Oy Karl Fazer Ab hagi OÜ Makro Trade Baltic vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse osaliselt lõppenuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.aprilli 2011 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liik
OÜ Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus Oy Karl Fazer Ab apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.oktoober 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Oy Karl Fazer Ab (registrikood 0202669-3), esindajad advokaat Viive Kaur ja advokaat Liina Jents Kostja OÜ Makro Trade Baltic (registrikood 10617776), esindaja advokaat Reet Saks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.aprilli 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte enda kanda.
Jätta rahuldamata Oy Karl Fazer Ab taotlus protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Oy Karl Fazer Ab esitas 31.01.2011 Harju Maakohtule hagi OÜ Makro Trade Baltic vastu, paludes tunnistada lõppenuks kostja ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) järgnevate kaupade osas: klass 29: ulukiliha ja sellest valmistatud puljongid, puljongikontsentraadid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; puu- ja köögiviljamahlad, tarretised; klass 30: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool; jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; šokolaad; jäätis, jäätisepulber; makaronitooted; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.
2.Patendiamet andis 06.07.2004 õiguskaitse kostja kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472). Registratsiooni loetelu sisaldab alljärgnevaid kaupu: klass 29: liha, kala, linnuliha, ulukiliha ja nendest valmistatud tooted: konservid, puljongid, puljongikontsentraadid, pasteedid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; konservitud, kuivatatud, keedetud puu- ja köögivili, puu- ja köögiviljamahlad, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, tarretised, keedised. Klassis 30: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool; jahu, jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; maiustused; šokolaad; jäätis, jäätisepulber; makaronitooted; mesi; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep; tomatipasta, tomatikastmed, ketšupid, majonees, muud vürtsikastmed.
3.Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 17 lg 1 sätestab kaubamärgiomaniku kohustuse kaubamärki tegelikult kasutada registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kostja ei ole kasutatud kaubamärki ‘MINU (+kuju)’ 5 aasta jooksul alates selle registreerimisest kõikide registratsioonis märgitud kaupade osas.
4.Oy Karl Fazer Ab näol on tegemist rahvusvahelise kontserni emaettevõttega. Kontserni kuuluvad lisaks Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu, Taani ja Norra firmadele ka eestimaine Fazer Eesti AS, kes tõi 2010. aasta sügisel Eestis turule uue röstsaiabrändi ‘Mmm... Minu Röst’. Sellega seoses esitas hageja 15.09.2010 ka taotluse kaubamärgi ‘Mmm... Minu Röst’ (nr M201000995) registreerimiseks ja seda järgnevate kaupade osas: klass 30: kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused ning –tooted; pagaritooted, sh leib, sai
ning leiva- ja saiatooted, kuklid; kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup; pärm, küpsetuspulbrid; sool, sinep; äädikas, vürtsikastmed; vürtsid; jää.
5.Kostja võttis 20.10.2010 e-kirja teel ühendust hageja Eesti tütarfirmaga ning leidis, et viimase tegevus eelmainitud röstsaiabrändi turuletoomisel on vastuolus KaMS § 14 lg 1 p-ga 2 ja rikub kaubamärgiregistratsioonist ‘MINU (+kuju)’ tulenevaid õigusi. Hagejale teadaolevalt on kostja oma kaubamärki ‘MINU (+kuju)’ kasutanud järgnevate registratsioonis märgitud kaupade osas: klass 29: liha, kala, linnuliha ja nendest valmistatud tooted: konservid, pasteedid; konservitud, kuivatatud, keedetud puu- ja köögivili, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, keedised; klass 30: jahu; maiustused; mesi; tomatipasta, tomatikastmed, ketšupid, majonees, muud vürtsikastmed.
6.Vastava kaubamärgi registreering on aga laiem, hõlmates ka muid kaupu. Hageja arvates ei kasuta kostja oma kaubamärki: klass 29: ulukiliha ja sellest valmistatud puljongid, puljongikontserntraadid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; puu- ja köögiviljamahlad, tarretised; klass 30: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool; jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; šokolaad; jäätis, jäätisepulber; makaronitooted; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.
7.EÜ 21.12.1988 direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta sedastab preambulas, et ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada või kui neid ei kasutata, siis tuleb nad tühistada. Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise juures ei saa mõistet “asjast huvitatud isik” tõlgendada kitsendavalt, sest see ei ole kooskõlas direktiivi eesmärgiga, kuna ei võimalda mittekasutatavate kaubamärkide tühistamise läbi vähendada registreeritud kaubamärkide koguarvu ja seega ka kaubamärkidevahelisi konflikte. Hageja õigustatud huvi väljendub käesoleval juhul muuhulgas huvis tuvastada kostja ainuõiguse puudumine relevantsete kaupade osas, et jätkata oma majandustegevust ning välistada loodud brändi „Mmm... Minu Röst“ kahjustamine. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale kuulub alates 21.02.2003 kaubamärk ́MINU + kuju` (edaspidi MINU). Kaubamärgi registreeringu kohaselt (registri tunnistus 59472) ei sisalda kaubamärk mittekaitstavat osa. Kostja on kasutanud MINU kaubamärki alates 2003. aastast ning on sellest ajast saadik tegelenud tootearendusega ning igal aastal toob turule uusi MINU tooteid. Kostja kasutab MINU kaubamärki käesoleval ajal 148 tootel, sealhulgas lihakonservidel, kalatoodetel ja kalakonservidel, linnuliha konservidel, pasteetidel, konservitud köögiviljadel, konservitud puuviljadel, kuivatatud puuviljadel, köögiviljasalatitel, kompottidel, keedistel, jahul, muudel kondiitritoodetel (kreekerid, kuivikud, küpsised, präänikud, padjakesed, rõngikud), maiustustel, meel, tomatipastal, tomatikastmetel, ketšupil, majoneesil, muudel vürtsikastmetel jpt toodetel. Kaubamärgi MINU kasutamine nähtub MINU tootesortimendi loetelust.
9.Kaubamärgiga MINU tähistatud kaupu müüvad kõik suuremad Eesti jaekaubaketid (va Rimi). 2009. aasta jooksul müüs kostja tooteid kokku 83,2 miljoni krooni eest,
millest MINU kaubamärgiga toodete müük moodustas 25-30%. Kostja on MINU sarja tootearendust läbi viinud järk-järgult vastavalt võimalustele ning jätkab kaubamärgi registreeringus märgitud toodete kasutusele võtmist pidevalt. Kostja turustab ja tutvustab MINU tooteid MINU kaubamärgiga varustatud sõiduautodega ning ka kostja müügitööd tegevad töötajad kannavad MINU kaubamärgiga rõivaid. Kostja on kaubamärgi MINU arendusega soovinud luua sellist kaubamärki, mis katab ühe toidukaupade poe sortimendi täies ulatuses ning võimaldaks poodi pidada ka ainult koostöös ühe tarnijaga.
10.Hageja ei ole asjast huvitatud isik KaMS § 53 lg 1 tähenduses suuremas osas kaupade suhtes, mille ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude ta on esitatud. Hageja huvi MINU kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks on jätkata oma igapäevast majandustegevust leiva-, saia- ning muude sääraste toodete valmistamisel ja turustamisel. Viisil, kuidas hageja tähistab röstsaia nimetusega „Minu“, peab kostja oma MINU kaubamärgiomaniku õiguste rikkumiseks. Hageja ei saa oma tähise „Mmm ... Minu röst + kuju“ identifitseerimiseks kasutada toote nimetusena tähist Minu. Nimetatud asjaolu ei saa kaasa tuua põhjendatud huvi kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude esitamiseks. Asjast huvitatud isik peab oma huvi põhjendama selliselt, et sellest selguks hagi alus ehk siis asjaolu, mis takistab tal tähist kasutamast. Kuivõrd kostja ei takista hageja majandustegevust, siis peab hageja oma huvi põhjendama selliste asjaoludega, mis reaalselt eksisteerivad.
11.Hageja on huvitatud oma kaubamärgitaotluses toodud tähise „Mmm ... Minu röst + kuju“ registreerimisest Eestis. Kaubamärgitaotlus on esitatud üheaegselt tähise kasutuselevõtuga, ootamata ära Patendiameti poolt teostatava kaubamärgiekspertiisi tulemusi. Kostja varasem kaubamärk takistab hagejal oma tähisele õiguskaitse saamist kaubamärgina. Hageja on ennetavalt pöördunud kohtu poole ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks, kuivõrd on igati alust eeldada, et tema poolt kasutusele võetud tähise registreerimismenetluses tuleb Patendiametile esitada kostja kui varasema kaubamärgiomaniku nõusolek hageja tähise registreerimiseks. Vastasel korral puudub hagejal igasugune huvi kostja kaubamärgi õiguskaitse ja selle ulatuse suhtes.
12.Asjast huvitatud isikuks on reeglina isik, kellel Patendiamet on kaubamärgiekspertiisi käigus palunud esitada varasema kaubamärgiomaniku nõustumus tema kaubamärgi registreerimisega või isik, kelle kaubamärgi registreerimise otsuse on vaidlustanud varasema kaubamärgi omanik, kes seda ise ei kasuta. Käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud, millest selguks isiku huvi kaubamärgiomaniku ainuõiguse osaliselt lõppenuks tunnistamiseks.
13.Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitamise õigus on piiratud kitsalt huviga, mis võib takistada teisel isikul oma kaubamärke kasutada. Mitte iga isik, kes märkab, et üks või teine kaubamärgiomanik ei kasuta kaubamärki kõigi kaupade suhtes, millele ta on saanud õiguskaitse, ei ole õigustatud nõudma õiguskaitse äravõtmist. Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning mistahes kitsendused sätestab seadus. Seega on selliste hagide esitamise võimalused väga piiratud ning seda saavad teha vaid asjast huvitatud isikud, kelle huvi tuleb välja selgitada ning seda iga kauba suhtes eraldi, mille ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks on hagi esitatud. Hageja ei ole põhjendanud oma huvi kostja omandi äravõtmiseks.
14.Hageja palus tunnistada kostja MINU kaubamärgi ainuõigus lõppenuks klassis 29 märgitud kaupadele osaliselt. Klassi 29 kuuluvad peamiselt loomset päritolu
toiduained, samuti tarbimiseks või konservimiseks ettevalmistatud köögiviljad ja muud aiasaadused. Hageja ei ole esitanud kaubamärgitaotlust klassis 29 mistahes kaupade suhtes ning hageja enda poolt avaldatu kohaselt on ta tegev leiva-, saia- ning muude sääraste toodete valmistamisel ja turustamisel. Seega ei oma hageja puutumust mistahes loomset päritolu toiduainete, köögiviljade ja muude aiasaaduste tootmisega. Hageja ei ole millegagi põhjendanud või tõendanud oma huvi kostja MINU kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks klassi 29 kaupade suhtes.
15.Hageja on turule toonud röstsaia. Samas taotleb ta kostja ainuõiguse lõppenuks tunnistamist kaupade suhtes, mida ta ei kasuta ning mille kohta ta ei taotle ka kaubamärgi registreeringut - kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained, kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained, jahu ja muud teraviljasaadused ning –tooted, pagaritooted, sh leib, sai ning leiva- ja saiatooted, kuklid, kondiitritooted ja maiustused, jäätis, mesi, siirup, pärm, küpsetuspulbrid, sool, sinep, äädikas, vürtsikastmed, vürtsid, jää. Hageja taotleb oma tähisele õiguskaitset märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise (Nizza) klassifikatsiooni klassi 30 päises toodud kõigi kaupade suhtes, kuigi kasutab tähist „Mmm ... minu röst“ vaid röstsaiadel. Klasside päistes on loetletud kaupade põhiliigid, mis sellesse klassi kuuluvad. Seega soovib hageja tulevikus saada õiguskaitset kogu klassi 30 ulatuses, tuues eraldi välja teraviljatooted, pagaritooted, leiva- ja saiatooted, kuigi ta ei ole millegagi põhjendanud, miks ta soovib registreeringut kõigile pagaritoodetele ja kondiitritoodetele.
16.MINU omab kehtivat registreeringut mitte lihtsalt kõigi klassi 30 päises toodud kaupade suhtes, vaid registreeritud on kaubad, kus kostja soovib tegelikult kaubamärki kasutada ja kus ta seda ka teeb, sealhulgas jahutooted, leib, sai, muud kondiitritooted. Põhjendatud ei ole hageja nõue kostja ainuõiguse lõppenuks tunnistamist kaupade suhtes, mis hageja on märkinud küll oma kaubamärgitaotluses, kuid mida ta ei kasuta ning mille kasutusele võtmist tulevikus ta ei ole millegagi tõendanud nagu kohv, kohvi aseained, tee, kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, sinep.
17.Sisuline vaidlus on selles, et hageja väidete kohaselt ei kasuta kostja MINU kaubamärki jahutoodetel, saial, leival ja kondiitritoodetel. Kostja selle väitega ei nõustu ning leiab, et ta on kasutanud MINU kaubamärki kreekeritel, rõngikutel, präänikutel, kuivikutel jm toodetel, mis on samasugused jahutooted ehk pagaritooted nagu sai, leib ja muud kondiitritooted ja seda juba 2006. aastast alates.
18.Kui kohus asub seisukohale, et röstsai on pagaritoode, mis ei ole sama kui küpsised, kreekerid, rõngikud, präänikud, kuivikud ja rukkikuivikleivad, siis rõhutab kostja, et ta on huvitatud tulevikus leiva ja saia turuletoomisest. Tootearendus, toote valmistamiseks vajalike koostööpartnerite leidmine, disain, ladustamise korraldamine ja sissevedu, turustamine ning müük võtab iga kaubagrupi osas piisavalt kaua aega. Kostja arvestas oma kaubamärgi registreerimisel, et registreering kehtib kümme aastat ning selle aja jooksul suudab ta välja lasta MINU kaubamärgiga tähistatud kaubad kogu registreeringu ulatuses. Mõjuvad põhjused kaubamärgi mittekasutamiseks on eeskätt majanduslikku laadi, käesoleval juhul tooteportfelli väljatöötamise ja realiseerimise võimalused ja selleks vajalik aeg, mis on kostja hinnangul pikem kui viis aastat.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
19.Kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades kostja ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg. nr 39472) lõppenuks järgmiste kaupade osas: kohv, kohvi aseained, tee, kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kombineeritud kaubamärgi MINU omanik. Patendiamet on 06.07.2004 andnud õiguskaitse Makro Trade Baltic OÜ (kostja) kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472). Registratsiooni loetelu sisaldab alljärgnevaid kaupu: klass 29: liha, kala, linnuliha, ulukiliha ja nendest valmistatud tooted: konservid, puljongid, puljongikontsentraadid, pasteedid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; konservitud, kuivatatud, keedetud puu- ja köögivili, puu- ja köögiviljamahlad, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, tarretised, keedised. Klass 30: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool; jahu, jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; maiustused; šokolaad; jäätis, jäätisepulber; makaronitooted; mesi; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep; tomatipasta, tomatikastmed, ketšupid, majonees, muud vürtsikastmed.
21.KaMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.
22.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on esitanud 15.09.2010 taotluse kaubamärgi ‘Mmm... Minu Röst’ (nr M201000995) registreerimiseks ja seda järgnevate kaupade osas: klass 30 kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained, jahu ja muud teraviljasaadused ning –tooted, pagaritooted, sh leib, sai ning leiva- ja saiatooted, kuklid, kondiitritooted ja maiustused, jäätis, mesi, siirup, pärm, küpsetuspulbrid, sool, sinep, äädikas, vürtsikastmed, vürtsid, jää. 2010. aasta oktoobrist võttis hageja kasutusele kaubamärgiga ‘Mmm... Minu Röst (+kuju)’ tähistatud röstsaia.
23.Euroopa Kohus on kohtuasjas Arsenal FC vs Reed, C-206/01 ning kohtuasjas Hölterhoff vs Freiesleben C-2/00 rõhutanud, et kaubamärgi kasutamiseks saab pidada kaubamärgi kasutamist kaupadel ja toodetel, mille suhtes see on registreeritud, st kaubamärki tuleb kasutada tema põhifunktsioonis, et see eristaks ühe tootja kaupu teistest. Samale seisukohale on oma juhendis asunud ka Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Disainlahenduste Registreerimise amet oma juhendis „Opposition Guidlines“. Sellise nõude täitmiseks on vajalik, et kaubamärgiga oleks tähistatud vastav kaup. Igasugune muus vormis, nagu näiteks äriühingu logol, domeeninimes, reklaamidel, kaupa transportivatel autodel jm moel kaubamärgi kasutamine on kaubamärgi omaniku ainuõigus ja sellist tegevust saab kaubamärgi omanik teistel isikutel keelata. Samastatav ei ole siiski kaubamärgi kasutamine kaubamärgi põhifunktsioonis ja teistel isikutel oma ainuõiguse kasutamise takistamine.
24.KaMS §-s 53 nimetatud huvi tuleb tõlgendada kitsendavalt, sest sätte alusel vaidlustatakse teise isiku olemasolevat intellektuaalse omandi õigust. KaMS § 53 tuleb tõlgendada selliselt, et hageja ei ole huvitatud isikuks nende kaupade osas, mille suhtes tal endal puudub soov saada õiguskaitset. Hageja ülesandeks ei ole avalikku huvi kaitsta ja puhastada kaubamärgiregistrit kaubamärkidest, mida ei kasutata.
Hageja viidatud Nõukogu 21.12.1988 direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis on kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/95/EÜ, 22.10.2008, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta preambula p-s 9 märgitakse, et Ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada või kui neid ei kasutata, siis tuleb need lõppenuks tunnistada. Tuleb kehtestada sätted, mille kohaselt ei saa kaubamärki tühiseks tunnistada seetõttu, et olemas on varasem kaubamärk, mida ei kasutata. Samas jääb liikmesriikidele vabadus kohaldada sama põhimõtet kaubamärgi registreerimise suhtes või sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse kaubamärgi omaniku õigused võiks lõppenuks tunnistada. Kõigil sellistel juhtudel kehtestavad liikmesriigid kohaldatavad protseduurireeglid.
25.Direktiivi preambulas märgitud protseduurireeglite kehtestamine on riigi kohustus, mis on KaMS § 53 näol ka täidetud. Direktiiv ei ole siin otsekohaldatav selliselt, et see tekitaks hagejale üldistes huvides hagemise õiguse. TsMS § 3 lg 1 järgi saab hageja pöörduda kohtusse vaid oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Seega klassi 29 esitatud nõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei saa olla puudutatud isikuks kaupade osas, mille suhtes tal puudub huvi, st mille suhtes ta oma tulevast kaubamärki registreerida ei soovi.
26.Klassis 30 märgitud kaupade suhtes on hagejal õigus esitada hagi, sest teda saab lugeda huvitatud isikuks. Hageja on esitanud taotluse oma kaubamärgi registreerimiseks klassis 30. Kaubamärgi õiguse puhul on tegemist absoluutse õigusega, mis tähendab, et kaubamärgi omanik on õigustatud isik ning kõik teised kohustatud isikuteks. Seega peab isik, juhul kui ta soovib välja töötada oma kaubamärki, arvestama juba olemasolevate kaubamärkidega. Käesoleval juhul on hageja asunud välja töötama oma kaubamärki ja tulnud tähisega turule oktoobris 2010. Hagejale pidi olema teada, et kostja on vaidlusaluse kaubamärgi omanik, samuti pidi hagejale teada olema kostja kaubamärgi kasutuse ulatus.
27.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on oma kaubamärki kasutanud osadel klassis 30 nimetatud kaupade tähistamisel. Pooled on üksmeelel, et kostja on vaidlusalust kaubamärki kasutanud jahu, maiustuste, mee, tomatipasta, tomatikastmete, ketšupi, majoneesi ja muude vürtsikastmete tähistamisel. Hageja arvates ei kasuta kostja oma kaubamärki järgmistel kaupadel: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained, tee, teejoogid, kakao, suhkur, sool, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted, šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep. Vaidluse all on eelkõige asjaolu, kas kostja kasutab oma kaubamärki jahutoodetel, teravilja- ja pagaritoodetel, saia- ja leivatoodetel ning muudel kondiitritoodetel ning kas sai ja leib tuleb arvata pagaritoodete alla.
28.Kostja kaupade loetelust nähtub, et kostja kasutab kaubamärki rõngikutel, präänikutel, rukkileivakuivikutel ja kreekeritel. Vahetegu jahutoodetel ja teraviljatoodetel ning kondiitritoodetel, sh leiva- ja saiatoodetel ei saa olla niivõrd detailne. Kaubamärgi tajumisel ja kaupade eristatavusel tuleb lähtuda tarbija seisukohast ja kaupade asendatavusest tarbija jaoks. Tarbija jaoks on teraviljatoodeteks nii hommikusöögihelbed kui ka jahu, pagaritoode ja kondiitritoode on samuti tavatarbija jaoks samastatav. Neid kaupu müüakse kauplustes üldjuhul
lähestikku ning need on omavahel asendatavad (leiva asemel leivakuivikud). Kohtule esitatud fotodest nähtub, et kostja kasutab oma kaubamärki ka näiteks jahul, mida ei ole GSI andmebaasis nimetatud.
29.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud oma kaubamärki järgmistel kaupadel: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained, tee, teejoogid, kakao, suhkur, sool, šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.
30.Hageja ei taotle oma kaubamärgi registreerimist järgmiste kaupade suhtes: kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained. Seega ei saa hageja olla ka huvitatud isikuks nende kaupade suhtes ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõudes.
31.KaMS § 53 lg 1 p 3 märgitud mõjuva põhjuse tõendamine on kostja kohustuseks. Mõjuv põhjus peab olema objektiivne põhjus, mille tekkimine, kestmine ja lõppemine ei sõltu kaubamärgi omanikust. Kostja on menetluse käigus välja toonud, et mõjuvaks põhjuseks tuleb pidada tema tootearendust. Tootearendus on kaubamärgi omaniku tegevusest tulenev ning seda ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks KaMS § 17 mõttes.
32.Kostja ainuõigus kaubamärgile `MINU (+kuju)` (reg nr 39472) tuleb tunnistada lõppenuks järgmiste kaupade osas: kohv, tee, kakao, jäätis, suhkur, sool, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
33.Hageja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt osas, millega kohus jättis osaliselt hagi rahuldamata ja kostja ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) lõppenuks tunnistamata järgmiste klassis nr 30 nimetatud kaupade suhtes: kohvijoogid, teejoogid, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained ning teha selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi selles ulatuses rahuldada ja tunnistada kostja ainuõigus kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) lõppenuks ka järgmiste kaupade osas: klass 30: kohvijoogid, teejoogid, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
34.Hageja ei ole väitnud, et Nõukogu 21.12.1988 direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta oleks otsekohaldatav, vaid et direktiiv on abiks mõiste „asjast huvitatud isik“ sisustamisel. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et nimetatud huvi tuleb tõlgendada kitsendavalt. Nagu direktiivi preambulast nähtub, on nimetatud regulatsiooni vajaduse üheks põhjenduseks kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamine. Arvestades kostja ründeid hageja vastu, milles kostja süüdistas hagejat oma kaubamärgi ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) õiguste rikkumises ja nõudis kompensatsiooni, on hageja igal juhul huvitatud isikuks kõigi klassis 30 märgitud kaupade suhtes.
35.Kostja ei ole täitnud oma kaubamärgi kasutamise kohustust kõigi hageja poolt vaidlustatud kaubamärgi registreeringu klassi 30 kaupade suhtes. Seega tunnistas maakohus vääralt kostja ainuõiguse lõppenuks vaid osade vaidlustatud klassi 30 kaupade suhtes.
36.Kaubamärgiomanikul on KaMS § 17 lg 1 kohaselt kohustus kasutada kaubamärki kõigi kaubamärgi registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamisel. Tegemist on faktilise küsimusega – milliste registreeringus märgitud kaupade ja teenuste
tähistamiseks kaubamärki kasutatakse ja milliste mitte. Seetõttu on seaduseandja näinud ette KaMS §-s 56 sisalduva võimaluse ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks ka osa registreeringus märgitud kaupade või teenuste suhtes, kui tähist tegelikult nende kaupade ja teenuste tähistamiseks ei kasutata. Maakohus leidis ekslikult, et tegemist ei ole faktilise küsimusega ja et antud küsimuses tuleb hinnata kaupade samaliigilisust.
37.Antud küsimuses ei tule hinnata kaupade samaliigilisust, vaid seda, kas konkreetset kaupa või teenust tähistatakse selle tähisega või mitte. Euroopa Üldkohus on 17.10.2006 otsuses T-483/04 GALZIN p-s 27 sedastanud: „kui kaubamärk on registreeritud kauba- või teenusekategooria jaoks, mis on piisavalt lai, et võimaldada kategooria sees eristada mitut iseseisvana vaadeldavat alamkategooriat, toob vastulausemenetluses kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine üksnes osade kaupade või teenuste suhtes kaasa kaitse vaid selle või nende alamkategooriate jaoks, mis hõlmavad kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärki on tegelikult kasutatud. Kui kaubamärk oli seevastu registreeritud nii täpselt ja piiritletult kindlaks määratud kaupade või teenuste jaoks, et kategooria sees ei ole võimalik teha olulisi jaotusi, hõlmab vastulausemenetluses kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine nimetatud kaupade ja teenuste suhtes tingimata kogu seda kategooriat.
38.Kaubamärgi kasutamiseks saab pidada kaubamärgi kasutamist kaupadel ja toodetel, mille suhtes see on registreeritud st kaubamärki tuleb kasutada tema põhifunktsioonis, et see eristaks ühe tootja kaupu teistest. Samas soovib hageja juhtida veelkord tähelepanu Euroopa Üldkohtu 06.10.2004 otsusele T-356/02 VITAKRAFT, mille p 28 kohaselt: „/.../ kaubamärgi tegelikku kasutamist ei saa tõendada tõenäolisuste või oletustega, vaid see peab tuginema usaldusväärsetel ja objektiivsetel tõenditel kaubamärgi tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta asjaomasel turul/.../“.
39.Maakohus jättis arvestamata, et kostja ei ole esitanud usaldusväärseid ja objektiivseid tõendeid kaubamärgi tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta klassis 30 nimetatud kaupade tähistamisel. Ainsad usaldusväärsed tõendid, mida kostja on esitanud, puudutavad selliseid kaupu nagu kommid, konserveeritud kurgid, marineeritud šampinjonid, kurgi-tomati assortii jmt. Nende kaupade suhtes kaubamärgi mittekasutamist hageja kostjale ette heitnud ei ole ning need ei ole ka käesoleva vaidluse esemeks.
40.Maakohus jättis arvestamata selle, et kaupade hulk, mille kasutamiseks kostja tõendeid ei ole esitanud, on suur. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset ja objektiivset tõendit selle kohta, et ta kasutaks kaubamärki MINU (+kuju) järgmistel toodetel: jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted. Ainsad tõendid, mida kostja on esitanud väidetavalt klassis 30 kasutatud kaupade osas on valgel taustal järgmiste toodete pakid: rõngikud, kreekerid, präänikud, hommikueine padjakesed. Teiste toodete osas (mis ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks) tähise kasutamise tõendamiseks on kostja esitanud fotod kaupluste müügisaalidest ja poodide reklaamlehed. Juhul, kui kostja oleks tegelikult kasutanud tähist MINU (+kuju) kaubamärgi põhifunktsioonis ka järgmistel toodetel: rõngikud, kreekerid, präänikud, hommikueine padjakesed, siis oleks tal olnud võimalus nende toodete koos vaidlusaluse tähisega fotografeerimiseks analoogiliselt teiste kaupadega kaupluste müügisaalides ja seega ka võimalus usaldusväärsete tõendite esitamiseks. Fotodelt nähtub, et kaubapakendid on asetatud kunstlikult suvaliselt kontorilauale, so neid ei ole esitatud müügisituatsioonis. Lisaks ei ole võimalik pakenditelt välja lugeda, kas neil näidatud andmed (tootemärgistus) üldse kattub kilepakendis olevate
kaupadega. Kostja ei esitanud usaldusväärseid ja objektiivseid tõendeid kaubamärgi tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta järgmistel toodetel: rõngikud, kreekerid, präänikud, hommikueine padjakesed, mistõttu ei oleks kohus saanud lugeda tähise kasutamist nende kaupade suhtes tõendatuks.
41.Jääb arusaamatuks, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et kostja ainuõigus kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) tuleb lõppenuks tunnistada vaid järgmiste kaupade osas: kohvi, tee, kakao, jäätis, suhkur, sool, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep. Kohus hindas ebaõigesti käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendeid. Kostja on oma 25.02.2011 vastuses märkinud, et „Saamaks ülevaadet kogu MINU sarja toodetest, on lisatud fotod 22.02.2011 Tartu Maksimarketis müügil olnud kaupadest (lisa 5)“. Seega on kostja selgelt märkinud, et ta on oma vastuse lisas 5 andnud ülevaate kogu MINU sarja toodetest. Kostja vastuse lisades ei ole ühelgi fotol järgmisi kaupu: klass 30: Kohv, kohvijoogid, kohvi aseained, tee, teejoogid, kakao, suhkur, sool, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted, šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.
42.Kostja oma tõenditega selgelt ära piiritlenud, milliseid kaupu ta MINU (+kuju) kaubamärgiga tähistab ehk milliste kaupade osas kaubamärki kasutab. Ühtegi klassis 30 märgitud kaupa hageja nimekirjas ei ole. Maakohus on jätnud kostja sellekohase kinnituse põhjendamatult tähelepanuta ja arvestamata. Hagejale jääb arusaamatuks ka see, et kuigi maakohus on märkinud, et hageja on asjast huvitatud isikuks klassi 30 kaupade suhtes ja et vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud oma kaubamärki järgmistel kaupadel: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained, tee, teejoogid, kakao, suhkur, sool, šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep, siis sellele vaatamata on kohus tunnistanud MINU (+kuju) kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks vaid osade kaupade suhtes, so kohv, tee, kakao, jäätis, suhkur, sool, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole kohus ülejäänud kaupade osas MINU (+kuju) kaubamärgi ainuõigust lõppenuks tunnistanud.
43.Kaubamärgi kasutamine konkreetsete kaupade tähistamisel on faktiline küsimus ja nimetatud kohustuse täitmist peab vaidluse korral tõendama kaubamärgi omanik. Kostja ei ole tõendanud kaubamärgi kasutamist mitte ühegi kauba osas, mille ainuõiguse lõppenuks tunnistamist on hageja hagiavalduses palunud. Seega oleks kohus pidanud tunnistama MINU (+kuju) kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks kõigi hagiavalduses märgitud klassi 30 kaupade suhtes.
44.Kohus leidis vääralt, et kostja on esitanud usaldusväärseid ja objektiivseid tõendeid kaubamärgi tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta niisugustel kaupadel nagu rõngikud, kreekerid, präänikud ja hommikueinepadjakesed. Samuti on kohus ekslikult leidnud, et nimetatud kaupade tähistamisega tuleb lugeda kaubamärgiga tähistatuks ka järgmised kaubad: jahutooted, teravilja- ja pagaritooted, saia- ja leivatooted ning muud kondiitritooted.
45.Euroopa Üldkohtu 29.04.2009 otsuses T-430/07 MONTOBELLO RHUM AGRICOLE oli vaidlusalune kaubamärk registreeritud veinide ja teiste alkohoolsete jookide osas. Kuna kaubamärki oli 5-aastase perioodi jooksul kasutatud ainult kauba veinid osas, järeldati, et see omab ka õiguskaitset ainult kauba veinid osas. Euroopa Üldkohtu 17.10.2006 otsuses T-483/04 GALZIN oli vaidlusalune kaubamärk registreeritud kaupade ravimipreparaat, täpsemalt kaltsiumil põhinev ravimipreparaat
osas. Kuna kaubamärki kasutati tegelikult vaid kaupade kaltsiumil põhineva ravimipreparaadi suhtes, loeti ka selle õiguskaitse piirnevaks üksnes samade kaupadega, st kaltsiumil põhinev ravimipreparaat.
46.Kostja ei ole kaubamärki kasutanud kategooriate: jahutooted, teravilja- ja pagaritooted, saia- ja leivatooted ning muud kondiitritooted tähistamiseks. Isegi kui nõustuda sellega, et kaubamärki on läbi rõngikute, kreekerite, präänikute ja hommikueinepadjakeste kasutatud kategooria kondiitritooted osas, ei võimalda taoline kasutamine säilitada ainuõigust kogu kategooria ulatuses, vaid ainult selle samanimelis(t)e alamkategooria(te) osas. Antud tõlgendust toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Isegi juhul, kui rõngikud, kreekerid, präänikud ja hommikueinepadjakesed lugeda kondiitritoodete hulka kuuluvateks (seda seisukohta hageja aga ei toeta), ka siis ei oleks olnud ühelgi juhul põhjendatud see, et maakohus jättis ainuõiguse lõppenuks tunnistamata jahutoodete, teraviljasaaduste, leiva ja saia osas. Kasutamine kuivikute osas algas pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist. Maakohus luges vääralt kaubamärgi kasutamise tõendatuks kuivikute osas, kuigi nende osas algas tähise kasutamine pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist ja vähem kui kolme kuu jooksul enne hagi esitamist. Kostja poolt esitatud tõendite ja info kohaselt algas kaupade kuivikud müük 19.01.2011. Kostja vastuse punktis 1.4 on märgitud "19.01.2011 on lisandunud MINU kuivikud rosinaga 200 g, MINU kuivikud vaniljemaitselised 200 g ja MINU rukkikuivikleivad 3,5 kg". Kuna vastavat kasutamist alustati pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist, täpsemalt enam kui 2 kuud hiljem, kuid kolme kuu jooksul enne hagi esitamist, siis kaubamärgi väidetav kasutamine kauba kuivikud osas ei ole käesoleval juhul KaMS § 53 lg 3 järgi arvestatav ega võimalda nende kaupade osas ainuõigust säilitada. On kahtlus, et kuivikute osas ei alustatud kaubamärgiga tähistatava kauba reaalset kaubastamist isegi mitte 19.01.2011, nagu väidab kostja, vaid tunduvalt hiljem. Hagiavalduse vastuses märgitu kohaselt anti vastaval kuupäeval tootele vaid seda identifitseeriv vöötkood. Antud tegevust ei saa võrdsustada ajahetkega, millisest arvates kostja müüb nimetatud tooteid kauplustele. Vöötkoodi andmist võiks pidada momendiks, mis on käsitatav ettevalmistuste tegemisena kaubamärgi kasutama hakkamiseks.
47.Maakohus rikkus oluliselt ka menetlus- ning protsessiõiguse norme asja menetluse liigi valiku osas. Maakohtu 11.02.2011 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja nimetatud kohtumääruse p 1 kohaselt toimus asja arutamine ebaõigesti lihtmenetluses. Hageja ei ole esitanud varalist nõuet ning seega ei oleks kohus tohtinud menetleda käesolevat tsiviilasja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
48.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud tervikuna hageja kanda.
49.Maakohus kohaldas vääralt KaMS § 53 lg-t 1 ja jõudis seetõttu väärale järeldusele, et hageja on asjast huvitatud isikuks, kes võib nõuda kostja kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist. Ainuüksi kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine ei ole piisav selleks, et taotlejal tekiks õigus nõuda kaubamärgiomanike ainuõiguste lõppenuks tunnistamist ja ta oleks asjast huvitatud isikuks KaMS § 53 tähenduses. Maakohus leidis vääralt, et hageja on huvitatud isikuks nende klassi 30 kaupade
suhtes, mida kostja ei kasuta ja mille suhtes on hageja esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse.
50.KaMS §-s 53 nimetatud huvi tuleb tõlgendada veelgi kitsamalt, kui maakohus seda tegi, kuivõrd KaMS § 53 nõude rahuldamise tagajärjeks on teise isiku omandi kaotus ning see riivab isiku põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32). Seega saab selliste isikute ring, kes võivad asjast huvitatud isikuna ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitada, olla väga piiratud. Hageja on oma huvi asja vastu põhjendanud sellega, et ta soovib jätkata oma igapäevast majandustegevust leiva-, saia- ning muude sääraste toodete valmistamisel ja turustamisel, kuid kostja ei ole kuidagi takistanud hagejat leiva- ja saiatoodete valmistamisel.
51.Juhul, kui kostja pöörduks kohtu poole nõudega keelustada hagejal röstsaia „Mmm... Minu Röst“ tootmine ja müük, oleks põhjendatud teise poole hagi KaMS § 59 lg-st 1 tulenevalt MINU kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõudes kaubale „sai“. Kostja ei ole pöördunud kohtusse MINU kaubamärgi ainuõiguste kaitse hagiga ega ole pöördunud mistahes järelevalveorganite poole hageja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
52.Asjast huvitatud isik peab oma huvi põhjendama selliselt, et sellest selguks hagi alus ehk siis asjaolu, mis takistab tal tähist kasutamast. Selliseid asjaolusid antud asjas ei esine.
53.Hageja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse tähisele „Mmm... Minu Röst“. Patendiamet ei ole nimetatud taotluses veel teostanud kaubamärgiekspertiisi, mistõttu ei ole tuvastatud, et kostja varasem kaubamärk MINU võiks saada takistuseks hageja taotluse registreerimisel. Kaubamärgi registreerimistaotlusest võib taotleja igal ajal loobuda, mistõttu ainuüksi taotluse esitamine ei saa anda alust teiselt isikult omandi äravõtmiseks. Juhul, kui Patendiamet kaubamärgiekspertiisi käigus leiab, et hageja taotluse registreerimist takistab kostja varasem kaubamärk, siis sellisel juhul oleks hagi esitamine põhjendatud ja ka siis vaid nende kaupade osas, mida taotleja kavatseb reaalselt kasutusele võtta.
54.Kaubamärgi kaitsmisel on reegliks, et kaubamärki kaitstakse kõigi nende kaupade ja teenuste suhtes, mida ka tulevikus selle kaubamärgi all pakkuda soovitakse, kuna kaubamärgi registreeringut ei saa hiljem täiendada uute kaupade ja teenustega, vaid tuleb kaitsta uut kaubamärki, mis on aega nõudev ja kulukas. Kostja on oma MINU kaubamärgi kaitsnud klassides 29 ja 30 kõigi nende kaupade suhtes, mida ta soovib kasutusele võtta oma majandustegevuses.
55.Hageja soov puhastada kaubamärgiregistrit kaubamärkidest, mida ei kasutata, peaks kõigepealt kajastuma tema enda kaubamärkide registreeringutes ning registreerimistaotlused tuleks esitada vaid neile kaupadele, mille kasutamine on taotleja poolt üldse võimalik, mitte aga kõigile kaupadele ühes klassis. Hageja ei hakka kunagi kasutama tähist „Mmm... Minu Röst“ nendel kaupadel, milles kohus luges kostja ainuõiguse lõppenuks, kuivõrd hageja nende toodete segmentides ei opereeri. Hageja pakub pagaritooteid, maiustusi ning toitlustusteenuseid ja ei ole tõenäoline, et ta hakkaks tootma soola, sinepit või teisi kaupu, mille ainuõiguse kohus kostjalt ära võttis.
56.Maakohus tõlgendas vääralt KaMS § 53 lg 1 p 3 ja jõudis seetõttu väärale järeldusele, et mõjuv põhjus kaubamärgi mittekasutamiseks peab olema objektiivne põhjus, mis ei sõltu kaubamärgi omanikust.
57.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/95/EÜ, 22.10.2008, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 12 p 1 kohaselt võib kaubamärgi lõppenuks tunnistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.
58.Kaubamärgi MINU mittekasutamisel osade kaupade suhtes on mõistlikuks põhjenduseks asjaolu, et kogu kaubamärgi MINU tootesarja arendamiseks kulub aega enam kui viis aastat. Kostja on huvitatud kõigi klassides 29 ja 30 registreeritud kaupade suhtes MINU kaubamärgi kasutuselevõtmisest. Tootearendus, toote valmistamiseks vajalike koostööpartnerite leidmine, disain, ladustamise korraldamine ja sissevedu, turustamine ning müük võtab iga kaubagrupi osas piisavalt kaua aega. Kostja registreeris oma kaubamärgi, teades, et registreering kehtib kümme aastat ja selle aja jooksul suudab ta välja lasta MINU kaubamärgiga tähistatud kaubad kogu registreeringu ulatuses.
59.Kohus ei selgitanud, miks ta leidis, et mõjuv põhjus peab olema objektiivne, mille tekkimine, kestmine ja lõppemine ei sõltu kaubamärgi omanikust. Mõjuvad põhjused kaubamärgi mittekasutamiseks võivad olla ka majanduslikku laadi, nagu käesoleval juhul tooteportfelli väljatöötamiseks ja täies mahus realiseerimiseks vajalik aeg, mis on pikem kui viis aastat. Kostja on kasutusele võtnud 148 erinevat nimetust MINU kaubamärgiga tooteid ning ettevalmistamisel on kogu aeg vähemalt kümne erineva nimetuse sortimenti lisamine. Kõik kaubad, mille ainuõiguse kohus lõppenuks tunnistas, on kostja kaupade sortimendis, kuid seda seni teiste kaubamärkide all, kuni saavutatakse vajalikud müügikogused ja kokkulepped erinevate tootjatega hakata tootma nimetatud tooteid MINU kaubamärgi all. Samuti on kostja suhkrutootja Diamant ametlik esindaja Eestis ning suhkru sortiment on hästi suur. Sortimendis on ka sool, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, ja sinep. Kostja soovib kõiki nimetatud kaubagruppe hakata tähistama kaubamärgiga MINU.
60.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus on põhjenduste osa esimeses lõigus tulnud järeldusele, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele osaliselt. Kohtu selline põhjendus on aga vastuolus resolutsiooniga. Kui hagi ei ole põhjendatud, siis ei ole võimalik tema osaline rahuldamine.
61.Kohus leidis ekslikult, nagu ei selguks GS1 andmebaasist, et kostja kasutab MINU kaubamärki ka jahul. GS1 andmebaasi 2. leheküljel alt 8. real on selgelt kirjas Minu Nisujahu 2 kg alates 07.08.2009 kell 14.22.41, kuid vaidluse on ta lahendanud õigesti. Kui vaidlus oli jahutoodete kasutuse üle ja asjaolu üle, kas sai ja leib on pagaritooted, siis kuidas jõudis kohus vaidlust lahendades järeldusele, et kostjalt tuleb ära võtta ainuõigus kaubamärgile MINU kaupadele kohv, kohvi aseained, tee, kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep.
62.Kohus lahendas vääralt menetluskulude jaotuse, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Hagi jäeti suures osas rahuldamata. Hagi osalisel rahuldamisel peaks kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamata osaga välja mõistma teiselt poolelt. Hageja nõudis ainuõiguse lõppenuks tunnistamist 43 kaubakategooria ulatuses, kuid hagi rahuldati 13 kaubakategooria ulatuses. Seega jäi hagi rahuldamata 70% ulatuses ning ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine täies ulatuses poolte endi kanda. Vastused apellatsioonkaebustele
63.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
64.Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata kostja ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) lõppenuks tunnistamiseks klassi 29 kaupade osas. Muus osas on kohtuotsust vaidlustatud. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
65.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised, tutvunud apellatsioonkaebuste ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
66.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
67.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendava osa alguses märgitu, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele osaliselt, on eksitava sõnastusega, kuid arvestades ülejäänud põhjendavas osas märgitut ja kohtuotsuse resolutsiooni, on võimalik aru saada, mida kohus silmas pidas. Samuti on põhjendatud väide, et kohtuotsus on vormistatud lohakalt ja seal on palju kirjavigu, kuid olulises osas vastab kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
68.Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et KaMS §-s 53 nimetatud huvi tuleb tõlgendada kitsendavalt. Nimetatud sätte alusel saab vaidlustada teise isiku olemasolevat intellektuaalse omandi õigust ja asjast huvitatud isikute ring ei saa olla väga lai. Nõukogu 21.12.1988 direktiiv 89/104 EMÜ ei ole otsekohaldatav ja selle preambulas märgitu ei ole aluseks asjas huvitatud isiku määratlemisel, nagu hageja leiab. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole isik, kellel on üldistes huvides hagemise õigus.
69.Ekslik on hageja väide, nagu oleks maakohus tuvastanud, et ta on asjast huvitatud isik kõigi klassis 30 märgitud kaupade suhtes. Kohus leidis õigesti, et hageja on asjast huvitatud isik nende kaupade suhtes, mida kostja ei kasuta ja mille osas on hageja esitanud kaubamärgi registreerimistaotluse. Kaubamärgi registreerimistaotluse esitamine võimaldab hagejat pidada osade klassis 30 märgitud kaupade osas - kohv, kohvi aseained, tee, kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep - asjast huvitatud isikuks. Seda, kas hageja võtab nimetatud kaupade osas kaubamärgi ka tegelikult kasutusele, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel võimalik kindlaks teha ja see ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest ka kostja ei kasuta oma kaubamärki nende kaupade osas.
70.Kohus põhjendas, miks ta ei tunnistanud vaidlusaluse kaubamärgi ainuõigust lõppenuks järgmiste kaupade osas: kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained. Kuna hageja ei taotlenud oma kaubamärgi registreerimist nimetatud kaupade suhtes, leidis kohus õigesti, et ta ei ole asjast huvitatud isik nende kaupade suhtes ainuõiguse lõppenuks tunnistamise
osas. Kuna hageja ei ole eeltoodud osas asjas huvitatud isik, ei oma tähtsust, kas kostja kasutab eelnimetatud kaupade tähistamiseks kaubamärki MINU või mitte.
71.KaMS § 56 sätestab, et kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste suhtes, tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asja lahendamisel tuli muu hulgas samas klassis registreeritud kaupade puhul arvestada kaupade samaliigilisust, st lähtuda kaubamärgi tajumisel ja kaupade eristatavusel tarbija seisukohast ja kaupade asendatavusest tarbija jaoks.
72.Kui arvestada, millisele kategooriale rõngikud, kreekerid, präänikud ja kuivikud klassis 30 vastavad, siis on see „jahutooted, teraviljasaadused, mille alamkategooriaks on leib, sai ja kondiitritooted“. Eesti Leivaliidu poolt kinnitatud pagari- ja valikpagaritoodete klassifikatsiooni järgi on pagaritooted muu hulgas kuivikud, kõrsikud, barankad ja rõngikud ning valikpagaritooted muu hulgas kreekerid ja täidisega präänikud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et teraviljasaaduste all tuleb eraldi käsitleda alamkategooriaid leib ja sai ning et jahutooted on liiga lai kategooria kostja poolt kasutatud kaupade suhtes. Maakohus leidis õigesti, et tavatarbija jaoks on jahutoode, pagaritoode ja kondiitritoode samastatavad.
73.Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole esitanud usaldusväärseid ja objektiivseid tõendeid suure hulga kaupade kohta, milliseid ta MINU kaubamärgiga tähistab. Maakohus hindas tõendina õigesti muu hulgas kostja kaupade loetelu. Fotod kreekerite, rõngikute ja kuivikute kohta ei ole iseenesest selle tõttu ebausaldusväärsed, et need ei ole tehtud kaupluse müügisaalis. Fotodelt on näha nii kostja nimi kui ka EAN kood, mille võrdlus GS1 andmebaasi ja kostja toodete nomenklatuuriga on piisav ja usaldusväärne tõend kaubamärgi kasutamise kohta nimetatud toodetel. Maakohus luges õigesti tähise kasutamise tõendatuks muu hulgas rõngikute, kreekerite, präänikute ja kuivikute suhtes.
74.Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et kuivikute osas hakkas kostja vaidlusalust kaubamärki kasutama pärast viie aasta möödumist kaubamärgi registreerimisest ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist, so 19.01.2011. Samas ei ole tõendatud, et kostja oleks alustanud ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks kuivikutel alles pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist. Käesoleva asja lahendamisel ei oma aga eeltoodu tähtsust, kuna on tõendatud, et barankad ja rõngikud kui samaliigilised tooted olid müügil juba alates 2005.-2006. aastast.
75.Ekslik on kostja seisukoht, et kaubamärgi omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi on võimalik esitada vaid vastuhagina selle sama kaubamärgi suhtes ainuõiguse kaitse hagi menetlemisel. KaMS § 53 sellist piirangut ei sätesta. Kostja viide KaMS § 59 lg-le 1 on ebaõige, sest nimetatud säte reguleerib üksnes vastuhagi esitamise võimalust isiku poolt, kelle vastu on õiguskaitset omava kaubamärgi omanik esitanud ainuõiguse kaitse hagi ja see ei ole iseseisvaks aluseks kaubamärgi omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitamisel.
76.Maakohus leidis õigesti, et KaMS § 53 lg 1 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus kaubamärgi mittekasutamiseks peab olema objektiivne põhjus, mis ei sõltu kaubamärgi omanikust. Tootearendus ja selleks kuluv aeg ei ole mõjuvaks põhjuseks nimetatud sätte tähenduses, sest tegemist on asjaoludega, mida kostja saab oma tegevusega mõjutada. Kostja väited kavatsuse kohta võtta vaidlusalune kaubamärk kasutusele kõigi klassis 30 registreeritud kaupade suhtes ei võimalda teha teistsugust otsust, kui
tegi maakohus, sest KaMS § 53 lg 1 p-s 3 sätestatud ajaline kriteerium on kostja poolt ületatud.
77.Maakohus leidis otsuses ebaõigesti, et kostja kasutab vaidlusalust kaubamärki jahul, mida ei ole GS1 andmebaasis nimetatud. Tegelikult on kostja kaubamärgiga jahu nimetatud andmebaasis nimetatud, kuid see eksimus ei muuda asja lahendamise tulemust.
78.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et käesolevat asja ei võinud kohus menetleda TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Antud juhul on tegemist varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa 2000 eurot.
79.Kuna apellatsioonkaebuste väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
80.Maakohtul oli TsMS § 163 lg 1 järgi õigus jätta hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse ei ole ringkonnakohtul õigust sekkuda, kuna diskretsiooni piire ei ole ületatud. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud pooled ise. Taotluse lahendamine Hageja esitas 27.10.2011 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes protokolli teksti lisada hageja esindaja sõnad, mis peaks tema arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Kaupo Paal
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.