Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-03-85
Tsiviilasi
JP’i hagi JH’i vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JP (ik XXX, elukoht vandeadvokaat Indrek Leppik; Kostja: JH (ik XXX, elukoht XXX), Kolmandad isikud: KBK(ik XXX, elukoht XXX), ÜI (ik XXX elukoht XXX), ME (ik XXX, elukoht XXX), ARJ(ik XXX, elukoht XXX), EJ(ik XXX, elukoht XXX), ML (ik XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
01.11.2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Indrek Leppik
esindaja
Kostja JH Kolmas isik ja TT volitatud esindaja KBK Kolmas isik ÜI Kolmas isik ME Kolmas isik ARJ Kolmas isik EJ Kolmas isik ML
1.1 Pooled on kokku leppinud, et küttesüsteemi, kanalisatsioonitoru kuuluvad hagejale.
katla
ning
vee-
ja
1.2 Allakirjutanud on kokku leppinud, et küttesüsteemi, katla ning vee- ja kanalisatsioonitoru kuuluvuse kohta hagejale tehakse kinnistusraamatusse märkus kostja ja kõigi kaasomanike kohta avatud registriossa vastavale järjekohale. 1.3 Pooled on kokku leppinud, et kostja lõpetab ebaseadusliku ainuvalduse tema poolt hõivatud panipaigaruumi suhtes, lõpetab takistuste tegemise küttesüsteemi ja katla kasutamisel ning kohustub tagama hagejale igal ajal juurdepääsu katlale ja küttesüsteemile. 1.4 Pooled nõustuvad, et menetluse lõpetamisel ja kompromissi kinnitamisel kohtu poolt on jõutud pooli siduva lõpplahendini tsiviilasjas nr 2-03-85 menetletud nõudes. Pooled ei esita pärast kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt teineteisele mistahes nõudeid, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-03-85 eseme ja alusega. 1.5 Pooled kohustuvad jätma tsiviilasjas nr 2-03-85 kantud õigusabikulud enda kanda ega esita teineteisele nõudeid õigusabikulude ning mistahes muude hagi nõudeesemega seonduvate kulude sissenõudmise hüvitamiseks. 1.6 Keldrikorruse plaani baasil, mille on koostanud OÜ Sirkel ja Mall 24.03.2011 ja mille õigsust kinnitavad kõik allakirjutanud, lepitakse kokku kaasomandis oleva keldri kasutuskord: Kaasomaniku nimi
ruumi (pinna) nr
JH
2,3 ja 21
pindala 18,9 m2;
18,9 m2;
JP
4 ja 5
7,5 m2;
EP
14,15 ja 22
14,2 m2;
ME
9,16 ja 18
26,1 m2;
ÜI
ARJ ja EJ
TT
11,2 m2; 18,9 m2;
6 ja 10 11 ja 17
23,5 m2.
1.7 Iga kaasomanik võtab endale kohustuse mitte takistada teisi kaasomanikke nende ainukasutuses oleva pinna juurde pääsemisel; 1.8 Iga kaasomanik kannab tema ainukasutuses oleva pinna korrashoiuks vajalikud kulutused iseseisvalt.
Kohtumääruse peale, millega kohus kinnitas kompromissi võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „käesoleva tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on JP’i hagi JH’i vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. 01.11.2011.a. toimunud kohtistungil sõlmisid pooled kompromissi. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuseesitamise tähtaega 5 (viiele) päevale. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise viiele päevale.
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.