliselt on kostja nõue nii põhivõla kui kõrvalnõuete sissenõudmiseks aegunud ka (2000.a. augustis kehtinud) TSÜS § 113 ja VÕS RS § 11 alusel – alates 2010 aasta augustist. Seega tuleb tunnistada Viru tööpiirkonna kohtutäituri Krista Järveti täiteasja nr 167/2011/847 täitmine lubamatuks ning tühistada korteriomandile, aadressiga XXX, seatud keelumärge. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täieliku rahuldamise korral tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 02.12.2011.a. kl 15.30 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.