2-11-8367/6 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt registreeris Patendiamet kostja 04.04.2007 registreerimistaotluse nr XXX alusel kaubamärgi HOMEOCOKSINUM klassis 5 loetletud kaupade - farmatseutilised preparaadid, mineraalsed toidulisandid, vitamiinid tähistamiseks. Hageja on Ühenduse kaubamärgi määruse alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud kaubamärgi OSCILLOCOCCINUM reg nr XXX omanik (klassis 5 loetletud kaubad: farmatseutilised preparaadid, meditsiinilised dieetained). Hageja hinnangul rikub Patendiameti otsus registreerida kaubamärk HOMEOCOKSINUM kostja nimele hageja varasemaid õigusi, mistõttu hageja esitas 02.07.2008 Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nr 1147 Patendiameti registreerimisotsuse tühistamiseks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis 30.11.2010 otsusega nr 1147-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata. Kuna hageja ei nõustu Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 30.11.2010 otsusega nr 1147-o, taotleb ta kaubamärgi HOMEOCOKSINUM õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist seetõttu, et esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Hageja kaubamärk on KaMS § 11 lg 1 p 6 tähenduses varasem võrreldes kostja kaubamärgiga, kuivõrd kostja kaubamärgi prioriteedikuupäev on hilisem kuupäevast, mil hageja saavutas oma kaubamärgile OSCILLOCOCCINUM Eestis õiguskaitse. KaMS § 12 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab kaubamärgikaitse juures eristada kahesugust kaitse ulatust – milline on kaubamärk ja milliste kaupade ja teenuste suhtes ta kehtib. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale tuleb kaupade või teenuste samaliigilisuse hindamisel arvesse võtta kõiki faktoreid, mis iseloomustavad nendevahelisi suhteid. Oluliste asjaolude hulka kuuluvad muuhulgas nende olemus, lõppkasutajad, kasutamise meetod ning, kas nad on omavahel konkureerivad või üksteist täiendavad. Ka Riigikohus on 3.10.2007 otsuse nr 3-2-1-86-07 p-s 16 sedastanud, et kaupade ja teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki kaupade ja teenustega seotud aspekte, sh nende olemust, lõpp-tarbijaid, kasutusviisi, kaubamärgi kasutamisega tekkivaid assotsiatsioone, kaubamärkide ja kaupade sarnasuse astet ning, kas need on üksteist asendavad või täiendavad. Piisab ka üksnes ühe tunnuse esinemisest, kui see avaldub piisavalt tugevalt, et pidada kaupu ja teenuseid samaliigilisteks. Hageja kaubamärk OSCILLOCOCCINUM omab kaitset klassis 5: farmatseutilised preparaadid meditsiinilised dieetained ning kostja kaubamärk HOMEOCOKSINUM klassis 5: farmatseutilised preparaadid mineraalsed toidulisandid, vitamiinid. Kostja taotleb kaitset identsete ja samaliigiliste kaupade tähistamiseks, milliste osas omab hageja kaubamärk juba õiguskaitset Euroopa Ühenduses, sealhulgas Eestis. Kaubad farmatseutilised preparaadid sisalduvad nii kostja kui ka hageja kaubamärgiregistreeringus, mistõttu on tegemist identsete kaupadega. Kostja kaubamärgi taotluses nr XXX toodud mineraalsed toidulisandid ning vitamiinid on samaliigilised hageja kaubamärgiregistreeringus nr XXX toodud meditsiiniliste dieetainetega. Seda ühelt poolt seetõttu, et dieet on tervist säästev või taastav toitumisviis, millist määratakse arstlikult nii haigetele, kui ka tervetele inimestele ning teisalt seetõttu, et mineraalseid toidulisandeid ning vitamiine kasutatakse samuti inimese tervisliku seisundi parandamiseks ning vastupanuvõime tugevdamiseks. Mõlemal juhul on tegemist kaupadega, milliste kasutamisvaldkonnad, turustuskanalid ning tarbijad on samad. Seega on võrreldavad kaubad on KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses identsed ja samaliigilised.

Kaubamärgi esmaseks funktsiooniks majandus- ja äritegevuses on kaupade ja/või teenuste eristamine teiste isikute samaliigilistest kaupadest ja/või teenustest (KaMS § 3). Kuivõrd kostja taotleb kaitset kaubamärgile identsete ja samaliigiliste kaupade tähistamiseks, milliste osas hageja juba omab oma kaubamärgile õiguskaitset, siis kostja kaubamärk ei täida eelmainitud eristavat funktsiooni. Euroopa Kohtu 22.06.1999 lahendi C-342/97 p 17 kohaselt on kaubamärkide äravahetamise tõenäosus risk, et avalikkus võib uskuda, et kaubad ja teenused tulevad samalt ettevõttelt või temaga majanduslikult seotud ettevõttelt. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et keskmisel tarbijal on harva võimalust teostada otsest erinevate märkide võrdlust ning ta peab usaldama talle neist meelde jäänud kujutist. Sisuliselt kasutab tarbija umbmäärast mälestust. Hageja leiab, et KaMS tõlgendamisel on analoogia alusel kohaldatavad Euroopa Kohtu lahendid seoses Esimese Nõukogu direktiiviga 89/104/EEC 21.12.1988 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (T-6/01 p 30, T-317/03 p 46) on kaubamärgid sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis ühest või mitmest olulisest aspektist lähtudes vähemalt osaliselt samased. Euroopa Kohus on 11.11.1997 otsuses C-251/95 (p 22) leidnud, et äravahetamise tõenäosust peab hindama globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaoludega. Globaalne hinnang kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse üle peab tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid komponente8. Nimetatud otsuse p 18 kohaselt määratleb kaubamärkide assotsieerumise tõenäosus kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse ulatuse. Seega tuleneb KaMS § 10 lg 1 p 2, et kaubamärgid on sarnased juhul, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Hilisem kaubamärk on varasema kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane, kui seda kasutatakse identsete ja samaliigiliste kaupade jaoks ning see meenutab varasemat kaubamärki sedavõrd, et tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade kaubandusliku päritolu osas. Kohtu ja ka Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni praktikas on kinnistunud, et kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel on märkide sarnasus ja kaupade ning teenuste sarnasus omavahelises vastastikuses seoses selliselt, et mida sarnasemad on võrreldavad kaubad, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgid ning vastupidi (C-39/97 p 17, TOAK otsused nr 830-o, nr 999-o nr 988-o, nr 1196-o). Kuigi tööstusomandi apellatsioonikomisjon on ekslikult seisukoha selles osas väljendamata jätnud, on pooled tööstusomandi apellatsioonikomisjoni vaidlustusavalduse nr 1147 suhtes peetud menetluses kinnitanud, et käesoleval juhul on tegemist identsete ja samaliigiliste kaupadega, mistõttu hageja hinnangul tuleb kaubamärkide erinevustesse suhtuda kriitiliselt. Seega taandub KaMS § 10 lg 1 p 2 nimetatud sarnasuse hindamise küsimus sellele, kas kaubamärgid HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM on asjaomase avalikkuse silmis kasvõi ühest olulisest aspektist lähtudes vähemalt osaliselt samased. Hageja hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav ja seda järgmistel põhjustel. Kostja kaubamärk HOMEOCOKSINUM ja hageja kaubamärk OSCILLOCOCCINUM koosnevad mõlemad üksnes sõnalistest osadest. Täiendavad eristavad elemendid kaubamärkidel HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM puuduvad. Võttes arvesse mõlema kaubamärgi sarnast ülesehitust, on hageja seisukohal, et kaubamärk HOMEOCOKSINUM on KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses sarnane ning assotsieeruv hageja kaubamärgiga OSCILLOCOCCINUM.

Võrreldavate sõnaliste kaubamärkide visuaalsel vaatlusel on tarbijale, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja hoolas, koheselt tuvastatav tähiste oluliste osade COCCINUM ja -COKSINUM kokkulangevus. Kuivõrd nimetatud kokkulangeva elemendi abil on tarbijal lihtne ning mugav kaubamärgid meelde jätta, tekitab reaalses turusituatsioonis vaadeldavate tähistega üheaegne kokku puutumine tarbijas segadust. Mõlemad kaubamärgid koosnevad tehissõnadest, kus sõnade algusosad vastavalt HOMEO ja OSCILLO. HOMEO on levinud ja eristusvõimetu eesliide, kuivõrd seostub keskmisele tarbijale eelkõige homöopaatiaga, s o haiguse ravimine sellele haigusele omaseid nähte esilekutsuvate ravimite üliväikeste annustega. Sõna OSCILLO tuleneb ladina keelest ning on samuti eesti keeles kasutatav, näiteks sõnades ’ostsillograaf’ ja ’otsiolloskoop’. Sõna OSCILLO tähendab ’võnkuma, võnklema’, millest omakorda võib aimata, et see sõna vaatlusaluste kaupade kontekstis kaudselt viitab (kiire)toimelisusele. Tartu Ülikooli teaduskooli keemiaülesannete lahendamise 01.11.2010 võitlusel nimetati ravim OSCILLOCOCCINUM üheks populaarsemaks homöopaatiliseks ravimiks. Eristusvõimetud elemendid ei oma kaalu kaubamärkide sarnasuse hindamisel, kuna tarbijad on harjunud nägema selliseid elemente erinevate ettevõtjate toodetele ning nad ei pööra sellele osale kaubamärgist tähelepanu. Kuna sõna HOMEO kaubamärgis HOMEOCOKSINUM iseseisvalt sellist funktsiooni ei täida, siis põhiline individualiseeriv rõhk langeb kostja kaubamärgi teisele osale COKSINUM. Järelikult on vajalik rohkem tähelepanu pöörata kaubamärkide ühistele sõnaosadele, millisteks on vastavalt COKSINUM ja COCCINUM. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon on oma 30.11.2010 otsuses nr 1147-o leidnud, et kaubamärkide HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM lõpuosad vastavalt – COKSINUM ja -COCCINUM on visuaalsest aspektist vaadatuna äravahetamiseni sarnased. Võrreldavate kaubamärkide sõnaosade ulatuslik kokkulangevus ning asjaolu et, tegemist on tähemärkide poolest sedavõrd pikkade tähistega, rõhutab veelgi tähiste HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM visuaalset sarnasust ning hilisema kaubamärgi assotsieerumist varasema kaubamärgiga. Vaatamata võrreldavate kaubamärkide algusosade mõningasele erinevusele on tähiste lõpuosade foneetiline identsus piisav, et tarbija nähes võrreldavaid kaubamärke eri aegadel või üheskoos, loob seose vaadeldavate kaubamärkide kasutajate vahel, põhjustades sellega segadust. Võrreldavate kaubamärkide oluliste osade -COCCINUM ja -COKSINUM foneetiline identsus on tunnus, mis muudab need omavahel assotsieeruvateks ja äärmiselt sarnasteks. Hageja hinnangul ilmestavad kaubamärkide foneetilist sarnasust järgmised aspektid: - lähedaste ja kokkulangevate häälikute olemasolu ([kok ́si-num] / -[kok ́si-num]); - lähedaste ja kokkulangevate häälikute asukoht üksteise suhtes ([c,o,k,s,i,n,u,m] / [c,o,c,c,i,n,u,m]); - ühesugune rõhuasetus, kuivõrd võrreldavates kaubamärkides langeb rõhk eelviimasele silbile [si-]; - mõlema märgi lõpuosad on pikema kõlaga. Võrreldavate kaubamärkide oluliste osade COCCINUM ja COKSINUM foneetiline samasus on tunnus, mis muudab kaubamärgid HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM omavahel sarnasteks ja muudab tõenäoliseks kaubamärgi HOMEOCOKSINUM assotsieerumise varasema kaubamärgiga OSCILLOCOCCINUM. Eesti keeles hääldub täht „C“ üldjuhul tähenda „K“. Sarnaselt ingliskeelse sõnaga „COCCINELLA“ [kok_sin-el_a] ja prantsuskeelse sõnaga „COCCINELLE“ [kok_sin-el], mis eesti keeles tähendab ’lepatriinu’, hääldub ka sõnalõpp - COCCINUM [kok ́si-num]. Arvestades toodut ning ühtlasi asjaoluga, et tarbija suure tõenäosusega ei tea võõrkeelte ei kirjakeele ega ka

hääldusreegleid ning hääldab kaubamärki enda jaoks võimalikult mugavalt, siis on hageja seisukohal, et mõlema kaubamärgi lõpuosad häälduvad tavatarbija jaoks identselt - vastavalt [kok ́si-num] ja [kok ́si-num] ning võrreldavad kaubamärgimärgid on kogumis sarnased. Võrreldavatel kaubamärkidel puudub tavatarbija jaoks tähendus, mistõttu need semantilisest aspektist omavahel ei eristu. Tulenevalt nende sõnade lõpuosade kokkulangevusest on aga kaubamärkide ülesehitus kontseptuaalselt sarnane, s o kostja kaubamärgi ja hageja kaubamärgi vahel esineb kontseptuaalne sarnas ja seda sõnade HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM oluliste osade -COCCINUM ja -COKSINUM segiaetavuse tõttu. Erinevused kostja kaubamärgi ja hageja kaubamärgi vahel on sedavõrd minimaalsed, et ka kõige tähelepanelikum tarbija ei peaks neid erinevate ettevõtjate tähisteks, vaid eeldaks selliste kaubamärkidega tähistatud kaupade pärinemist ühest allikast. Arvestades eeltoodud seisukohti ja põhjendusi on kostja kaubamärk HOMEOCOKSINUM assotsieeruv ning sarnane hageja varasema kaubamärgiga OSCILLOCOCCINUM, mis on saanud Eesti Vabariigis õiguskaitse identsete ja samaliigiliste kaupade tähistamiseks. Eeltoodud põhjendusel on tõenäoline kostja kaubamärgi HOMEOCOKSINUM assotsieerumine hageja kaubamärgiga OSCILLOCOCCINUM. Hageja osundab, lisaks juba eelnevalt osundatud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni praktikale, täiendavalt ka tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 30.09.2010 otsusele nr 1015-o (EUROSPERSE vs ECOSPERSE) ning leiab, et selles otsuses toodud seisukohad kaubamärkide sarnasuse ja assotsieeruvuse hindamisel on ka käesolevas asjas kohaldatavad, s o vaatamata erinevustele kaubamärkide algusosades, on kaubamärkide lõpuosade kokkulangevus piisav tuvastamaks kaubamärkide sarnasust ja assotsieeruvust. Venemaa Föderaalse Intellektuaalomandi, Patentide ja Kaubamärkide Ameti Patendivaidluste koja 01.07.2010 otsus samuti käsitleb samuti kaubamärgiregistreeringu HOMEOCOKSINUM tühistamist varasema kaubamärgiregistreeringu OSCILLOCOCCINUM alusel. Nimetatud otsuse lehekülgedelt 12-13 tuleneb selgelt, et ka Venemaal on kaubamärk HOMEOCOKSINUM tunnistatud kaubamärgiga OSCILLOCOCCINUM äravahetamiseni sarnaseks ja seda just tulenevalt kõnealuste tähiste domineerivate elementide -COKSINUM ja -COCCINUM identsest hääldusest ning visuaalsest sarnasusest. Tegemist oli sisuliselt identse juhtumiga võrreldes käesoleva kaasusega, mistõttu omab nimetatud otsus olulist tõenduslikku kaalu antud tsiviilasjas. Hageja taotleb tuvastada kostja kaubamärgi HOMEOCOKSINUM (taotlus nr XXX) osas KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõuded KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel on alusetud, põhjendamata ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätte kohaldamise esmaseks eelduseks on hilisema ning varasema kaubamärgi identsus või sarnasus, kusjuures ei piisa pelgalt võrreldavate kaubamärkide identsusest või sarnasusest, vaid lisatingimuseks on asjaolu, et tarbijad võivad kaubamärgid omavahel tõenäoliselt ära vahetada, sh tekitades neis assotsiatsioone varasema kaubamärgiga. Kostja on esitanud kaubamärgi registreerimistaotluse tähisele HOMEOCOKSINUM, hageja omab varasemaid kaubamärgiõigusi tähisele OSCILLOCOCCINUM. Kostja on seisukohal, et kõnealused kaubamärgid on piisavalt erinevad, mis välistab tõenäolise kaubamärkide

äravahetamise tarbija poolt, sealhulgas nende omavaheliste assotsiatsioonide tekkimise. Vastavalt Euroopa Kohtu lahenditele tähendab tõenäoline kaubamärkide äravahetamine seda tõenäosust, et tarbija võib uskuda, et vaadeldavad kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või vastavalt olukorrale, majanduslikult seotud samalt ettevõtjalt (T-169/03 p 77). Samuti märgib Euroopa Kohus oma lahendites, et tarbijapoolne tõenäoline kaubamärkide äravahetamise hindamine sõltub paljudest teguritest ning antud hinnangut tuleb vaadelda tervikuna, võttes arvesse kõiki antud asjasse puutuvaid tegureid (C-251/95 p 22). Ning samuti, et taoline terviklik hindamine peab tuginema, hõlmates kaubamärkide visuaalset, auditiivset või kontseptuaalset sarnasust nende kaubamärkide poolt loodud terviklikule muljele, arvestades eriti võrreldavate tähiste eristusvõimelisi ja domineerivaid elemente (C-251/95 p 23). Kuna tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohtadest on oluline vaadelda võrreldavate tähiste domineerivaid elemente, siis sellega seoses tuleb märkida, et kuna tegemist on mõlema tähise puhul sõnamärkidega ilma igasuguste kujund- või muude elementideta, on võrreldavate tähiste domineerivateks elementideks kõnealused tähised ise oma terviklikkuses. Seega, tulenevalt kohtupraktikast tuleb kaubamärkide tõenäolise äravahetamise hindamisel tugineda nende kaubamärkide poolt loodud terviklikule muljele. Tervikuna aga on tähised erinevad, mis välistab nende võimaliku äravahetamise tarbijate poolt. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei saa võrreldavate kaubamärkidele hinnangu andmisel lähtuda vaid ühest elemendist kaubamärgi koosseisus ning anda hinnangut selle komponendi alusel teisele märgile (C-3/03 p 32, C-120/04 p 29). Hageja argumentatsioon, mis annab kaubamärkidele hinnangu väidetavate tähiste oluliste osade -COCCINUM ja -COKSINUM kokkulangevuse kaudu, läheb vastuollu Euroopa Kohtu põhimõtetega. Hageja seisukoht, et just kaubamärkide lõpuosi -COCCINUM ja -COKSINUM tuleb vaadelda võrreldavate tähiste oluliste osadena või olulise aspektina, on vastuolus senise kaubamärgipraktikaga. Seega ei jaga kostja hageja seisukohti tarbijate poolt kaubamärkide tõenäolise äravahetamise asjaolude osas, sh kaubamärkide assotsieerumise osas. Kõnealuste kaubamärkide puhul on tegemist pikkade sõnadega, mis koosnevad vastavalt 15 tähest (OSCILLOCOCCINUM) ning 13 tähest (HOMEOCOKSINUM). Kostja arvates ei ole sõnade lõpuosad visuaalselt kokkulangevad, samuti ei ole kaubamärgid tervikuna visuaalselt identsed või sarnased. Esmapilgul on koheselt täheldatav võõrtähe “C” rohkus hagejale kuuluvas kaubamärgis, mis muudab ka sõnade lõpuosad visuaalselt erinevaks ning seda ka tulenevalt eestipärase tähekombinatsiooni “-KS-“ esinemisest kostja kaubamärgis dubleeritud “C” tähe asemel hageja kaubamärgis. Samuti köidavad tarbija tähelepanu senikehtinud kaubamärgipraktika kohaselt just kaubamärkide esiosad. Lähtudes hageja lahutamispõhimõtetest, on antud juhul kaubamärkide esiosad erinevad, vastavalt “OSCILLO-“ vs “HOMEO-“, mis annavad antud kaubamärkidele erinevaid tunnusjooni, muutes kaubamärgid täiesti erinevateks tähisteks. Tarbija tähelepanu köidab koheselt tähise algusosa, mille kaudu ta tähist nägemismälus meelde jätab (T-34/04 p 56). Seetõttu hinnatakse tähiste algusosi väga kõrgelt visuaalsel analüüsil, ning igasugused erinevused tähiste algusosades suurendavad vaadeldavate tähiste erinevaid tunnusjooni nendele hinnangu andmisel tervikuna. Visuaalselt jääb hagejale kuuluva kaubamärgi puhul koheselt silma ka dubleeritud kaashäälikuühendid, s o tähed –LL- ja –CC-. Dubleeritud täheühend -CC- on aga eesti tarbijale tavapäratu ning koheselt pilkupüüdev. Vaidlustatud kaubamärgis esineb samuti täht “C”, kuid vaid üksiktähena, mis enam tänapäeva Eesti majandus- ja kultuuriruumis nii tavapäratu ei ole. Dubleeritud täheühendid -LL- aga kostja kaubamärgis ei sisaldu.

Võrreldavate tähiste puhul on küll täheldatav visuaalselt kokkulangevus lõpuosas -INUM, kuid antud asjaolu ei saa pidada oluliseks kaubamärkide sarnasuse hindamise aspektist lähtudes, kuna element ei oma kõrget eristusvõimet. Seda seetõttu, et eksisteerib rida kaubamärke, millede sufiks langeb kokku elemendiga -INUM, samuti on hulgaliselt toimeaineid elemendiga -INUM ning kuna Ravimiseaduse § 5 lg 1 kohaselt on toimeaine kastutatav muuhulgas eraldi ravimina, ei saa arvesse võtmata jätta sufiksiga -INUM lõppevate toimeainete rohkust. Kusjuures on sufiksiga “-NUM” kaubamärke klassi 5 kuuluvate kaupade tähistamiseks veelgi rohkem. Samas on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelikule ja hoolsale tarbijale mõistetav ning assotsieeritav, et ravimite nimetused on seostatavad ladinakeelse päritoluga või on tuletatud ladina keelest, millele ka antud juhul sufiks -INUM viitab. Seega on tarbijale visuaalselt harjumuspärane näha tähiseid lõpuosaga -INUM ning sellest tulenevalt ei saa pidada visuaalselt kokkulangevat lõpuosa -INUM kõrge eristusvõimega elemendiks. Ülejäänud aspektides on võrreldavad tähised visuaalselt täiesti erinevad, samuti jätab kostja kaubamärk ka visuaalselt lühema mulje. Visuaalse hinnangu andmisel ei saa väita, et kostja poolt viidatud lõpuosad -COCCINUM ja -COKSINUM oleksid kokkulangevad visuaalselt. Seda põhjusel, et visuaalselt omavad antud elemendid piisavalt hulgal erinevaid tunnusjooni, mis on tarbijale ka koheselt hoomatavad ja eristuvad, tervikuna on võrreldavad kaubamärgid visuaalselt erinevad. Visuaalne kokkulangevus on täheldatav vaid tähiste lõpuosades -INUM, mida aga ei saa pidada kõrge eristusvõimega elemendiks, ning tuginedes nimetatud kokkulangevusele tähiste lõpuosades -INUM ei saa teha järeldust, et võrreldavad tähised on visuaalselt sarnased. Kostja on seisukohal, et tervikuna hinnates on tegemist visuaalselt erinevate tähistega. Kostja ei nõustu hageja väitega, et võrreldavate tähiste “OSCILLOCOCCINUM” ja “HOMEOCOKSINUM” lõpuosad on foneetiliselt identsed, mis muudab need tähised omavahel assotsieeruvateks ja äärmiselt sarnasteks. Eesti Keele Instituudile seisukoha järgi hääldub sõna “OSCILLOCOCCINUM” kui [ostsillokoktsiinum] ning sõna “HOMEOCOKSINUM” kui [homeokoksinum]. Seega on ka foneetiliselt lõpuosades täheldatav teatud erinevus, eelkõige aga pikk vokaal [i] hageja kaubamärgi lõpuosas. Lisaks sellele lisab võrreldavatele kaubamärkidele erinevaid tunnusjooni peale visuaalse erinevuse ka foneetilisest aspektist nende täiesti erinevad esiosad “OSCILLO-“ ja “HOMEO-“. Rõhuasetuselt on mõlemad kaubamärgid samuti erinevad. Kui hageja kaubamärgi esiosas asetub rõhk teisele silbile (s o “os- ́cil-“), siis kostja kaubamärgi esiosas langeb rõhk esimesele silbile (s o silbile “ho-“). Seega on kõnealused kaubamärgid erinevad üksteisest ka foneetilisest aspektist lähtuvalt. Isegi kui nõustuda hageja seisukohaga, et võrreldavate kaubamärkide lõpuosad -COCCINUM ja -COKSINUM häälduvad identselt, ei ole see veel piisavaks argumendiks täheldamaks väidetavat kaubamärkide äravahetatavust ja assotsieeruvust. Kaubamärkide OSCILLOCOCCINUM ja HOMEOCOKSINUM puhul on tegemist tehissõnadega. Kuigi semantilisest aspektist tervikuna need kaubamärgid konkreetset tähendust ei oma, tekitavad need tarbijates siiski erinevaid assotsiatsioone. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga kaubamärkide semantilise võrdluse kohta, kuna hageja peab kaubamärkides olulisteks osadeks just lõpuosi -COCCINUM ja –COKSINUM. Kostjale on arusaamatu, millistel hinnangutel või õiguslikel alustel tuleb just kõnealuseid lõpuosi pidada tähiste olulisteks osadeks. Nagu eespool mainitud, peetakse senise kaubamärgipraktika kohaselt tähiste olulisteks elementideks just kaubamärkide esiosi, samas ei ole need nimetatud lõpuosad ei visuaalselt ega foneetiliselt identsed. Samuti tuleb kehtiva kaubamärgipraktika kohaselt võrreldavatele kaubamärkidele hinnang anda nende terviklikkuses, so nende domineerivate ja

vaidlustamismenetluse juhendis, milles märgitakse, et avalikkus seostab tihti ühesõnalisi tähiseid moodustatuna erinevatest elementidest, eelkõige nendel juhtudel, kui osal on kindel ja arusaadav tähendus. Võrreldavate tähiste esiosad OSCILLO- vs HOMEO- kui ka lõpuosa -COCCINUM omavad kindlat tähendust. Võimalik, et tavatarbijale ei tekita esiosa OSCILLO- mingeid assotsiatsioone, vaid pigem seostub keeruka ning võõramaise tähekombinatsioonina. Siiski tekitab antud eesliide teadlikule tarbijale kindlaid assotsiatsioone. Sõna “oscillo” tähendab ladina keeles “kiikuma”, inglise keelses kontekstist võib lähtuda sõnast “oscillate”, tähendades “võnkuma, vankuma, kõikuma; füüs ostsilleerima.” Antud sõna seostub veel ingliskeelsete sõnadega “oscillograph”, “oscilloscope” jne. Võõrsõnade leksikon esitab tähendused sõnadele “ostsillaator, ostsillatsioon, ostsilleerima, ostsillograaf, ostsillogramm”, neist “ostsilleerima” tähendades “võnkuma, võnklema”. Seega omab hageja kaubamärgis sisalduv eesliide OSCILLO- täiesti omapärast tähendust. Kui ka tavatarbija ei ole teadlik sõna tähendusest, on kindel see, et tavatarbijale seostub eessõna OSCILLO- võõrapärase kontekstiga seoses. Kostja kaubamärgis sisalduvat eesliidet HOMEO- võidakse seostada homöopaatiaga, mis võib ka tavatarbijale olla arusaadav ning üheselt mõistetav, tekitades teistsuguseid assotsiatsioone, kui seda tekitab hageja kaubamärk. Samuti võidakse eessõna HOMEO- seostada inglisekeelse kontekstiga tavatarbijale üheselt mõistetavas tähenduses “kodu” (ingl k “home”). Sufiks –COCCINUM aga omab ladinakeelset tähendust, ühe vastena tähendades “sarlakpunast värvi”. Kuna tegemist on klassi 5 kuuluvate toodetega, võib antud sufiksit seostada verega, seega pole tegemist kõrge eristusvõimega elemendiga nende kaupade suhtes, millele kaubamärgi õiguskaitse laieneb. Sellest tuleb järeldada, et puudub alus kõnealuste kaubamärkide võrdlemiseks madala eristusvõimega lõpuosa -COCCINUM alusel ning sellest tuletada, et võrreldavad kaubamärgid tekitavad tarbijates tõenäolist äravahetamist, sh assotsieerumist. Lisaks sellele seostub sufiks -COCCINUM teadlikule tarbijale ladina keelsest sõnast tuleneva sõnaga “coccus”, mis tähendab “kokk”-i ehk kujult kerakujulist bakterit (näiteks stafülokokk, streptokokk jne). Mitmuse vormis on sõna ladina keeles “cocci” ning lõpp “-num” tuleneb samuti ladinakeelsest kontekstist (üldjuhul viidates kesksoolõpulisele vormile). Kuna antud juhul on tegemist ravimivaldkonda kuuluvate kaupadega ning ravimite puhul tõusetuvad seosed bakteritega (ravimid bakterite hävitamiseks vm eesmärkidel), siis teadlikule tarbijale või spetsialistile seostub sufiks “-COCCINUM” kirjeldava elemendina, mille alusel ei ole tarbija ka võimeline seostama elementi konkreetse tootjaga.

Hageja viide Tartu Ülikooli teaduskooli keemiaülesannete lahendamise 01.11.2010 võistlusele, mille järgi ravim OSCILLOCOCCINUM on üheks populaarsemaks homöopaatiliseks ravimiks ning asjaolule, et kaubamärk OSCILLOCOCCINUM on pikaajaliselt olnud kasutusel homöopaatiliste ravimite tähistamiseks (eelkõige Prantsusmaal), ei tõenda tähise kasutust ja tuntust Eesti Vabariigi territooriumil, kusjuures on nimetatud tõendis märgitud, et ka teised tootjad toodavad sarnaseid ravimeid, nagu näiteks HOMEOCOKSINUM, mida toodab Kanada ettevõte Homeocan. Homeocan on kasutanud nimetatud kaubamärki alates 1989. Eelkõige pidades silmas kaubamärgi OSCILLOCOCCINUM kasutusulatust homöopaatiliste preparaatide suhtes, et lõpuosa -COCCINUM on tavapärane homöopaatia valdkonda kuuluvate preparaatide, s o nosoodide, tähistamisel. Nosoodid on homöopaatilised preparaadid, mis on valmistatud patoloogilistest kudedest ja eritistest (näit: mäda). Kostja seisukohti kinnitab ka fakt, et sufiksit -COCCINUM kasutavad ka teised tootjad oma farmaatsiavaldkonna toodete tähistamisel. Seega on erinevate riikide kaubanduses juba pikemat aega edukalt koos eksisteerinud sellised ravimid nagu OSCILLOCOCCINUM, “Muco Coccinum”, “Homeocoksinum” jne, ning järelikult ei ole ka tõenäoline antud kaubamärkide äravahetamine tarbijate poolt sealhulgas Eestis, sh hilisema kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Lisaks sellele on ladinakeelsed nimetused tavapärased homöopaatiliste preparaatide tähistamisel. Sõnalõpu -COCCINUM madalat eristusvõimet kinnitab ka asjaolu, et praktikas kasutatakse tähist OSCILLOCOCCINUM tihti selle lühendatud vormis kui “Oscillo”, mida tõendavad Wikipedia väljavõte ravimist “Oscillococcinum” ning kodulehe väljavõte Interneti aadressilt www.oscillo.com. Seega on sõnalõpp -COCCINUM tavapärane homöopaatiliste preparaatide tähistamisel, mistõttu ei saa ka nendel asjaoludel tekkida tarbijates võrreldavate kaubamärkide äravahetamise tõenäosust, sh assotsieeruvust KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses. Kui ka lõpptarbija ei ole teadlik viidatud sõnatähendustest, ning arvestades põhimõtet, et avalikkus seostab tihti ühesõnalisi tähiseid moodustatuna erinevatest elementidest, eelkõige nendel juhtudel, kui osal on kindel ja arusaadav tähendus, siis tuleks kostja arvates lähtuda teistsugustest lahutamismetoodikast, kui seda on hageja poolt esitatu kujul OSCILLOCOCCINUM vs HOMEO-COKSINUM. Nimelt omavad võrreldavad tähised elemente, mis võivad tavatarbijates tekitada konkreetseid ning arusaadavaid assotsiatsioone, mis ei lange kokku hageja poolt esitatud tähiste poolitamise metoodikaga. Kuna tavatarbija võib näha kaubamärkides talle kõige äratuntavamaid ja arusaadavamaid koostisosi, siis võib tavatarbija lahutada hagejale kuuluvat kaubamärki pigem osadeks:

kokteil” või “kodune kokteil” viitega ladina keelele, mis kindlasti ei seostu hageja kaubamärgis tekkivate assotsiatsioonidega. Seega tekitavad nii teadlikus tarbijas kui ka lõpp-tarbijas võrreldavad sõnad erinevaid assotsiatsioone. Tulenevalt kehtivast kaubamärgipraktikast, pööravad ka tarbijad kaubamärkide esiosadele just olulist tähelepanu. Seega kannavad mõlemad tähised endas juba täiesti erinevate eesliidete tõttu erinevat semantilist tähendust tarbijatele (seda nii tavatarbijale kui ka teadlikumale tarbijale), kusjuures ei saa madala eristusvõimega lõpuosa -COCCINUM võtta arvesse võrreldavatele tähistele hinnangu andmisel, kuna tegemist ei ole ei domineeriva ega kõrge eristusvõimega elemendiga. KaMS-e § 10 lg 1 p 2 sätte kohaldamise teiseks eelduseks on hilisema ning varasema kaubamärgiga kaetud kaupade/teenuste identsus ja/või samaliigilisus. Kuna kostja on seisukohal, et võrreldavad kaubamärgid on erinevad, siis ei pea kostja siinkohal vajalikuks analüüsida võrreldavate kaubamärkidega kaetud kaupu klassis 5. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud tõendeid ning ära kuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni (TOAK) 30.11.2010 otsusega nr 1147-o (lk 168-176) jäeti rahuldamata hageja vaidlustusavaldus Patendiameti otsusele, millega registreeriti sõnaline kaubamärk HOMEOCOKSINUM klassis 5 kaupadele: farmatseutilised preparaadid, mineraalsed toidulisandid, vitamiinid kostja nimele. TOAKi otsusega mitte nõustudes esitas hageja hagi kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Hageja juhindus hagi esitamisel KaMS § 10 lg 1 punktist 2. KaMS § 10, mis sätestab suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud, lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulub varasem kaubamärk OSCILLOCOCCINUM, mis on registreeritud Euroopa Ühenduse kaubamärgina 1994 klassi 5 kaupadele: farmatseutilised preparaadid, meditsiinilised dieetained. Tulenevalt hagi alusena hageja poolt esile toodud asjaoludest ja kostja vastuväidetest tuleb tuvastada kaupade ja kaubamärkide sarnasusse puutuv. Kuna KaMS § 10 lõikes 2 märgitud varasema kaubamärgi omaniku kirjalik luba kostjal puudub, tuleb kindlaks teha, kas esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 nimetatud identsus või sarnasus varasema kaubamärgiga ning, kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärk vastuolus varasema kaubamärgiga, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga (C-251/95 p 22). Segiajamise tõenäosust tuleb hinna terviklikult, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid – märkide visuaalset, kõlalist, kontseptuaalset sarnasust (C-39/97). Samuti peab arvestama, et tarbija tajub märki tervikuna ning ei analüüsi märgi iga elementi eraldi (C-251/95 p 22). Viidatud kohtuasjades tegi Euroopa Kohus järelduse, et mida eristusvõimelisem ja tuntum on varasem märk, seda suurem on segiajamise tõenäosus. Arvestada tuleb ka keskmisele tarbijale asjaomasest märgist jäävat muljet. Keskmine tarbija on isik, keda saab pidada mõistlikult informeerituks, tähelepanelikuks ja valvsaks, kuid kelle mälu pole kindlasti täiuslik, ja kuna erinevate kaubamärkide vahetuks võrdluseks on harva võimalust, peab tarbija usaldama oma ebatäiuslikku mälupilti. Keskmise tarbija tähelepanuastme kõikumine on reeglina vastavuses tarbijale esitletavate kaupade ja teenuste liikidega (liidetud kohtuasjad C108/97 ja C-109/97). Seega tuleb Euroopa Kohtu seisukohti arvestades hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele. Tuleb otsustada kui oluline on iga aspekt arvestades konkreetseid kaupu ja nende turustamise tingimusi (C- 342/97 p 27). Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic Concepts”, Genf 1993) punktile 6.2.2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on varasema kaubamärgiga nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Oluline pole ei eksitamise tahtlus ega ka tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult seotud ettevõttelt (C-342/97, p 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas tõenäoline, et kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. WIPO juhiste p 6.2.2.1. kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu. Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje. Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast (nt C-251/95, p 23). Nii hageja kui kostja kaubamärgi puhul on tegemist osaliselt identsete ja ülejäänud osas samaliigiliste kaupadega. Hageja kaubamärk OSCILLOCOCCINUM on registreeritud kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe alusel klassi 5 kaupadele: farmatseutilised preparaadid, meditsiinilised dieetained. Kostja kaubamärk HOMEOCOKSINUM registreeriti klassi 5 kaupadele: farmatseutilised preparaadid, mineraalsed toidulisandid, vitamiinid. Sellest nähtuvalt on kaubad osaliselt identsed (farmatseutiliste preparaatide osas). Mineraalseid toidulisandeid ja vitamiine kasutatakse samal eesmärgil kui meditsiinilisi dieetaineid. Mõlemaid kasutatakse inimese tervise säästmiseks ja tervisliku seisundi parandamiseks nii haigetel kui tervetele inimestel. Tegemist ei ole kummalgi juhul retseptiravimitega vaid käsimüügis olevate kaupadega. Kaupade kasutusvaldkond, turustamiskanalid ja tarbijad on samad.

kategooriasse ning kujutavad meditsiini valdkonna kaupu. Kaupade laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse käesoleval juhul nii valdkonna spetsialistid (apteekrid, meditsiinitöötajad, terviseasjatundjaid) kui ka lõpptarbijaid. Lõpptarbijaks on tavatarbija. Kaupu turustatakse samu kanaleid pidi ja tavaliselt samades müügikohtades – apteekides või tervisetooteid müüvates kauplustes, tavapäraselt tehakse valik spetsialisti soovitusel või abistamisel. Ka olukorras, kus tarbija soetab kaupa ilma valdkonna spetsialist abita, pöörab tarbija vaidlusalusesse kaubaklassi kuuluvate toodete ostmisel oluliselt suuremat tähelepanu pakendil leiduvale informatsioonile kui esmatarbekaupade puhul. Kohtupraktika kohaselt on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (C-342/97 p 26, T-296/02 p 45). Farmatseutilisi preparaate, vitamiine, toidulisandeid ja dieetaineid müüakse retseptivabalt põhjusel, et ravimiamet on pidanud keskmist tarbijat piisavalt informeerituks ja võimeliseks valikuid tegema. Nimetatud tooteid ostev tarbija kuulub tarbijate hulka, kes on eriti huvitatud looduslikust tervisekaupadest, kellel on seetõttu enamasti kõnealuses valdkonnas miinimumteadmised ning kes on teadlik ka asjaolust, et turul on erinevate tootjate samatoimelised tooted. Seda teadmist arvestades, on tarbija toodet ostes tähelepanelik tegemaks kindlaks, millist toodet ta ostab. Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97, p 17; C-251/95, p 18, 19). Segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu (Üldkohtu) kohtuasjad T-292/01 p 47, T-296/02 p 62). Kuna vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesema kaubamärgiga tähistatavad kaubad on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtub kohus vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest. Eelkõige võtab kohus arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente juhindudes seda tehes Euroopa praktikast (Esimese Astme Kohtu kohtuasjad T-292/01 p 47, T-29/04 p 42, 58-61). Sarnasuse analüüsil arvestab kohus asjaomase avalikkuse tajumist. Kontseptuaalse sarnasus ja semantiline sisu kaubamärkidel puudub. Mõlemad kaubamärgid on sõnamärgid, kusjuures tegemist on tehissõnadega, millel puudub Eesti tarbija jaoks tähendus. Pooled ei vaidle selle üle, et mõlema märgi puhul on tegemist tehissõnadega, millel puudub tarbija jaoks tähendus. Kohus nõustub hageja väitega, et lõpp-tarbijal ei pruugi olla teadmisi märgi osade ladinakeelsete tähenduste kohta, valdkonna spetsialistidelt võib siiski eeldada erialase ladina keele tundmist. Määravaks on kohtu arvates siiski asjaolu, et märkidel ei ole tarbija jaoks otsest tähendust ja seetõttu tajub tarbija märke tehissõnadena. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega kaubamärkidele osas, milles kostja annab tähiste erinevatele osadele erinevaid tähendusi. Tegemist on kostja meelevaldsete järeldustega, ei ole tõenäoline, et tarbija tähistest sarnaseid järeldusi teeks. Ei ole usutav, et tarbija hakkaks kaubamärgiks olevat pikka tehissõna erinevate tähtede haaval osadeks jaotama ja neile tähendusi otsima (välja mõtlema). Ülalmärgitu tõttu ei saa kaubamärke kontseptuaalselt võrrelda ning nende eristusvõimet tuleb hinnata eelkõige visuaalse ja foneetilise sarnasuse aspektist. Kohus leiab, et kaubamärgid on ka visuaalselt ja foneetiliselt erinevad.

Hageja kaubamärgiks on sõna OSCILLOCOCCINUM, kostja kaubamärgiks sõna HOMEOCOKSINUM. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb vaadelda kaubamärkide sarnasuse hindamiseks nende domineerivaid elemente (C-251/95 p 23). Arvestades, et tegemist on mõlemal juhul sõnamärkidega, mille puhul kaubamärkideks nii hageja kui kostja puhul on sõnad OSCILLOCOCCINUM ja HOMEOCOKSINUM, puuduvad domineerivad elemendid, hinnata tuleb tähiseid tervikuna (C-251 p 22) võttes arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid. Kohus nõustub kostjaga, et visuaalselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise esiosa, mis käesoleval juhul on täielikult erinevad - „OSCILLO“ ja „HOMEO“ ning tagaplaanile jäävad tähise osad „COCCINUM“ ja „COKSINUM“. Seda seisukohta toetab Euroopa praktika (T-34/04 p 56, ühendatud asi T-183/02 ja T-184/02 p 81, p 83, T-112/03 p 64). Esimese Astme Kohus on viidatud lahendites asunud seisukohale, et asjaomane avalikkus märkab kohe märgi algusosa ja nägemismälus jääb märgi tagaosa tagaplaanile. Tähiste lõpuosad „COCCINUM“ ja „COKSINUM“ ei muuda märkimisväärselt tähiste esimeste osade „OSCILLO“ ja „HOMEO“ domineerivat iseloomu tulenevalt eelkõige asukohast tähises (algusosa, mida märgatakse kohe). Sõnade lõpuosad on mõnevõrra sarnased, kuid tulenevalt ülalmärgitud põhjendustest kaubamärkideks olevate liitsõnade algusosa domineeriva iseloomu kohta, on kohtu arvates välistatud märkide kui tervikute visuaalse sarnasus. Sõnamärkide kui tervikute hääldus on erinev. Eesti keeles eristub hageja märgi häälduses kaashäälikuühend „koktsiinium“ (kst) selgesti hageja märgis olevast kaashäälikuühendist „koksinum“ (ks), sest „t“ hääliku hääldamine on rõhutatud ja selgelt väljahääldatav. Kostja märgi puhul on kaashäälikuühendi hääldus oluliselt pehmem. Häälduse erinevused välistavad märkide foneetilise sarnasuse. Tegemist on pikkade sõnamärkidega (15 ja 13 tähte). Ei ole usutav,. et tarbijale jääks sõnad nende pikkuses mällu, tõenäoliselt kajastub tarbija mälus mõlemast tähisest üldpilt ja eelkõige mõlema tähise esiosa. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kuna kohus on tuvastanud ja põhjendanud, et puudub kaubamärkide segiajamise tõenäosus, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi esitatud Vene Föderatsiooni Patendivaidluste koja otsust, Eesti on Euroopa Liidu liige, kohus lähtub Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikast. Asja lahendamisel ei arvesta kohus ka keeleteadlaste arvamusega, tarbijal ostuotsust tehes sellist arvamust kasutada ei ole ja see arvamus ei ole tarbijale tõenäoliselt üleüldse teada. Tulenevalt TsMS § 125 ja § 132 lg 1 on hagihind 1595 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 319,55 eurot (lk 59). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Lahendi andmed

Lahendi tekst

HOMEOCOKSINUM

Sarnased lahendid

(OHIM)

OSCILLO-COCC-INUM