Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Kostja on 20.10.2010 võtnud e-kirja teel ühendust hageja Eesti tütarfirmaga, leides et viimase tegevus eelmainitud röstsaiabrändi turuletoomisel on vastuolus KaMS § 14 lg 1 p-ga 2 ja rikub kaubamärgiregistratsioonist ‘MINU (+kuju)’ tulenevaid õigusi. Hagejale teadaolevalt on kostja oma kaubamärki ‘MINU (+kuju)’ kasutanud järgnevate registratsioonis märgitud kaupade osas: Klass 29 Liha, kala, linnuliha ja nendest valmistatud tooted: konservid, pasteedid; konservitud, kuivatatud, keedetud puu- ja köögivili, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, keedised. Klass 30 Jahu; maiustused; mesi; tomatipasta, tomatikastmed, ketšupid, majonees, muud vürtsikastmed. Vastava kaubamärgi registreering on aga laiem, hõlmates ka muid kaupu. Hageja arvates ei kasuta kostja oma kaubamärki: Klass 29 Ulukiliha ja sellest valmistatud puljongid, puljongikontserntraadid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; puu- ja köögiviljamahlad, tarretised. Klass 30 Kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool; jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; šokolaad; jäätis, jäätisepulber; makaronitooted; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep. EÜ 21. detsembri 1988 direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta sedastab preambulas, et ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada või, kui neid ei kasutata, siis tuleb nad tühistad Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise juures ei saa mõistet “asjast huvitatud isik” tõlgendada kitsendavalt, sest see ei ole kooskõlas direktiivi eesmärgiga, kuna ei võimalda mittekasutatavate kaubamärkide tühistamise läbi vähendada registreeritud kaubamärkide koguarvu ja seega ka kaubamärkidevahelisi konflikte. Hageja õigustatud huvi väljendub käesoleval juhul muuhulgas huvis tuvastada kostja ainuõiguse puudumine relevantsete kaupade osas, et jätkata rahumeelselt oma majandustegevust ning välistada loodud brändi „Mmm... Minu Röst“ kahjustamine. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et klassi 30 kaupade osas, mida hageja väidetavalt ei kasuta ning mille kohta ta ei taotle ka ise kaubamärgi registreeringut – kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained. Märgitud kaupadega väga lähedased kaubad sisalduvad hageja enda sõnalise kaubamärgi registratsioonis, mis esitati enne käesoleva konflikti tekkimist: Kaupade kohvijoogid analoog kohv on toodud hageja sõnalise märgi taotluses. Sarnaselt on teejoogid asemel toodud nimetatud taotluses tee. Šokolaad asemel on toodud maiustused. Jäätisepulber asemel on toodud jäätis. Makaronitooted on seostatav pika formuleeringuga jahu ja muud teraviljasaadused ning teraviljatooted. Toidu aroomi- ja lõhnaained asemel on toodud vürtsikastmed, vürtsid. Eeltoodust tulenevalt on hageja asjast huvitatud isik nõudmaks ainuõiguse lõppenuks tunnistamist ka kaubamärgi ‘MINU (+kuju)’ klassi 30 kaupade kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained osas.

Kostja vastuväited

Kostjale kuulub alates 21. veebruarist 2003. a. kaubamärk MINU + kuju (edaspidi: MINU). Kaubamärgi registreeringu kohaselt (registri tunnistus 59472) ei sisalda kaubamärk mittekaitstavat osa. Kostja on kasutanud MINU kaubamärki alates 2003. a. ning on sellest ajast saadik tegelenud tootearendusega ning igal aastal toob turule uusi MINU tooteid. Kostja kasutab ja müüb käesoleval hetkel MINU tooteid kokku 148 nimetust, sealhulgas lihakonservidel, kalatoodetel ja kalakonservidel, linnuliha konservidel, pasteetidel, konservitud köögiviljadel, konservitud puuviljadel, kuivatatud puuviljadel, köögiviljasalatitel, kompottidel, keedistel, jahul, muudel kondiitritoodetel (kreekerid, kuivikud, küpsised, präänikud, padjakesed, rõngikud), maiustustel, meel, tomatipastal, tomatikastmetel, ketšupil, majoneesil, muudel vürtsikastmetel jpt toodetel. Kaubamärgi MINU kasutamine nähtub MINU tootesortimendi loetelust. Kostja toodetel on olemas EAN kood (vöötkood), mis on vajalik selleks, et tooteid oleks võimalik kauplustes müüa. EAN kood nähtub GS1 andmebaasist. GS1 Estonia on rahvusvahelise organisatsiooni liige, kes peab kauba vöötkoodiregistrit Eestis. 20.oktoobril 2010. a. asendas GS1 Estonia Eesti Kauba vöötkoodiregistri rahvusvahelistele GS1 standarditele ja nõuetele vastava uue andmebaasiga ja kandis üle uude GS1 Tooteregistrisse kõik siiani registreeritud GTIN-koodid (EAN-koodid) koos toote kirjeldusega. Lisa 1 on väljavõte GS1 andmebaasist kõigi kostja poolt müüdavate toodete kohta koos kuupäevaga, millal on ühele või teisele tootele antud vöötkood ja millisest kuupäevast arvates kostja müüb nimetatud tooteid jaesektorile (kauplustele). GS1 andmebaasi andmetel on MINU Glasuuritud rõngikuid 220 g pakendis müüdud alates 08. maist 2006. a., MINU küpsiseid Prihot 150 g pakendis alates 17. märtsist 2006. a. MINU Magusad kreekerid 100 g, MINU Soolased kreekerid 100g ja MINU Tavalised kreekerid 100g on müügis alates 09. jaanuarist 2006. a., MINU Magusad kreekerid 220 g pakendis alates 12. maist 2006. a. MINU meemaitselisi präänikuid 250 g pakendis on müüdud alates 29. septembrist 2006. a. MINU Mooniseemnetega rõngikuid 220 g ja MINU Tavalised rõngikud 220 g on müügil alates 29. novembrist 2005. a., MINU piparmündimaitselisi präänikuid 250 g, MINU pähklimaitselisi präänikuid 250g, MINU Šokolaadimaitselisi präänikuid, MINU Teemaitselisi präänikuid ja MINU Vaniljemaitselisi präänikuid müüakse alates 29. septembrist 2006. a. 19. jaanuarist 2011. a. on lisandunud MINU kuivikud rosinaga 200g, MINU kuivikud vaniljemaitselised 200g ja MINU rukkikuivikleivad 3,5 kg. Kaubamärgiga MINU tähistatud kaupu müüvad kõik suuremad Eesti jaekaubaketid (v.a. Rimi). Näiteks Maksimarketis ja ETK keti kauplustes on MINU tooted alati müügil suures sortimendis. 2009. a. jooksul müüs kostja tooteid kokku 83,2 miljoni krooni eest, millest MINU kaubamärgiga toodete müük moodustas 25-30%. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et MINU sarja tootearendust on ta läbi viinud järk-järgult vastavalt võimalustele ning jätkab kaubamärgi registreeringus märgitud toodete kasutusele võtmist pidevalt. Kostja turustab ja tutvustab MINU tooteid MINU kaubamärgiga varustatud sõiduautodega ning ka kostja müügitööd tegevad töötajad kannavad MINU kaubamärgiga rõivaid. Kostja on kaubamärgi MINU arendusega soovinud luua sellist kaubamärki, mis katab ühe toidukaupade poe sortimendi täies ulatuses ning võimaldaks poodi pidada ka ainult koostöös ühe tarnijaga. Kostjale kuulub Sirje pood Pärnus aadressil Riia mnt. 46. Hageja ei ole asjast huvitatud isik KMS § 53 lg 1 tähenduses suuremas osas kaupade suhtes, mille ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude ta on esitatud. Hageja huvi MINU kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks on, et jätkata oma igapäevast majandustegevust leiva-, saianing muude sääraste toodete valmistamisel ja turustamisel. Kostja on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et viisil, kuidas hageja tähistab röstsaia nimetusega „Minu“, peab kostja oma MINU kaubamärgiomaniku õiguste rikkumiseks. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa oma tähise „Mmm ... Minu röst + kuju“ identifitseerimiseks kasutada toote nimetusena tähist Minu. Nimetatud asjaolu ei saa kaasa tuua põhjendatud huvi kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude esitamiseks. Asjast huvitatud isik peab oma huvi põhjendama selliselt, et sellest selguks hagi alus ehk siis asjaolu, mis takistab tal tähist kasutamast. Kuivõrd hageja majandustegevust kostja kuidagi ei takista, siis peab hageja oma huvi põhjendama selliste asjaoludega, mis reaalselt eksisteerivad.

Hageja on huvitatud oma kaubamärgitaotluses toodud tähise „Mmm ... Minu röst + kuju“ registreerimisest Eestis. Kaubamärgitaotlus on esitatud üheaegselt tähise kasutuselevõtuga, ootamata ära Patendiameti poolt teostatava kaubamärgiekspertiisi tulemusi. Hagi esitamisega nõustub hageja, et kostja varasem kaubamärk takistab temal oma tähisele õiguskaitse saamist kaubamärgina. Hageja on ennetavalt pöördunud kohtu poole ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks, kuivõrd on igati alust eeldada, et tema poolt kasutusele võetud tähise registreerimismenetluses tuleb Patendiametile esitada kostja kui varasema kaubamärgiomaniku nõusolek hageja tähise registreerimiseks. Vastasel korral puudub hagejal igasugune huvi kostja kaubamärgi õiguskaitse ja selle ulatuse suhtes. Asjast huvitatud isikuks on reeglina isik, kellelt Patendiamet on kaubamärgiekspertiisi käigus palunud esitada varasema kaubamärgiomaniku nõustumust tema kaubamärgi registreerimisega või isik, kelle kaubamärgi registreerimise otsuse on vaidlustanud varasema kaubamärgi omanik, kes seda ise ei kasuta. Käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud, millest selguks isiku huvi kaubamärgiomaniku ainuõiguse osaliselt lõppenuks tunnistamiseks. Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitamise õigus on piiratud kitsalt huviga, mis võib takistada teisel isikul oma kaubamärke kasutada. Mitte iga isik, kes märkab, et üks või teine kaubamärgiomanik ei kasuta kaubamärki kõigi kaupade suhtes, millele ta on saanud õiguskaitse, ei ole õigustatud nõudma õiguskaitse äravõtmist. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning mistahes kitsendused sätestab seadus. Seega on selliste hagide esitamise võimalused väga piiratud ning seda saavad teha vaid asjast huvitatud isikud, kelle huvi tuleb välja selgitada ning seda iga kauba suhtes eraldi, mille ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks on hagi esitatud. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud oma huvi kostja omandi äravõtmiseks Hageja on palunud tunnistada kostja MINU kaubamärgi ainuõigus lõppenuks klassis 29 märgitud kaupadele osaliselt. Klassi 29 kuuluvad peamiselt loomset päritolu toiduained, samuti tarbimiseks või konservimiseks ettevalmistatud köögiviljad ja muud aiasaadused. Hageja ise ei ole esitanud kaubamärgitaotlust klassis 29 mistahes kaupade suhtes ning hageja enda poolt avaldatud kohaselt on ta tegev leiva-, saia- ning muude sääraste toodete valmistamisel ja turustamisel. Seega ei oma hageja puutumust mistahes loomset päritolu toiduainete, köögiviljade ja muude aiasaaduste tootmisega. Hageja ei ole millegagi põhjendanud või tõendanud oma huvi kostja MINU kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks klassis 29 järgmiste kaupade suhtes: ulukiliha ja nendest valmistatud puljongid, puljongikontsentraadid, kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; puu- ja köögiviljamahlad, tarretised. Hagi esitamine klassis 29 kvalifitseeritud kaupade osas on täies ulatuses alusetu ja põhjendamatu ning nimetatud kaupade õiguskaitse lõppemise vastu puudub hagejal igasugune huvi. Hageja on turule toonud röstsaia. Samas taotleb ta kostja ainuõiguse lõppenuks tunnistamist kaupade suhtes, mida ta ei kasuta ning mille kohta ta ei taotle ka ise kaubamärgi registreeringut nagu kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained. kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused ning -tooted; pagaritooted, sh leib, sai ning leiva- ja saiatooted, kuklid; kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup; pärm, küpsetuspulbrid; sool, sinep; äädikas, vürtsikastmed; vürtsid; jää. Hageja taotleb oma tähisele õiguskaitset märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvaheline (Nizza) klassifikatsiooni klassi 30 päises toodud kõigi kaupade suhtes, kuigi kasutab tähist „Mmm ... minu röst“ vaid röstsaiadel. Klasside päistes on loetletud kaupade põhiliigid, mis sellesse klassi kuuluvad. Seega soovib hageja tulevikus saada õiguskaitset kogu klassi 30 ulatuses, tuues eraldi välja teraviljatooted, pagaritooted, leiva- ja saiatooted, kuigi ta

ei ole millegagi põhjendanud, miks soovib ta registreeringut kõigile pagaritoodetele ja kondiitritoodetele. MINU omab kehtivat registreeringut mitte lihtsalt kõigi klassi 30 päises toodud kaupade suhtes, vaid registreeritud on kaubad, kus kostja soovib tegelikult kaubamärki kasutada ja kus ta seda ka teeb, sealhulgas jahutooted, leib, sai, muud kondiitritooted. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud ka nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist kaupade suhtes, mis hageja on märkinud küll oma kaubamärgitaotluses, kuid mida ta ei kasuta ning mille kasutusele võtmist tulevikus ta ei ole millegagi tõendanud nagu kohv, kohvi aseained, tee, kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, sinep. Kostja leiab, et sisuline vaidlus on selles, et hageja väidete kohaselt ei kasuta kostja MINU kaubamärki jahutoodetel, saial, leival ja kondiitritoodetel. Kostja selle väitega ei nõustu ning leiab, et ta on kasutanud MINU kaubamärki kreekeritel, rõngikutel, präänikutel, kuivikutel jm. toodetel, mis on samasugused jahutooted ehk pagaritooted nagu sai, leib ja muud kondiitritooted ja seda juba 2006. a. alates. Nizza klassifikatsiooni klassi 30 kuuluvad peamiselt tarbimiseks või konservimiseks ettevalmistatud taimset päritolu toiduained, samuti lisandid toidu maitseomaduste parandamiseks. Eesti Wordneti ehk TEKSauruse kohaselt on jahutoode jahutaignast küpsetatud toit. Jahutoote sünonüümiks on jahust ja lisanditest koosnev taignatoode. Taignatoode on leib, sai, pagaritoode (kondiitritoode). Leib on juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit, sai on nisujahust küpsetatud toit. Kuivikud on kuivatatud leiva- v. saiaviilud, kuivikleivad. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on pagaritoode üldnimetus leiva-, saia jm. pagari poolt valmistatud küpsetiste kohta. Pagari poolt valmistatud küpsetiste hulka liigituvad ka küpsised, kreekerid, rõngikud, kuivikud ja präänikud. Kostja leiab, et juhul kui kohus asub seisukohale, et röstsai on pagaritoode, mis ei ole sama kui küpsised, kreekerid, rõngikud, präänikud, kuivikud ja rukkikuivikleivad, siis soovib kostja rõhutada, et ta on huvitatud tulevikus leiva ja saia turuletoomisest. Kuid tootearendus, toote valmistamiseks vajalike koostööpartnerite leidmine, disain, ladustamise korraldamine ja sissevedu, turustamine ning müük võtab iga kaubagrupi osas piisavalt kaua aega. Kostja oma kaubamärgi registreerimisel arvestas, et registreering kehtib kümme aastat ning selle aja jooksul suudab ta välja lasta MINU kaubamärgiga tähistatud kaubad kogu registreeringu ulatuses. Seadusandja ei ole defineerinud, mida tähendab mõjuv põhjus mitte kasutamiseks. Kostja leiab, et mõjuvad põhjused mitte kasutamiseks on eeskätt majanduslikku laadi ning käesoleval juhul tooteportfelli väljatöötamise ja realiseerimise võimalused ja selleks vajalik aeg, mis kostja hinnangul on pikem kui viis aastat. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kombineeritud kaubamärgi MINU omanik. Patendiamet on 06.07.2004 andnud õiguskaitse MTBOÜ (kostja) kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg. nr XXX) (lisa 3). Registratsiooni loetelu sisaldab alljärgnevaid kaupu: Klass 29 liha, kala, linnuliha, ulukiliha ja nendest valmistatud tooted: konservid, puljongid, puljongikontsentraadid, pasteedid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; konservitud, kuivatatud, keedetud puu- ja köögivili, puu- ja köögiviljamahlad, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, tarretised, keedised. Klassis 30 kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool; jahu, jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; maiustused; šokolaad; jäätis,

jäätisepulber; makaronitooted; mesi; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep; tomatipasta, tomatikastmed, ketšupid, majonees, muud vürtsikastmed. Hageja on esitanud kostja kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude. KaMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas ja milliste kaupade osas on hageja KaMS § 53 mõttes huvitatud isikuks. Samuti on vaja välja selgitada, kas kostja on oma kaubamärki kasutanud nende kaupade osas, mille suhtes saab hagejat pidada huvitatud isikuks. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on esitanud 15.09.2010 taotluse kaubamärgi ‘Mmm... Minu Röst’ (nr XXX) registreerimiseks ja seda järgnevate kaupade osas: Klass 30 kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused ning –tooted; pagaritooted, sh leib, sai ning leiva- ja saiatooted, kuklid; kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup; pärm, küpsetuspulbrid; sool, sinep; äädikas, vürtsikastmed; vürtsid; jää. 2010 aasta oktoobrist võttis hageja kasutusele kaubamärgiga ‘Mmm... Minu Röst (+kuju)’ tähistatud röstsaia. Kohus leiab, et KaMS § 53 nimetatud huvi tuleb tõlgendada kitsendavalt, sest sätte alusel vaidlustatakse teise isiku olemasolevat intellektuaalse omandi õigust. KaMS § 53 tuleb tõlgendada selliselt, et hageja ei ole huvitatud isikuks nende kaupade osas, mille suhtes tal endal puudub soov saada õiguskaitset. Hageja ülesandeks ei ole avalikku huvi kaitsta ja puhastada kaubamärgiregistrit kaubamärkidest, mida ei kasutata. Hageja viidatud Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis on kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/95/EÜ, 22. oktoober 2008, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta preambula p 9 märgitakse, et Ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada või, kui neid ei kasutata, siis tuleb need lõppenuks tunnistada. Tuleb kehtestada sätted, mille kohaselt ei saa kaubamärki tühiseks tunnistada seetõttu, et olemas on varasem kaubamärk, mida ei kasutata; samas jääb liikmesriikidele vabadus kohaldada sama põhimõtet kaubamärgi registreerimise suhtes või sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse kaubamärgi omaniku õigused võiks lõppenuks tunnistada. Kõigil sellistel juhtudel kehtestavad liikmesriigid kohaldatavad protseduurireeglid. Kohus leiab, et direktiivi preambulas märgitud protseduurireeglite kehtestamine on riigi kohustus, mis on KaMS § 53 näol ka täidetud. Direktiiv ei ole siin otsekohaldatav sellisel, et see tekitaks hagejale üldistes huvides hagemise õiguse. TsMS § 3 lg 1 järgi saab hageja pöörduda kohtusse vaid oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Seega klassi 29 esitatud nõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei saa olla puudutatud isikuks kaupade osas, mille suhtes tal puudub huvi st mille suhtes ta oma tulevast kaubamärkki registreerida ei soovi. hageja saab oma nõude rajada üksnes Mõjuv põhjus peab olema objektiivne põhjus, mille tekkimine, kestmine ja lõppemine ei sõltu kaubamärgi omanikust. Tootearendus on kaubamärgi omaniku tegevusest tulenev ning seda ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks KaMS § 17 lg mõttes.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.