2-11-18547/17 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Car Invest Group OÜ (endine nimi Car Wash Group OÜ) esitas 21. aprillil 2011. a Tartu Maakohtule avalduse vaadata hagimenetluse korras hagina läbi Laura Hildunen’i poolt Car Invest Group OÜ vastu Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus. Car Invest Group OÜ töötaja Laura Hildunen esitas 14. jaanuaril 2011 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Car Invest Group OÜ vastu koondamise hüvitise, puhkusetasu ja töötasu saamiseks, samuti tasu saamiseks riigipühadel töötamise eest (töövaidlusasi nr 4.2-2/114-2011). Töövaidluskomisjoni 15. märtsi 2011 otsusega rahuldati Laura Hildunen avaldus Car Invest Group OÜ vastu osaliselt ning mõisteti Car Invest Group OÜ-lt välja koondamise hüvitis 341,20 eurot, , kasutamata puhkuse kompensatsioon 118,62 eurot ning detsembri kuu eest vähem arvestatud töötasu 46,02 eurot Laura Hildunen kasuks. Car Invest Group OÜ töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustu. Laura Hildunen oma 06.06.2011. a vastuses on nõus töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja oma 07.06.2011. a vastuses selgitas, et seoses ettevõtte üleminekuga läks tööleping üle ASile Sebe ja töötajal puudub õigus nõuda koondamishüvitist. Kostja võtab omaks, et ta ei ole avaldajale koondamishüvitist maksnud. Hüvitise nõudmiseks puudub aga õiguslik alus. Kostja tegutses OÜ-le Tarbus Kinnisvara kuuluval üüripinnal Tartus Ringtee 25 ja tegeles sõidukite pesemisteenuse osutamisega. OÜ-lt Tarbus Kinnisvara üüriti nii ruume, platse, pesuseadmeid kui ka pesuteenuse osutamiseks vajalikke väikevahendeid. OÜ Tarbus Kinnisvara ütles üürilepingu alates 31.12.2010 üles. Kuna kostja ei leidnud uusi sobivaid üüripindasid äritegevuse jätkamiseks, tuli kostjal 31.12.2010 lõpetada sõidukite pesuteenuse osutamine. Seoses sellega esitas tööandja avaldajale 01.11.2010 töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja tagastas üüritud vara üürileandjale ja lõpetas oma tegevuse sõidukite pesuteenuse osutamisel 31.12.2010. OÜ Tarbus Kinnisvara andis samad ruumid, platsid, seadmed ja väikevahendid AS Sebe kasutusse, 01.01.2011 jätkas samas kohas, samade seadmete ja muu vara baasil sõidukite pesuteenuse osutamist AS Sebe. Kõik kostja pesijad (sh avaldaja) jätkasid tööd AS-is Sebe. Avaldaja võttis nimetatud asjaolu omaks ka töövaidluskomisjoni istungil. Kostja poolt avaldajale edastatud ülesütlemisavaldus on vastavalt TLS § 104 lg-le 1 tühine. Kostja oli avaldaja tööandjaks kuni 31.12.2010. Ettevõtte ülemineku tõttu on avaldaja uueks tööandjaks alates 01.01.2011 AS Sebe. Seoses ettevõtte üleminekuga pole koondamist toimunud ja avaldajal puudub õigus nõuda koondamishüvitist. Kuna tööleping ei lõppenud, vaid läks seoses ettevõtte üleminekuga AS-ile Sebe üle, siis puudub avaldajal alus puhkuse kompensatsiooni nõudmiseks TLS § 71 järgi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja oma 17.06.2010 vastuses selgitas, et Marko Pokk esitas ülesütlemisavalduse 01.11.2010 TLS § 89 lg 1 alusel. 03.01.2011 esitas kostja ülesütlemisavalduse tühistamise avalduse, viidates ettevõtte üleminekule AS Sebe kasutusse. Hagejat ega teisi töötajaid ei ole informeeritud ega konsulteeritud ettevõtte ülemineku suhtes, nagu näeb ette TLS § 113. Samuti on ülesütlemisavalduse tühistamise avaldus õigustühine, kuna see on esitatud peale töölepingu lõppemist. Hageja asus uue tööandja juures tööle 01.01.2011 katseajaga 4 kuud. 17.11.2011. a kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Car Invest Group OÜ (endine nimi Car Wash Group OÜ) ja Laura Hilduneni vahel sõlmiti 01.11.2009. a tööleping (tl 25-26). Tööandja ütles 01.11.2011 pooltevahelise töölepingu TLS § 89 lõike 1 alusel üles koondamise tõttu (tl 19). 03.01.2011 esitas tööandja avalduse (tl 20), milles tühistas ülesütlemisavalduse, sest selgus, et OÜ Tarbus Kinnisvara on andnud samad ruumid, platsid, seadmed ja väikevahendid AS Sebe kasutusse. Kostja leiab, et on toimunud ettevõtte üleminek. Võlaõigusseadus (VÕS) § 180 lg 1 kohaselt ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Euroopa Kohus leidis 24. jaanuari 2002. a otsuses kohtuasjas C-51/00: Temco Service Industries SA vs Samir Imzilyen jt, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleks analüüsida selle kõiki aspekte, sh kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil. Seega on oluline lisaks vara ja lepingute üleminekule hinnata ka muid kriteeriume ja seda eriti vaidluses, kus töötaja on esitanud nõude tööõigussuhtest tulenevas vaidluses. Antud juhul on OÜ Tarbus Kinnisvara öelnud üles üürilepingu Car Invest Group OÜ-ga ning sõlminud uue üürilepingu AS-iga Sebe. Hagejal on AS-iga Sebe sõlmitud uus tööleping (tl 27-30). AS Sebe on kinnitanud, et kõik AS Sebe töötajad on võetud tööle konkursi korras (tl 63). Seega ei saa tegemist olla ettevõtte üleminekuga, sest kostja ei ole AS-ile Sebe midagi üle andnud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et on toimunud ettevõtte üleminek. Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt tuleb lugeda, et tööleping on lõppenud koondamise tõttu. Tööandja 01.11.2011 ülesütlemisavaldus on kehtiv. Ülesütlemisavaldust tühistav avaldus on tühine, sest ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Töölepingu seadus (TLS) § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 100 lg 1 järgi töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna tööleping on lõppenud koondamise tõttu, on põhjendatud välja mõista hagejale hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 341.20 eurot (keskmise töötasu arvestus, töövaidluskomisjoni toimik tl 3). Hageja puhkuse kompensatsiooni nõue summas 231.67 eurot on põhjendatud vastavalt TLS §-le 71 ning saamata jäänud töötasu 46.02 euro nõue vastavalt tööajatabelile. Hageja viivise nõue on põhjendatud vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis koondamishüvitise, töötasu ja puhkuse kompensatsiooni maksmisega viivitamise eest alates 01.01.2011. a (s.o töölepingu lõppemisele järgnevast päevast) kuni nõuete täitmiseni. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.