2-09-17282 Todem OÜ hagi OÜ Armelinda vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 7634,37 eurot (119 452 krooni)
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Armelinda apellatsioonkaebus Hageja Todem OÜ (registrikood 10963863, asukoht Koidula 9, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Liina Linsi; Kostja OÜ Armelinda (registrikood 10311221, asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaat Allar Jõks 20.11.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2010 otsus Todem OÜ hagis OÜ Armelinda vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi osalist rahuldamist puudutavad osas. Teha tühistatud osas uus otsus ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Todem kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.29.10.2007 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1469 rahuldati Todem OÜ (hageja) hagi OÜ Armelinda (kostja) vastu kinnistule juurdepääsuõiguse ja selle aastatasu määramiseks ning sellekohase märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Otsuse resolutsioonis määrati tähtajata juurdepääs XXX kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 15921801) läbi XXXXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 331001) juurdepääs laiusega 4,5m ning ehitise kangialuses selle ulatuses, kogupikkusega 39m otsusele lisatud katastriüksuse plaanil tähistatud suunas, aastatasu maksmise kohustusega jooksva aasta viimaseks tööpäevaks summas 200 000 krooni. Samuti tuvastas kohus kostjal nõusoleku andmise kohustuse ja teha kinnistusraamatus XXXXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 331001) kinnistule märkus juurdepääsuõigusele XXXXXXXXX omaniku, hageja kasuks kohtuotsuses märgitud tingimustel. Kohtuotsus jõustus 27.05.2008.
2.18.03.2009 algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur E V 17.03.2009 kostja esitatud avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2009/2088. Hageja sai täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte 19.03.2009 ja täitmisteate kohaselt oli täitedokumendiks Harju Maakohtu otsus nr 2-04-1469. Esitatud nõude sisuks oli võlg summas 119 452 krooni (28.05.2008-31.12.2008, s.o. 218 päeva eest, millele lisandus kohtutäituri tasu). 27.03.2009 esitas hageja täiteasjas täituri tegevuse peale kaebuse, milles taotles täitemenetluse alustamise tühistamist ning täitemenetluse lõpetamist, sh kõikide täitetoimingute lõpetamist ning kohtutäituri tasu otsuse tühistamist. 13.04.2009 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et asjaolu hindamine, kas sissenõudja on ka tegelikult juurdepääsu võlgnikule taganud ning mis on selle võimalik seos võlgniku tasu maksmise kohustusega, ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
3.20.04.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse tema suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega, esitas hageja ka hagi tagamise taotlused. 23.04.2009 määrusega tagas maakohus hagi ja peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 022/2009/2088 (tlk 44-45). 29.04.2009 määrusega tühistas maakohus Harju tööpiirkonna kohtutäitur E V täiteasjas nr 022/2009/2088 tehtud täitetoimingu, millega seati hagejale kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast nr 15921801 kaasomandiosa käsutamise keelumärge kostja kasuks (tlk 55-56). Määrus jõustus 11.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (tlk 144-148). 23.04.2009 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse.
4.Hageja nõue ei ole käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud ja täitemenetluse alustamise tingimused ei ole täidetud. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse alustamisel lähtunud TMS § 21 lg 1 sätestatust ega kontrollinud kas sissenõudja kohustus on täidetud. Kostja ei ole omapoolset täitedokumendiks olevast otsusest tulenevat kohustust (tagada hagejale juurdepääs Suur-Karja 12 kinnistuni) täitnud. Täitedokumendiks olev kohtuotsus ei ole täidetav. Hageja on otsuse täitmiseks kostja poole pöördunud, kuid kostja ei ole otsuses märgitud juurdepääsu taganud hagejale ei ole üle antud kangialuse värava võti/pult, mis juurdepääsu võimaldaks. Seega ei ole hagejal aastamaksu maksmise kohustust ning aastatasu ei ole sissenõutav. AÕS § 156 lg 1 kolmanda lause kohaselt saab juurdepääsu tasu nõuda juurdepääsu kasutamise eest. Täidetavas kohtuotsuses ei ole määratletud teistsugust tasu maksmise kohustust ja lähtuda tuleb seadusest. Hageja aastatasu maksmise kohustus algab juurdepääsu sihtotstarbelise kasutamisega, milleks on
kas ehitustegevuse algus või siis parkimiskohtade rajamine. Juurdepääsu tagava väravapuldi hagejale mitte üle andmine on juurdepääsu takistamine.
5.Kinnistusraamatusse ei ole käesoleva ajani XXXXXX kinnistu registriossa tehtud märkust juurdepääsuõiguse kohta XXXXXXXX omaniku, hageja kasuks ning ka sellest tulenevalt puudub kostjal õigus nõude esitamiseks. Kostja pahatahtlikkust näitab asjaolu, et kostja pöördus koheselt kohtutäituri poole.
6.Lisaks palub hageja 05.02.2010 hagi täienduse avalduses TsMS §-st 368 lähtuvalt kohtul tuvastada, et täitedokumendist (ehk Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusest) tuleneb hagejale kohustus maksta aastatasu alates juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ning juurdepääsu reaalselt kasutama asumisest. Hageja palub täpsustada Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuse täitmise viisi ja kindlaks määrata, et Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuse täitmiseks tuleb kostjal hageja nõudmisel hagejale üle anda XXXXXXX kinnistule juurdepääsu tagav väravapult; kostja on kohustatud tagama pideva kohtuotsusega määratud vaba ruumi kinnistule pääsemiseks (s.t. et autod ei tohi kostja kinnistul parkida nii, et hagejal peaks ootama kuni autod võimalusel ümber pargitakse); Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega määratud aastatasu maksmise kohustus tekib hagejal pärast juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmist ning juurdepääsu reaalset kasutama asumist tingimusel, et kostja poolt on juurdepääs nõuetekohasel viisil tagatud. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hagiavalduses puuduvad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hageja väited on paljasõnalised ja ebaõiged. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks, kas hageja vaidlustab kohtutäituri 13.04.2009 otsust või on hageja esitanud hagi täitedokumendi selgitamiseks (TsMS § 368 lg 2) või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221). Kohtutäituri tegevust ei ole hageja tähtaegselt vaidlustanud ja seega on minetanud õiguse tugineda hagi aluseks olevatele asjaoludele, sh sellele, et juurdepääsu kohta on märkus kinnistusraamatusse kandmata.
9.Hagi ei ole esitatud täitedokumendi selgitamiseks TsMS § 368 lg 2 mõttes, sest sisuliselt ei soovi hageja mitte täitedokumenti selgitada, vaid seda muuta. Hageja soovib Harju Maakohtu 29.10.2007 kohtuotsuse nr 2-04-1469 resolutsiooni seoseid ja kohustusi, mis selles ei kajastu. Hageja soovib uuesti avada juba lahendatud vaidluse ja selline vaidlus ei ole res judicata lubatud. Juurdepääsu olemus ja tingimused on kindlaks määratud viidatud kohtuotsusega.
10.Asjakohased ei ole hageja väited selle kohta, et täitemenetluse alustamise tingimused ei ole täidetud, kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud ja viide TMS § 21 lg 1 ja § 48 p 7 ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul asjakohased, selle kohta tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. Tegemist ei ole TMS § 21 lg 1 olukorraga, täitmisele pööratud kohtuotsus ei ole tasu maksmise kohustust seadnud sõltuvusse sissenõudja kohustuste samaaegsest täitmisest. Täidetava kohtuotsusega on tuvastatud, et kangialuse värav on avatav elektroonselt ning seda haldab üks hotelli töötajatest, juurdepääsuõiguse võimaldamiseks on piisav, kui kostja ise hagejale väravat avab. Hageja ei palunud tsiviilasjas nr 2-04-1469 määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korda, ei vaidlustanud kohtuotsust juurdepääsu võimaldamise viisi osas ega põhjendanud, miks ei piisa kui värav avatakse. Hagejal on õigus nõuda hotelli värava avamist juurdepääsuks. Hagejale on tagatud juurdepääsuõigus ja kostja ei ole juurdepääsu mingil moel takistanud. Kostja kinnistul tegutseb hotell Domina Inn City, hotelli vastuvõtus on 24h olemas vähemalt üks töötaja. Vastuvõtu töötaja korraldab ka hoovi värava avamist. Kostja teatas hagejale koheselt pärast 2007.a kohtuotsuse jõustumist, et on informeerinud juurdepääsuõigusest hotelli Domina Inn City (Vana-Posti 11/13). Praktilistes küsimustes palus kostja pöörduda hotell Domina Inn City poole. Juurdepääsuõigus ei tähenda, et kostja ei tohiks 24h enda kinnistul 4,5m laiuselt sõidukeid parkida. Juurdepääsuõigus tähendab, et hageja juurdepääsusoovi korral juurdepääsu takistavad sõidukid kõrvaldatakse ning võimaldatakse hagejale juurdepääs tema
kinnistule. Hageja ei ole sõidukite teisaldamist nõudnud ning kostja ei ole sõidukite teisaldamisest keeldunud. Lisaks ei seisa sõidukid kostja hoovis 24h.
11.Hageja on 05.02.2010 esitanud uue hagi, mitte hagi täienduse, kuna muudetud on nii hagi eset kui ka alust. Esitatud on uued nõuded, mille eesmärk on lisada kohtuotsuse resolutsiooni seoseid ja kohustusi, mis seal ei sisaldu. Hageja pole taotlenud TsMS § 448 lg 1 p 2 kohaselt täiendava kohtuotsuse tegemist ja sellise taotluse esitamine on minetatud. Selliselt hagi muutmine on lubamatu TsMS § 376 lg 1 kohaselt. Kohus ei ole teinud hagejale ettepanekut hagi muutmiseks, samuti ei ole kostja andnud nõusolekut hagi aluse ja eseme muutmiseks. Hageja, esitades taotluse kohustada kostjat juurdepääsu tagamiseks üle andma väravapuldi, on tunnistanud, et kostjal puudus kohustus väravapult üle anda. Hagi täiendamise avalduses võtab hageja aga läbivalt omaks, et ta ei ole juurdepääsu kasutama hakanud. Hageja seob juurdepääsu kasutamise asjaoluga, millal ta alustab oma kinnistul ehitustegevust või parkimiskohtade rajamist. Seega muutub sisutuks hageja väide, et kostja takistab juurdepääsu kasutamist. Kostja ei saa takistada hagejal juurdepääsuõiguse kasutamist, kui hageja ei ole soovinud juurdepääsu kasutada. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
12.09.12.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise Harju Maakohtu tööpiirkonna E V täiteasjas nr 022/2009/2088. Hageja menetluskulud jäid 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks, et täitemenetlus nr 022/2009/2088 viiakse läbi kostja avalduse alusel, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 29.10.2007 otsus nr 2-04-1469 (tlk 9-18), nõude sisuks on võlg 119 452 krooni, võlgnikuks hageja (tlk 7-8).
14.Hageja on esitanud nii tuvastushagi TsMS § 368 lg 2 alusel kui ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi TMS 221 järgi. Hageja on esitanud tuvastushagi TsMS § 368 sätestatud korras. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja poolt esitatud hagi täiendamise avaldus on käsitletav uue hagina. Hageja on TsMS § 368 juhindunud juba esialgse hagi esitamisel (tlk 2). Vastuses hagiavaldusele on kostja samuti käsitlenud TsMS § 368 sätestatut, sealhulgas märkides, et pole arusaadav, millise nõude on hageja esitanud. 20.01.2010 asja toimunud kohtuistungil on kohus määranud hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks (tlk 228-229). Hageja on esitanud hagi täiendamise avalduse, mitte uue hagi nagu leiab kostja. Kostja ei ole oma vastuväites esile toonud, millised on need uued asjaolud ja nõuded, mida hageja on esitanud alles hagiavalduse täiendamise avalduses.
15.Hageja eesmärgiks on hagi tulemusena vabaneda tema suhtes käimasolevast täitemenetlusest ning esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohtupraktikas on TMS §-i 221 tõlgendatud laiendavalt ja asutud seisukohale, et tõlgendus peab võimaldama võlgnikule efektiivsemat õiguskaitset. Käesolevas tsiviilasjas on hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud TMS § 221 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul, s.o 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hageja on täitmisteate kätte saanud 19.03.2009 ja hagi on esitatud 20.04.2009, seega tähtaegselt. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjustel, mis ongi tekkinud peale täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist. Hageja on hagiavalduses ja hagiavalduse täiendamise avalduses ühendanud tuvastushagi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatavad nõuded. Hagiavalduses esitatud nõuded on lubatavad.
16.TsMS § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise vaidluse tekkimise korral võib muuhulgas ka võlgnik esitada hagi sissenõudja vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Hageja esitatud taotlustest nähtuvalt on kõik taotlused seotud täitedokumendi, Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuse, täitmise läbiviimiseks. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjal tuleb hagejale üle anda Vana-Posti 11/13 kinnistule juurdepääsu tagav väravapult; kostja on kohustatud tagama
kohtuotsusega määratud vaba ruumi kinnistule pääsemiseks ning aastatasu maksmise kohustus tekib pärast juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmist ning juurdepääsu reaalselt kasutama asumist tingimusel, et kostja poolt on juurdepääs nõuetekohasel viisil tagatud.
17.Kohus, juhindudes TsMS § 368 lg 2 sätestatust selgitab, et saab tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejal mingi konkreetne õigus või kohustus. Täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuse resolutsioonist nähtuvalt tuleneb hagejal õigus nõuda juurdepääsu XXXXXXX kinnistule läbi XXXXXX kinnistu. Kohus nõustus kostjaga selles, et viidatud kohtulahendi resolutsioon ei pane kostjale kohustust anda juurepääsu tagamiseks hagejale üle väravapult. Hageja kinnistule juurdepääsu tagamine kostjale kuuluva Van-Posti 11/13 kinnistu kaudu on kohtuotsuse täitmise küsimus ja kui hageja leiab, et kostja ei ole juurdepääsu võimaldanud, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole. TMS III osas on sätestatud täitemenetluse läbiviimine muuhulgas ka teatava toimingu tegemiseks ja toimingust hoidumiseks. Tuvastushagiga ei saa asuda muutma või täiendama jõustunud kohtuotsuse, käesoleval juhul Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuse, resolutsiooni. Ülaltoodu kohaselt jättis kohus rahuldamata hageja taotluse kostja kohustada kostjat hagejale üle andma väravapult.
18.Rahuldamisele ei kuulu ka hageja taotlus kohustada tagama täidetava kohtuotsusega määratud vaba ruum kinnistule pääsemiseks. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuse resolutsioonis on määratletud hageja kinnistule juurdepääsu võimaldava ruumi suurus meetrites. Seega juhul, kui hageja leiab, et kostja määratud ulatuses juurdepääsu ei võimaldata, on hagejal jällegi võimalus pöörduda kohtutäituri poole Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuse täitmiseks. Hageja juurdepääsu nõue on Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega rahuldatud ning kohtul puudub põhjendus hageja õigust juurdepääsule veelkord kinnitada. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat tagama kohtuotsusega määratud vaba ruum kinnistule pääsemiseks.
19.Hageja taotlus määrata, et juurdepääsu eest aastatasu maksmise kohustus tekib pärast juurdepääsuõiguse kinnisturaamatusse kandmist ning juurdepääsu reaalsest kasutamisest tingimusel, et kostja poolt on juurdepääs nõuetekohasel viisil tagatud, kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse, et juurdepääsu eest tasu nõudmise õigus tekib alates kinnistusraamatusse kandmisest. Kohus nõustus kostjaga, et kinnisturaamatusse vastava kande tegemine või mittetegemine ei ole seotud juurdepääsu eest tasu maksmise kohustusega. Kinnisturaamatu kande eesmärk on teha vastav märge nähtavaks ja teatavaks kolmandatele isikutele. Jõustunud kohtuotsuse täitmine ei ole seotud kinnisturaamatu kandega. Põhjendatud on hageja taotlus lugeda juurdepääsu tasu maksmise kohustuse tekkimise ajaks selle kasutamise aeg. AÕS § 156 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui kokkulepet (juurdepääs üle võõra kinnisasja) ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Pooled vaidlevad selle üle, kas tasu juurdepääsu eest tuleb tasuda alates juurdepääsu kasutamisest, nagu arvab hageja, või olenemata juurdepääsu kasutamisest, nagu leiab kostja. Harju Maakohtu 29.10.2007 otsuses on kasutatud mõistet „juurdepääsuõigus“ ja tasu on määratud juurdepääsuõiguse eest. Viidatud asjaõiguse säte käsitleb mõistet „juurdepääsu kasutamise eest“. AÕS § 156 lg 1 kolmandat lauset on mõistlik ja õiglane tõlgendada nii, et kohtuotsusega määratud tasu tuleb hakata maksma alates ajast, mil hageja juurdepääsu üle kostjate kinnisasja kasutama hakkab. Kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Õige on kostja väide, et seoses kohtuotsusega on ta alates otsuse jõustumisest kohustatud juurdepääsu taluma, samas AÕS § 156 lg 1 kolmas lause sätestab tasu juurdepääsu kasutamise eest, mitte selle talumise eest. Ülaltoodut arvestades rahuldas kohus hageja taotluse ja tuvastas, et kohustus tasuda juurdepääsu eest määratud tasu alates juurepääsu kasutamisest.
20.Hageja taotlus tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harju tööpiirkonna E V menetluses olev täiteasjas nr 022/2009/2088 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hagejal
tuleb Harju Maakohtu 29.10.2007 kohtuotsuse alusel aastatasu juurdepääsu eest tasuda alates juurdepääsu kasutamisest. Hageja on esile toonud asjaolu, et sundtäitmine on lubamatu ka TMS § 21 lg 1 alusel. Kohus nõustus kostjaga selles, et TMS § 21 lg 1 ei ole aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ja selle rikkumise korral tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. Hageja ei ole tõendanud oma väidet selles, et kostja ei ole võimaldanud juurdepääsu üle oma kinnistu. Hagiavaldusele lisatud fotodest ei nähtu, mis ajal need pildid on tehtud ja kuidas pargitud autod juurdepääsu takistavad. Seoses sellega, et hageja ei ole asunud juurdepääsu üle kostja kinnisasja kasutama, ei ole kostjal ka õigust juurdepääsu kasutamise eest tasu nõuda.
21.Käesolevas tsiviilasjas on 23.04.2009 määrusega rahuldatud hagi tagamise taotlus ja täitemenetluse täiteasjas nr 022/2009/2088 peatatud. Kohus määras, et otsuse jõustumisel tuleb viidatud määrus tühistada. 29.04.2009 määrusega on hagi tagamise abinõuna tühistatud Harju tööpiirkonna kohtutäitur E V täiteasjas nr 022/2009/2088 tehtud täitetoiming, millega seati hagejale kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast nr 15921801 kaasomandiosa käsutamise keelumärge kostja kasuks. Kuna kohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2009/2088 lubamatuks, jättis kohus viidatud määruse tühistamata.
22.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Antud asjas on õiglane ja mõistlik kui hageja menetluskuludest 50% jäävad kostja kanda ja kostja menetluskuludest 50% ulatuses jääb hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
23.Kostja esitas Harju Maakohtu 09.12.2010 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus tunnistas lubamatuks sundtäitmise Harju tööpiirkonna kohtutäitur E V täiteasjas nr 022/2009/2088, tühistada hagi tagamise abinõud ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Käesoleva vaidluse keskmes on küsimus, kas juurdepääsuõiguse eest aastatasu maksmise kohustus tekib alates selle kasutamisest või alates talumise kohustuse tekkimisest ehk kohtuotsuse jõustumisest.
25.Kohtu tõlgendus, mille kohaselt tuleb 29.10.2007 kohtuotsusega määratud tasu hakata maksma alates ajast, mil hageja juurdepääsu üle kostjate kinnisasja kasutama hakkab, ei vasta normi eesmärgile, kuivõrd ei hüvita kinnisasja omaniku kohustust taluda juurdepääsuõigust. Kohtu käsitlus lähtub eeldusest, et tasu on samastatav juurdepääsu võimaldamisega tekkivate kulude hüvitamisega. 29.10.2007 otsuses rõhutas kohus, et tasu määramisel tuleb lähtuda kostjal tekkivate kuludega, millele peab lisanduma omanikutulu. Seadusandja eesmärgiks ei saa pidada olukorda, kus kostja peab „tasuta“ taluma oma kinnisomandil lasuvat kitsendust, kui hageja ei kavatsegi hakata juurdepääsu kasutama. Sellisel kohtu poolt valitud tõlgendusel kaotaks AÕS § 156 lg 1 lause 4, mille kohaselt juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve oma mõtte ja eesmärgi. Juhul, kui vaidlusalust normi tõlgendada kohtu poolt pakutud moel, tooks see ebaõiglaselt kaasa koormatava kinnisasja omaniku huvidega mittearvestamise, mis on selgesõnaliselt vastuolus AÕS § 156 lg 3 lausest neli tuleneva kohustusega arvestada juurdepääsu määramisel koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohtu poolt valitud tõlgendus viib ilmselgelt ebaõiglasele tulemusele, jättes kostja põhjendamatult ilma kitsenduse talumise eest ettenähtud hüvitisest. Ei saa pidada mõistlikuks ja seadusandja tahtele vastavaks olukorda, kus kostja peab hakkama pidama arvestust, kui mitu korda hageja juurdepääsuõigust reaalselt kasutab. Seadusandja eesmärgiks ei saa pidada olukorda, kus tasu juurdepääsu eest seotakse kasutamisintensiivsusega. Ainus normi sisust ja eesmärgist tulenev tõlgendus saab olla selline, et tasu määratakse juurdepääsuõiguse talumiskohustuse eest. Kohtu käsitlus AÕS § 156 lg 1 lause 3 osas on väär, selline tõlgendus ei võimalda kuidagi saavutada normi eesmärki, st ei taga koormatud kinnisasjas omanikule tasu ühendustee talumise eest.
26.AÕS § 156 paikneb kinnisomandi kitsenduste all, täpsemalt kolmandas jaotises, mis käsitleb teid ning tehnovõrke- ja rajatisi. Seadusandja eesmärk oli kinnisomandi kitsenduste talumise eest
näha ette koormatud kinnisasja omaniku õigus hüvitisele. Süstemaatilis-loogilisele tõlgendamisele tuginedes saab väita, et juurdepääsuõiguse eest tasu maksmise kohustus on seotud juurdepääsuõiguse talumise mitte selle kasutamisega.
27.AÕS § 156 lg 1 lause 3 tõlgenduspraktika peab lähtuma seaduse tekstist ja olema kooskõlas normi kehtestamise eesmärgiga. Käesoleval juhul ei vasta kohtupoolne normi tõlgendus normi kehtestamise algallikaks oleva normi eesmärgile ja mõttele. Kohtupoolne tõlgendus viiks selleni, et normi eesmärk muutuks sisutuks ja normi hakatakse tõlgendama viisil, mis ei tagaks koormatud kinnisasja omanikule hüvitist kitsenduse talumise eest. Sisuliselt kohustatakse seeläbi kinnisasja omanikku ilma mingi hüvitiseta taluma oma kinnisasjal lasuvat kitsendust. Juurdepääsuõiguse talumiskohustuse sisuks on pidev kohustus tagada juurdepääs koos sellega kaasnevate piirangutega. Seega on piiratud omaniku õigus endale kuuluvat kinnisasja vabalt käsutada. Ebaloogiline ja väär on hageja väide, et kuivõrd ta juurdepääsu ei kasuta, siis ei pea ka kostja juurdepääsu taluma. Kostja peab kohtuotsusest tulenevalt kogu aeg juurdepääsuõigust taluma, ehk ta peab iga päev arvestama hageja juurdepääsuõigusega ja sellest tulenevate piirangutega. Kostja ei saa hoovi planeerida parkimist, sisekujundust jne. Samuti peab kostja tagama ligipääsu kättesaadavuse igal ajal. Kokkuvõtvalt kinnitab erinevate tõlgendusmeetodite kasutamine üheselt, et juurdepääsuõiguse eest tasu maksmise kohustuse tekkimise ajaks on juurdepääsuõiguse talumise kohustuse tekkimise aeg, s.o 29.10.2007 kohtuotsuse jõustumine 28.05.2008.
28.Harju Maakohus on 09.12.2010 kohtuotsuses asunud jõustunud kohtuotsust revideerima. Kohus on 29.10.2007 kohtuotsuses aastatasu määramisel rõhutanud, et aastatasu ei ole mitte tasu juurdepääsuõigusega kaasnevate kulude eest, vaid tasu määramisel tuleb lähtuda kostjal tekkivate kuludega, millele peab lisanduma omanikutulu. Kohus on otsust läbivalt kasutanud sõnastust „juurdepääsuõiguse tasu“ mitte aga „juurdepääsu kasutamise tasu“. Kohtud on sidunud tasu maksmise kohustuse juurdepääsuõiguse talumisega ja sellest tulenevalt juurdepääsuõigust määrava kohtuotsuse jõustumisega. TsMS § 456 lg 1 alusel jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Sellest tulenevalt on antud kohtuotsus TsMS § 457 lg 1 alusel aga menetlusosalistele kohustuslik. Tsiviilasjas nr 2-04-1469 vaidlesid pooled selle üle, kas ja mis tingimustel peaks hagejal olema ligipääs läbi kostja kinnistu. Kohus on nimetatud vaidluse poolte vahel lõplikult lahendanud ning kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-041469 on jõustunud. Kohus on 09.12.2010 otsusega avanud uuesti vaidluse juurdepääsu olemuse ja tingimuste üle. Selline vaidlus ei ole res judicata põhimõttest tulenevalt lubatud ning selleks ei anna õigust ka TMS § 221. Seega on kohus muutnud jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid. Eespool toodud põhjusel tulnuks kohtul hageja nõue kohtuotsuse täitmise viisi täpsustamiseks jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja ei ole juurdepääsu kasutama hakanud, kuna käesoleval hetkeks on muutunud asjaolud, mis tingisid juurdepääsu määramise kohtus. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-33-04 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Juhul, kui hageja leiab, et asjaolud on muutunud ja ta sellistel tingimustel ei vaja juurdepääsu, tuleb tal esitada vastav hagi. Hageja on seega oma õiguste kaitseks valinud ebakohase õiguskaitsevahendi. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi osalist rahuldamist puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel teha tühistatud osas uue otsuse ning hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning kostja on vaidlustanud otsust üksnes hagi osalist rahuldamist puudutavas osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas kontrollida. Kuna vaidluse all on üksnes AÕS § 156 lg 1 tõlgendamine, võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p-st 1 juhindudes apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
31.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. See tähendab muuhulgas ka seda, et kohaldatavat õigusnormi tuleb mõista ja tõlgendada seadusandja tahte ja normi eesmärgi kohaselt. Kolleegium ei nõustu maakohtu lähenemisega AÕS § 156 lg 1 lause 3 tõlgendamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et kohtu poolt määratud tasu juurdepääsu õiguse eest kuulub maksmisele üksnes juhul, kui juurdepääsu nõudja juurdepääsu õigust kasutab. AÕS § 156 lg 1 lause 3 lähtub eeldusest, et juurdepääs on tasuline. Kuigi seadus ei nõua omandikitsenduste puhul, mis ei kujuta endast sundvõõrandamist, möödapääsmatult hüvitise maksmist, on kitsenduste hüvitamine omaniku ja kitsendustest kasu saajate huvide tasakaalustamise seisukohalt omal kohal. Seda eriti juhtudel, kui riivatakse tuntavalt omandi sisu ja ulatust ning piiratakse ebaproportsionaalselt varem kaitse all olnud omandiõiguslikke positsioone. Sellistel juhtudel on tasu või hüvitise maksmine vajalik proportsionaalsuse taastamiseks. Omandi kaitse muutuks kitsenduste osas illusoorseks ja ebaefektiivseks, kui sellega ei kaasneks põhimõttelist õigust saada kompensatsiooni. Kohustust arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve rõhutab otsesõnu AÕS § 156 lg 1 lause 4. Öeldu annab koormatud kinnisasja omanikule õigustuse tasu saamiseks mitte üksnes juurdepääsu kasutamise tasuna, vaid ka selle talumise kohustuse tasakaalustamise eesmärgil. Lisaks riive ja endise olukorra proportsioonide taastamise vajadusele, tuleb silmas pidada ka juurdepääsuga koormatava kinnistu väärtuse võimalikku vähenemist. Omandi kitsendamine tuleb hüvitada juhul, kui kitsendustega kaasneb omaniku jaoks vara väärtuse vähenemine. Õige on kostja seisukoht, mille kohaselt tuleb eeldada, et juurdepääsuõigusega koormatud kinnistu väärtus on väiksem, kui sellega koormamata kinnistul. Kolleegiumi hinnangul on AÕS § 156 lg 1 lauses 3 ettenähtud tasu maksmisel seega rohkem külgi, kui hageja poolt esile toodud – kohus määrab tasu mitte ainult juurdepääsu õiguse kasutamise, vaid ka juurdepääsu tagamise kohustuse talumise ja koormatud kinnisasja väärtuse võimaliku vähenemise hüvitamiseks. Kuna hageja on saanud juurdepääsu õiguse, kostja peab seda taluma ning juurdepääsutee mõjutab kostja kinnistu väärtust alates tsiviilasjas nr 2-04-1469 29.10.2007 langetatud kohtuotsuse jõustumisest, tuleb hagejal samast ajast s.t alates 28.05.2008 ka selle eest tasu maksta.
32.TMS § 221 lg 2 kohaselt võib kohtulahendi korral sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatav vastuväide põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. See tähendab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Tsiviilasjas nr 2-04-1469 on pooled lahendanud vaidluse selle üle, kas ja mis tingimustel peaks hagejal olema ligipääs läbi kostja kinnistu. Kohus on nimetatud vaidluse poolte vahel lahendanud ning kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-1469 on jõustunud. Asjakohane on kostja viide Riigikohutu lahendile nr 3-2-1-33-04, milles kolleegium on märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti
juurdepääsuõiguse lõpetamist. Juhul, kui hageja leiab, et asjaolud on muutunud ja ta ei vaja kohtu poolt määratud tingimustel juurdepääsu, on tal õigus loobuda juurdepääsuõigusest või esitada juurdepääsu tingimuste muutmiseks vastav hagi.
33.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nii esimese kui teise astme kohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.