Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(7)

järgneva kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 105.42 (ükssada viis eurot ja nelikümmend kaks eurosenti) eurot. Kohus määrab, et Swedbank AS-il on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui V. S. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Poolte vahel sõlmiti kaks lepingut: - 27.12.2005 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 05-258701-RK (edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev*(P) kaardi , seotud limiidikontoga nr 221030247036 ja teenindava arvelduskontoga nr 221011011320 ning krediidilimiidiga 15 xxx xxx (viieteistkümne tuhande) Eesti krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Lepingu 1 tingimuste kohaselt kohustus kostja kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 01.ndal kuupäeval, p. 5.7. kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks 2 tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja jäi intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 01.03.2010, kuni 01.05.2010 kostja intressi makseid ei tasunud. - 03.02.2010 laenuleping nr 10-009838-VV (edaspidi leping 2) summas 72 961,57 EEK (seitsekümmend kaks tuhat üheksasada kuuskümmend üks krooni ja 57 senti), intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 16.01.2015. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 2 laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäevaks. Kostja jäi lepingu 2 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.02.2010, kuni 16.05.2010 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 (nelja) üksteisele järgneva intressimaksega. Lepingu 2 sõlmimise eesmärgiks oli lepingute 07-142407-VL, 299/233729 refinantseerimine ja lisasumma väljastamine lepingu 05-258701-RK graafikujärgse võlgnevuse tasumiseks. Kostjale võimaldati põhiosa maksepuhkust kuni 16.08.2010.a. Krediidi kulukuse määr aastas 30.730 %. Laenulepingu sõlmimisel oli kostja refinantseeritavatest lepingutest tulenevate maksetega võlgnevuses, samuti oli kostjal krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Lepinguga võimaldati kostjale võlgnevuste graafikujärgset tasumist (alternatiiv oleks olnud lepingute ennetähtaegne lõpetamine, millega kaasneb kohustus tagastada pangale kogu laenusumma (laenjääk) koos ülesütlemise hetkeks kogunenud lepingute alusel arvestatud intressidega). Kostja ebakorrektse maksekäitumise (maksehäirete) tõttu ei olnud hagejal võimalik võimaldada laenulepingule intressi madalamas määras, kui kokkulepitud 26.000% aastas.

2(7)

28.04.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingu 1 ja 2 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 13.05.2010. Kirjas teatati, et võlgnevuse mitte tasumisel öeldakse leping ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 24.05.2008 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 10037205-KX alla. 21.05.2010 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 13.04.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 6 591,56 EUR s.h. 1) lepingust 10037205-KX tulenev võlgnevus kokku 1 229,94 EUR (põhiosa 1 088,87 €, intress 62,90 €, põhiosa viivis 78,17 € ajavahemiku 21.05.2010 kuni 13.04.2010 eest); 2) lepingust nr 10009838-VV tulenev võlgnevus kokku 5 361,62 EUR (põhiosa 4 663,09 €, intress 363,69 € ajavahemiku 16.02.2010 kuni 21.05.2010 eest ja põhiosa viivis 334,84 € ajavahemiku 21.05.2010 kuni 13.04.2011 eest). TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kokku 639,11 EUR hagi esitamise eest. Kostja on esitanud hagejale 20.06.2011.a. kuupäeva kandva kompromissiettepaneku, millele on lisatud Eesti Töötukassa teatis (20.06.2011 nr 7-4/9289). Teatisest nähtuvalt oli kostja perioodil 21.08.2009.a. kuni 28.03.2010.a. töötuna registreeritud. Kostja mittenõustumine laenulepingu intressimääraga 26.000% aastas ei ole põhjendatud, sõlmitud laenuleping ei ole vastuolus heade kommetega, tarbijakrediidileping ei ole ka tasakaalust väljas, sest ei ületa enam kui kolmekordselt Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra. Kostjaga sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 30.730 %. Kolmekordne vahe tähendaks, et kostjaga sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr oleks pidanud olema üle 63,6%. Hageja poolt kostjaga laenulepingu sõlmimine ning põhiosa maksepuhkuse võimaldamine oli võimaluse ja lahenduse pakkumine kostjale, arvestades asjaolu, et kostja ei täitnud oma kohustusi panga ees nõuetekohaselt, tasuda panga ees olevaid kohustusi graafikujärgselt ning mitte öelda lepinguid üles. Eesti Panga veebilehe kohaselt oli 02.2010.a. tarbimislaenude kulukuse määr (keskmine) 21.200%. Kostjaga sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 30.730 %. Hageja on seisukohal, et laenuleping ei ole tühine. Kui kostja oli seisukohal, et laenuleping on tühine, siis oleks kostja pidanud täitma hageja ees refinantseeritud lepingutest tulenevaid kohustusi lepingutes kokkulepitud tingimustel. Kostja ei ole seda teinud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et laenuleping öeldi hageja poolt üles juba 21.05.2010.a. Pärast laenulepingu ülesütlemist intressiarvestus lõpeb. Hageja märgib, et on valmis kaaluma võimaldada kostjal tasuma 50 EUR-i kuus kohtulahendi alusel, millega mõistetakse võlgnevus hageja kasuks välja. Hageja on valmis võimaldama kostjale kohtulahendi vabatahtlikku osade kaupa täitmist ning vastavasisuliselt hageja ja kostja vahel sõlmitavast kokkuleppest kinnipidamise korral mitte algatama sundtäitemenetlust kostja vastu. Kostja on ise kohtuistungil tunnistanud, et

3(7)

hetkel puudub kindel sissetulek ja ta ei tööta. Seetõttu ei ole hagejal võimalik sõlmida kohtulikku kompromissi, sest kostjal puuduvad võimalused kompromissi täitmiseks. Hageja on seisukohal, et laenulepingu puhul ei ole tegemist tehinguga kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et tegemist oleks heade kommetega vastuolus oleva tehinguga TsÜS § 86 tähenduses; samuti ei ole kostja selgitanud, milles seisnes tema erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastavasisulist väidet. Hagejale ühtegi sellist asjaolu teada ei ole olnud. Hageja on laenulepingu sõlmimisel käitunud heas usus ning järgides krediidiasutuse poolt nõutavat hoolsuskohustust. Ainuüksi tõend selle kohta, et kostja oli töötuna arvel, ei anna ilmselgelt alust TsÜS § 86 kohaldamiseks. Hageja tahe laenulepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et pakkuda kostjale lahendus tekkinud võlgnevuste osade kaupa graafikujärgselt tasumiseks ja laenusuhte jätkumiseks lepingute refinantseerimise ja krediitkaardi võlgnevuse tasumiseks laenulepingu sõlmimise teel, võimaldades sealjuures kostjale ka maksepuhkust. Kostja soovis hageja poolt pakutud võimalust kasutada ning sõlmis hagejaga laenulepingu. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et laenuleping öeldi hageja poolt üles juba 21.05.2010.a. Pärast laenulepingu ülesütlemist intressiarvestus lõpeb. Kostja vastus Kostja nõustub esitatud nõudega osaliselt, nõustub tagasi tasuma summa, mille laenuna sai ja millest on maha arvestatud tagasi makstud summa. Kohtuistungil selgitas kostja, et ei vaidle vastu laenu põhisummale, kuid vaidleb vastu intressi suurusele, see oli uues lepingus 26%, kuid vanas lepingus oli see 16%. Panka pöördus koheselt, kui tekkisid raskused laenu tagasimaksmisel. Pank tegi ettepaneku uue lepingu sõlmimiseks. Uues sõlmitud lepingus oligi intressiportsent 26%. Rahalised vahendid laenu tagasimaksmiseks puudusid. Esitab omapoolse kompromissi, mille kohaselt tasub laenu 50 euro suuruste osamaksetena kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 403 lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata. 14.juunil 2011 toimunud eelistungil nõustusid pooled asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt määratud tähtajaks pooled kompromissi ei sõlminud. Pooltevahelised lepingulised suhted on tõendatud hagiavaldusele lisatud lepingutega. 27.12.2005 sõlmitud vaba tagasimaksega krediidikaardi kastumise lepingu kohaselt anti hageja poolt kostja kasutusse krediitkaart krediidilimiidiga 15 000.00 EEK ́i, intressimääraga 16% (tl.13-14). Hageja selgituste kohaselt on nimetatud kasutuslimiit suletud 24.05.2008 ja võlg on kantud uuele lepingule nr 10-037205-KX. Kostja ei ole selliselt ülekantud krediidilimiidile vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud nimetatud lepingust (leping 1) tulenevaid nõudeid. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 10-009838-VV kohaselt oli laenusumma sihtotstarbeks lepingute 07-142407-VL, 299/233728 refinantseerimine ja lisasumma 4(7)

väljastamine lepingu 05-258701-RK graafikujärgse võlgnevuse tasumiseks. Laenulepingu intressimääraks on 26.000 % aastas (tl.15-19). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingust 2 tuleneva võlgnevuse olemasolu kohta, küll aga on kostja vaidlustanud intressimäära so. 26 %. Kostja selgituste kohaselt pöördus ta laenu tagasimaksete probleemide tekkimisel panga poole, seal soovitati sõlmida uus leping, millega eelnevad võlgnevused refinantseerida. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja ei täitnud lepingutega 1 ja 2 võetud kohustusi ning 24.05.2008 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 10-037205-KX alla, lepingu 2 ütles hageja 21.05.2010 ennetähtaegselt üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingutest 1 ja 2 tuleneva võlgnevuse põhiosa on 5 751.96 eurot (1088,87+4663,09), viivise nõue 413.01 eurot (78,17+334,84). Lepingust 1 tulenev intressi nõue 62,90 euro osas puudub samuti vaidlus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et võetud lepingulisi kohustusi ta nõuetekohaselt ei täitnud ning jäi hageja ees võlgnevusse. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal so hagejal nõuda kohustust rikkunud poolelt kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustusega täitmise viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib viivist nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ülalmärgitu alusel leiab kohus, et kuna kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud lepinguid, tuleb hageja kasuks nimetatud võlgnevuse põhiosad (5 751.96 eurot), viivised (413.01), (ka kuni põhinõude täitmiseni) ja lepingu 1 osas intress (62,90) kostjalt välja mõista. Poolte vahel on vaidlus sõlmitud laenulepingu (leping 2) intressi so 26.000 % aastas osas. Kostja ei nõustu laenulepingus 2 märgitud intressiga, hageja on leidnud, et sõlmitud laenuleping ei ole tühine. Kohus leiab, et kohaldada tuleb Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85 sätteid, mille kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust. Poolte vahel sõlmitud laenuleping (leping 2) on osadeks jagatav st lepingus on võimalik eristada erinevaid nõudeid ning isegi juhul, kui lepingus märgitud intress on tühine, ei too selle osa tühisus kaasa teiste osade tühisust. TsMS § -de 436 lg-te 1 ja 7 ning 438 lg 1 kohaselt on kohus kohustatud tehingu tühisuse aluseid hindama, ilma et keegi menetlusosalistest oleks sellele viidanud. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas antud juhul on laenuleping nr 10-009838-VV (leping 2) tühine intressi suuruse osas. Tehingu tühisuse tuvastamisel tuleb lähtuda kõikidest asjaoludest, muuhulgas tehingu tegemise asjaoludest ja selle sisust. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Kohtupraktika kohaselt tuleb TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaldamisel kohtul tuvastada, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundkorras. Kolmanda asjaoluna tuleb kohtul hinnata, et hageja teadis kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust selliselt asjaolust (RKL 3-2-1-49-11 p-d 8 – 10). Kohus nõustub siinjuures täielikult hageja seisukohaga, et leping 2 ei ole tasakaalust väljas krediidi kulukuse määra tõttu st TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt. Kostjaga sõlmitud

5(7)

laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 30.730 %. Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordne vahe tähendaks, et kostjaga sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr oleks pidanud olema üle 63,6%. Samas leiab kohus, et lepingus 2 märgitud intressi määr so 26,000% on vastastikuseid kohustusi arvestades tasakaalust väljas ning kostja jaoks äärmiselt ebasoodne. Antud juhul on pooled sõlminud laenulepingu olukorras, kus kostja oli makseraskustes, ta teatas sellest hagejale, Swedbank AS-ile ning seal võimaldati temale maksepuhkust, sõlmiti laenuleping nr 10-009838-VV eelmiste lepingute 07-142407-VL, 299/233728 refinantseerimiseks, väljastati lisasumma lepingu 05-258701-RK graafikujärgse võlgnevuse tasumiseks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostjale 05.02.2010 laenulepingu põhiosa summas 72 961.57 EEK –i üle kantud, millest on maha arvatud liisingulepingust tulenev kohustus 13 659.54 EEK-i, lepingutasu 1078 EEK-i intress 962,32 EEK-i, laenulepingu 07-142407-VL põhiosa 54525,33 EEK-i ja sama lepingu intress 2661.38 EEK-i. Pärast eelnevate võlgnevuste refinantseerimist jäi kostja kasutusse 75 EEK-i (tl 78 pöördel). Refinantseerimise üldteada eesmärgiks on varem saadud laenu ennetähtaegne kustutamine uue laenu arvelt, mis on vormistatud kliendi jaoks parematel tingimustel. Hageja on väitnud, et kuna klient, kostja oli juba võlglane, siis ei saadud temale vormistada muud laenuprotsenti kui 26.000 %.Samas ei ole hageja selgitanud, mis asjaolud takistasid hagejal madalama intressimäära kokku leppimast. Olukorras, kus finantsasutused avalikult kutsuvad makseraskustesse sattunud isikuid üles koheselt pöörduma panga poole, samas aga isiku pöördumisel sõlmivad küll refinantseerimist võimaldavad lepingud, kuid kostja jaoks hoopis halvematel tingimustel, kui esialgsetes lepingutes märgitud, on tegemist kostja jaoks äärmiselt ebasoodsa tingimusega. Kostja väidete kohaselt oli esialgsete lepingute (refinantseeritavate lepingute) intressi suuruseks 16,000 % ja pärast panga poole pöördumist uues lepingus 26,000%. Kohus leiab, et selline intressimäär on kostja jaoks äärmiselt ebasoodne. Sellist kohustuse vahet ei kaalu üles ka hageja poolt kostjale võimaldatud maksepuhkus ja väidetav laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamine. Kostja jaoks läksid võetud laenud kallimaks. Isikult, kes juba on makseraskustes ning pöördub laenuandja poole lahenduse otsimiseks, ei ole põhjendatud nõuda kõrgemat intressi kui esialgsetes refinantseeritavates lepingutes. Kohus leiab samuti, et kostja nõustus lepingus 2 näidatud intressimääraga sundolukorras olles. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt ei pakutudki hageja poolt muud võimalust, kui uue laenulepingu sõlmimist, millega hageja (võlausaldaja) sai refinantseerida kostja vanad võlad ja sõlmida uue, palju suurema intressiga laenulepingu. Poolte poolt esiletoodust järeldab kohus, et hageja oli kostjaga lepingu sõlmimisel teadlik kostja olukorrast. Nagu märgitud pöördus kostja ise hageja poole lahenduse leidmiseks. Hageja poolt ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 26,000% intressiga laenu andmisel oleks hinnatud kostja maksevõimet selliselt sõlmitud lepingut täita. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et lepingus 2 ettenähtud intressimäär so 26,000% on TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 alusel tühine. Tühise intressimäära asemel tuleb kostjal tasuda intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja on viivist arvestanud perioodil 16.02.2010 kuni 21.05.2010 so kuni lepingu ülesütlemiseni. Laenu põhiosa võlgnevuseks oli 4663.09 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja § 94 lg-le 1 oli viivise määraks ajavahemikul 16.02.2010 kuni 21.05.2010, 8% aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1% + 7%), s.o 0,022% päevas.

6(7)

Kokku tuleb intress kostjalt välja mõista 95 päeva eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista intress 97,45 eurot (4663,09x0,022x95). Kohus on menetluse käigus teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja on leidnud, et ei ole kostjaga nõus kohtulikku kompromissi sõlmima, kuid võib kostjale võimaldada otsuse täitmise osade kaupa. Kostja on kohtule teatanud, et suudab tagasi maksta vähemalt 50 eurot kuus. Kohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 445 lg 1, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja taotlusele tasuda võlgnevus osamaksete kaupa so. 50 eurot kuus. Seega kohus määrab, et kostjal, V. S. ́il tuleb väljamõistetud summa täita hiljemalt november 2016 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 105.42 (ükssada viis eurot ja nelikümmend kaks eurosenti) eurot. Samuti määrab kohus, et Swedbank AS-il on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui kostja, V. S. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine ei kahjusta hageja huve, sest võlgnevuse aluseks oleva lepingu kohaselt oleks tagasimaksmise lõpptähtaeg olnud aastal 2015.a. Menetluskulud Hageja, Swedbank AS on taotlenud kõikide menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjalt, V. S. ́ilt oleks antud tsiviilasjas menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane kui ka ebamõistlik. Arvestades üldteada majanduslikku ning ka tööturul valitsevat olukorda, asjaolu, kus kostjalt väljamõistetud rahalise kohustuse täitmise suurust ning asjaolu, et hageja ei soovinud asjas kompromissi sõlmida, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kompromissi sõlmimisel oleksid hageja menetluskulud olnud väiksemad. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2012 kohtuotsuse alusel :

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Swedbank AS-i apellatsioonkaebus.

7(7)

muutmata.

VÄLJAVÕTE ÕIGE:

Inkeri Treial Kantselei juhataja

8(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.