lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-03-85/34

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-03-85/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1885
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ele Liiv, Reet Allikvere

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-03-85

Tsiviilasi Vaidlustatud lahend

Julia Kodentseva hagi OÜ GOTTA (pankrotis) vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks Harju Maakohtu 26.10.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Julia Kodentseva apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja Julia Kodentseva (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx x-x), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik; Kostja OÜ GOTTA (pankrotis, rk 10366682, asukoht Xxxxxxxxxxx x-x, xxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Uno Feldshmidt; Kolmandad isikud Kersti Berendsen-Koržets (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx x-x, xxxxxxx), Ülle Ilus (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx x-x, xxxxxxx), Margit Elviste (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx x-x, xxxxxxx), Auri Rebecca Jürna (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx x-x, xxxxxxx), Ene Jürna (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx x-x, xxxxxxx), Estra Parts (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx x-x, xxxxxxx).

1.Harju Maakohtu 26.10.2009 otsus tühistada.
2.Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3.Julia Kodentseva apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.3.07.2001 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel omandas Riho Vaher Tallinnas, aadressil Xxxxxxxxxxx x asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr x (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), millega on ühendatud 767/7440 mõttelist osa Xxxxxxxxxxx x asuvast kinnistust (edaspidi korteriomand nr x). 3.07.2001 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel omandas Hansa Liising Eesti AS Tallinnas, aadressil Xxxxxxxxxxx x asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr x (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), millega on ühendatud 1121/7440 mõttelist osa Xxxxxxxxxxx x asuvast kinnistust (edaspidi korteriomand nr x). Xxxxxxxxxxx x asuvas hoones on ette nähtud ahjuküte ja puudub tsentraalkeskküte. Kõigi hoones asuvate korteriomandite puhul on küttesüsteem lahendatud eraldiseisvalt. Korteriomandite nr x ja nr x reaalosad paiknevad kohakuti. Enne korteriomandite nr x ja nr x omandamist vastavalt Riho Vaheri ja Hansa Liising Eesti AS poolt 3.07.2001 oli nende omanikuks S. V.. S. V. ehitas korteriomandi nr x ja nr x reaalosasid läbiva küttesüsteemi (edaspidi küttesüsteem), mis oli ühendatud S. V.i poolt paigaldatud elektriküttekatlaga (edaspidi elektrikatel), mis asus korteriomandi nr x reaalosa all olevas keldriruumis. Elektrikatla ja küttesüsteemi sihtotstarbeks oli korteriomandite nr x ja X reaalosade kütte ja sooja veega varustamine ning küttesüsteem oli mõeldud korteriomandite nr x ja X omanike ühiseks kasutamiseks. Hoone keldrikorrus kuulub hoone korteriomanike kaasomandisse. Kõigil hoone korteriomanikel on hoone keldriruumis oma panipaigad, kusjuures korteriomandite nr x ja nr x panipaigad asuvad vahetult korteriomandi nr x reaalosa all olevas keldriruumis (edaspidi panipaigaruum). S. V. piiras panipaigaruumi seintega, milles puuduvad uksed ja muud avad, nii et juurdepääs panipaigaruumi on vaid korteriomandi nr x eluruumi kaudu ja teised korteriomanikud keldrikorruselt panipaigaruumile ligi ei pääse. Kuna tegemist on omavolilise ehitusega, milleks puudusid vajalikud load ja kooskõlastused, siis ei figureeri seintega muust keldrikorruse ruumist eraldatud panipaigaruum hoone ametlikel plaanidel. 15.03.2002 sõlmisid Hansa Liising Eesti AS ja S. V.i abikaasa, A. V. kapitalirendilepingu korteriomandi nr x suhtes (edaspidi kapitalirendileping).
2.28.03.2002 sõlmitud asjaõiguslepinguga sai korteriomandi nr x omanikuks Osaühing GOTTA (edaspidi kostja). 26.06.2002 sõlmisid Hansa Liising Eesti AS, A. V. ja Julia Kodentseva (edaspidi hageja) võla ülekande lepingu (edaspidi ülekandeleping), mille kohaselt võttis hageja üle kapitalirendilepingust A. V.le tulenevad kohustused. Ülekandelepingu kohaselt oli hagejal õigus pärast kapitalirendilepingus ettenähtud maksete tasumist saada korteriomandi nr x omanikuks. Samal päeval ülekandelepingu sõlmimisega allkirjastasid hageja ja A. V.

kokkuleppe, mille kohaselt hageja tasus A. V.le elektrikatla eest 100 000 krooni (edaspidi kokkulepe). Suvel või sügisel 2002 sulges kostja ilma hagejat eelnevalt teavitamata korteriomandi nr x eluruumis asuva kraani, mille tagajärjel lõppes elektrikatla abil korteriomandi nr x eluruumi varustamine kütte ja sooja veega. Veebruaris 2003 paigaldas kostja korteriomandi nr x kütmiseks gaasiküttekatla (edaspidi gaasikatel).

3.21.02.2003 esitas AS Hansa Liising Eesti hagi Tallinna Linnakohtusse OÜ GOTTA vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja palus kohustada kostjat hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab keldrikorrusel paikneva ja korterite nr x ja X kütmiseks ja sooja veega varustamiseks paigaldatud kütteagregaadi sihtotstarbelist kasutamist.
4.19.12.2005 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel sai korteriomandi nr x omanikuks Julia Kodentseva. 9.03.2006 esitas AS Hansa Liising Eesti kohtule taotluse hageja asendamiseks. Maakohus asendas 9.03.2006 määrusega hageja (II kd lk 20-21).
5.28.08.2006 esitas hageja nõude täpsustuse (II kd lk 85-90). Hageja nõuded on: 1) kohustada kostjat hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab Xxxxxxxxxxx x elamu keldrikorrusel paikneva korterite nr x ja X kütmiseks ja sooja veega varustamiseks paigaldatud kütteagregaadi sihtotstarbelist kasutamist; 2) kohustada kostjat seadistama 10 kalendripäeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest korterite nr x ja X kütmiseks mõeldud küttesüsteem selliselt, et selle kaudu toimuks korterite X ja X kütmine, avades selleks korteris nr x asuvad kraanid ja tehes muud vajalikud tehnilised toimingud; 3) keelata kostjal hageja eelneva nõusolekuta kõikide toimingute tegemine, mis võivad kahjustada korteri nr x normaalset varustamist külma veega ja küttesüsteemis ringleva sooja veega; 4) kohustada kostjat võimaldama hagejal juurdepääs keldrikorrusel paiknevale kütteagregaadile hageja poolt soovitud ajal, tingimusel, et sellest on kostjale eelnevalt teatatud vähemalt 2 tööpäeva ette; küttesüsteemi avariide või ebapiisava toimimise korral aga viivitamatult; 5) kohustada kostjat lõpetama Tallinnas, Xxxxxxxxxxx x asuvas elamus korteriomanike kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine.
6.12.02.2009 algatas Harju Maakohus kostja pankrotimenetluse (IV kd lk 42) ja 4.05.2009 kuulutas välja kostja pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Uno Feldschmidti. Kostja seisukoht
7.26.10.2008 esitas kostja kirjaliku seisukoha, milles ta palub jätta hagi rahuldamata. Vaatamata 25.08.2006 esitatud nõuete täpsustamisele on kostja hinnangul nõuded ebaselged. Kostja leiab, et hageja üks nõue puudutab Xxxxxxxxxxx x asuvate kõikide korteriomandite omanike õigusi ja kohustusi ning on sisuliselt kasutuskorra reguleerimise nõue. Elektrikütte agregaat ei ole kostja valduses nii I korrusel kui ka keldris, sest varasemalt eksisteerinud elektriküttesüsteem oli demonteeritud 2002/2003 talvel. Asjas tekkis vaidlus gaasiküttesüsteemi kuuluvuse osas. Gaasikatla soetamisel soovis kostja kasutada seda üksnes oma korteriomandi sooja veega ja küttega varustamiseks. Hagejal tuleb endale soovi korral muretseda autonoomne küttesüsteem, nagu seda on teinud ülejäänud korterite omanikud.

Vastuse p-s 10 on kostja avaldanud, et talle on ebaselge, et millist külma veega normaalset varustamist takistavaid toiminguid hageja silmas peab (III kd, lk 52-54). Maakohtu otsus

8.26.10.2009 jättis Harju Maakohus Julia Kodentseva hagi OÜ GOTTA (pankrotis) vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel ei ole küttekatla näol tegemist ehitisega püsivalt ühendatud asjaga ja katelt saab eraldada ehitist kahjustamata. Katel ei ole korteriomanike kaasomandis, vaid küttesüsteemi soetajal ja kostjal on õigus otsustada katla kasutamise üle. Samuti ei ole kostjal seadusest ega lepingust tulenevat kohustust varustada hagejat kütte ja sooja veega. Kokkulepet pooltel ei ole. Kohus leidis, et panipaiga kasutamise võimaluse puudumise ja elektri ning vee võlgnevuse küsimused ei ole antud asjas asjakohased, mistõttu kohus nendele väidetele ja tõenditele hinnangut ei andnud. Apellatsioonkaebus
9.Hageja palub maakohtu 26.10.2009 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja korter on käesoleva ajani ilma kütte ja sooja veeta ning hageja on esitanud kostjale korduvalt pretensioone. Hageja leiab, et küttesüsteem on korteriomandite omanike kaasomandis ja kostjal puudub õiguslik alus takistada hagejal küttesüsteemi kasutamist, rajades ligipääsmatu panipaigaruumi. Kostjal on kohustus tagada hagejale kui küttesüsteemi kaasomanikule tema osale vastav tulu, s.o soe vesi ja ruumide küte. Kuigi kohus tuvastas, et kelder on kõikide korteriomanike kaasomandis, jättis ta hindamata, kas hagejal on õigus kasutada keldris asuvat panipaigaruumi temale kuuluva mõttelise osa ulatuses. Tegemist oli ühe hageja põhinõudega, mis esitati hagiavalduses. Kostja on kohustatud lõpetama oma ainuvalduse panipaigaruumi suhtes ja tagama sellele juurdepääs nii hagejale kui ka sellekohase soovi korral teistele hoones korteriomandeid omavatele isikutele. Küttesüsteem on ehitise oluline osa, kuid ei saa olla osaks korteriomandite nr x ja X reaalosast, sest ei asu nende reaalosade piires. Kohus ei ole põhjendanud, kas kostja sai korteriomandi nr x omandamisel korteriomandeid nr x ja X läbiva küttesüsteemi omanikuks. Kohus jättis tähelepanuta, et küttesüsteem on oluliselt laiem mõiste kui „katel“ või kütteagregaat, hõlmates endaga lisaks katlale küttetorustiku ja vajalikud ühendused, mille külge ühendada katelt, radiaatoreid jms. Kohus ei vastanud küsimusele, kas küttesüsteem kuulub korteriomandi nr x ja X kaasomandisse, nende reaalosasse või mõttelisse osasse. Apellant arvab, et küttesüsteem kuulub mõttelise osana korterite nr x ja X reaalosa juurde. Kuna küttesüsteem kuulub hageja ja kostja kaasomandisse, siis puudub kostjal õigus omavoliliselt tõkestada küttesüsteemi kui kaasomandi kasutamist hageja poolt. Kostjal on kohustus tagada hagejale kütte ja sooja vee olemasolu. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus lahendab asja TsMS § 646 alusel.

Hageja on hagiavalduses esitanud mitu nõuet, kuid kohus on neist lahendanud ainult ühte, kuigi hageja ei ole menetluse kestel ühestki 21.02.2003 ja 28.08.2006 esitatud nõudest loobunud. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme nii asja lahendamisel kui ka otsuse vormistamisel. TsMS § 347 lg 3 kohaselt selgitab kohus sissejuhatavalt kohtuistungil menetluse seisu ning menetluslikku olukorda ning TsMS § 351 lg 1 kohaselt arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid. 15.09.2009 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus ei järginud eelnimetatud nõudeid (IV kd, lk 105-108). Istungi käiku ja asjaolude väljaselgitamist sätestavaid menetlusnorme järgides ei oleks kohtul tekkinud olukorda, kus osa nõudeid jäetakse arutamata ja pooltele ei anta võimalust esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta oma seisukoht. Sellega on maakohus eiranud ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2005 otsuses toodud juhiseid (I kd, lk 108-109). Kohtuotsus peab olema TsMS § 436 lg 1 järgi seaduslik ja põhjendatud ning vastama TsMS §s 442 sätestatud nõuetele. Maakohtu otsus seda ei ole. Kohtuotsuses ei ole kajastatud hageja nõudeid, millega on rikutud TsMS § 442 lg 7 nõuet, sest otsuse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Samuti ei ole kooskõlas seadusega kohtuotsuse põhjendav osa ega resolutsioon, sest põhjendavas osas puuduvad kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused kõigi nõuete kohta, otsuse resolutsioonis ei ole võetud seisukohta kõigi nõuete osas. Tegemist on menetlusnormide olulise rikkumisega, millist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kuivõrd maakohus on olulises osas jätnud kohtuotsuse põhjendamata ja rikkunud sellega TsMS § 656 lg 1 p 5 nõuet, tuleb kohtuotsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema pooltele ettepaneku oma seisukohti põhjendada ja vajadusel esitada täiendavaid tõendeid TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi. Käesolev menetlus on linnakohtus alanud 2003 aastal ja menetluskulude väljamõistmise otsustab kohus kuni 1.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi asja uuel läbivaatamisel. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et alates 18.06.2009 ei ole Xxxxxxxxxxx x-x asuva korteriomandi omanikeks enam Tallinna linn ja Hardi Volmer, vaid üksnes Estra Parts. Sellest teatas Tallinna linn maakohtule 28.08.2009 (IV kd, lk 86-87), kuid kohus on nimetatud isikuid pidanud jätkuvalt menetlusosalisteks. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja vaidlevaid pooli, kelleks on korteriomandite omanikud, kellest üks on pankrotis, peab kohus kaaluma TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud võimaluste kasutamist asja lahendamiseks kompromissiga.

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja