3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja UT kanda. Edasikaebamise kord
1(5)
2-11-34018 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: "2-11-34018, riigilõiv määruskaebuse esitamisel". Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.UT (edaspidi avaldaja) esitas 20.07.2011.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäituri Marek Laanemets 08.07.2011.a otsuse täiteasjas , samuti tühistada 02.06.2011.a sissetuleku aresitmise akt täitasjas , kohustada kohtuäiturit tagastama avaldajale 02.06.2011.a sissetuleku arestimise akti alusel avaldaja tööandja poolt ülekantud summa 576,71 eurot ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas .
2.Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur Marek Laanemets 02.06.2011.a sissetuleku (töötasu) arestimise akti alusel avaldaja töötasu. 13.06.2011.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale sissetuleku arestimise kohta. 08.07.2011.a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 12.07.2011.a.
3.Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on täiteasjas sissenõudjaks RAA(endise nimega K ). Täitetoimik on kohtutäiturile üle tulnud täitevosakonnast. 1997. aastal kehtinud täitemenetluse seadustiku § 23 lg 1 kohaselt algatatakse täitemenetlus kohtu või sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi (täitedokument) esitamisega täitevosakonnale. Antud täiteasja täitetoimikus puudub sissenõudja avaldus. Avaldaja leiab, et täitemenetluse läbiviimise eelduseks on täitmisavaldus ja täitedokument. Täitmisavalduse puudumine annab aluse lõpetada ka täitemenetlus (kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 ja § 48 p 7). Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur alusetult alustanud täitemenetlust ning sellest tulenevalt teinud täitetoiminguid seadusevastaselt (sissetuleku arestimine). Antud asjaolu oli välja toodud ka avaldaja 13.06.2011.a kaebuses kohtutäiturile. Samuti on avaldaja juhtinud kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et täitemenetlus on algatatud vale täitedokumendi alusel. Täitetoimikus on täitedokumendina märgitud Tallinna Linnakohtu 04.07.1997.a otsus tsiviilasjas nr 2/3/55-1879/97, kuigi õige täitedokument on Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.1997.a otsus tsiviilasjas nr II-2/1102/97, millega muudeti Tallinna Linnakohtu 04.07.1997 otsust. Viimati nimetatud kohtuotsus täitetoimikus puudub. Seega on kohtutäitur algatanud täitemenetluse vale täitedokumendi 2(5)
2-11-34018 alusel. Kohtutäitur nõustus sellega oma otsuses. Kohtutäitur ei ole võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet, sh avaliku kättetoimetamise teel. Eeltoodust johtuvalt ning võttes aluseks TMS § 55 p 2 on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kohtutäitur ei ole esitanud võlgniku nõudmisel siiani täitekutsete väljasaatmist ja kättetoimetamist kinnitavat tõendit. Avaldaja tööandjale RBAS saadetud sissetuleku arestimise akti kohaselt on nõude suurus 3417,02 eurot. Alates 1997-2007 tasus avaldaja elatist sissenõudjale AS-i EP kaudu. Avaldajal ei ole säilinud nimetatud aastate eest maksekviitungid. Avaldaja poolt tehtud rahasiirdeid tõendavad dokumendid on AS-i EP poolt hävitatud. Avaldaja ei nõustu elatisvõla suurusega, kuid elatise tasumise kohta tõendite esitamine on muutunud ebamõistlikult keeruliseks.
4.Sissenõudja RAA leiab 21.08.2011.a esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldaja kaebus sissetuleku arestimise suhtes tuleks jätta rahuldamata.
5.Kohtutäitur Marek Laanemets ei ole kohtule kirjalikku seisukohta esitanud.
6.09.09.2011.a on avaldaja esitanud kohtule TMS § 218 lg-le 2 tuginedes taotluse peatada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetlus täiteasjas .
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.
9.Avaldaja on nii kohtutäiturile kui kohtule esitatud kaebustes leidnud, et täitemenetlust täiteasjas on alustatud õigusvastaselt, kuna puudub sissenõudja täitmisavaldus ning täitemenetlust on alustatud ebaõige täitedokumendi alusel. Seetõttu on avaldaja hinnangul õigustühine tema sissetulekute arestimine kohtutäituri poolt 02.06.2011.a koostatud akti alusel. Arestimine on tühine ka seetõttu, et kohtutäitur ei ole avaldajale kui võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet.
10.Kohus leiab, et kaebuses välja toodu ei anna alust täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks ega kohtutäituri poolt 02.06.2011.a koostatud arestimisakti tühistamiseks. TMS § 48 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. TMS §-st 55 tulenevalt on arestimine tühine arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, mh juhul kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Iseenesest õige on avaldaja väide, et täiteasja materjalide hulgas ei ole sissenõudja vormikohast täitmisavaldust kehtiva täitemenetluse seadustiku § 23 lg 1 mõttes. Samas jõustus viimatinimetatud seadustik 01.01.2006.a ning see õigusakt ei oma tagasiulatuvat õigusjõudu. Vaidlusalune täiteasi on aga algatatud juba enne täitemenetluse reformi, mis leidis aset 01.03.2001.a. Sissenõudja nõue oli täiteasja toimikust nähtuvalt algselt täitmisel 3(5)
2-11-34018 täitevosakonnas ning täiteasja toimik on selle materjalide põhjal otsustades kohtutäituri Marek Laanemets menetlusse saabunud (täitevosakonnast üle antud) 25.05.2001.a. Eeltoodut kinnitab ka sissenõudja enda käesolevas asjas kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Enne 2001.a võis kohus ka ise edastada täitevosakonnale lahendeid täitmisele pööramiseks, nagu on selgitanud oma 08.07.2011.a otsuses ka kohtutäitur. Taoline praktika ei olnud kohtu arvates iseenesest vastuolus 1997.a kehtinud täitemenetluse seadustiku § 23 lg 1 redaktsiooniga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd täitemenetlus oli algatatud täitevosakonna poolt enne toimiku üleandmist täiturile, ei ole sissenõudja avalduse puudumine aluseks täitemenetluse lõpetamisele.
11.Kohus ei jaga avaldaja seisukohta, et Tallinna Linnakohtu 04.07.1997.a otsus tsiviilasjas nr 2/3/55-1879/97 ei saa olla (õigeks) täitedokumendiks, kuivõrd seda on Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.1997.a otsusega tsiviilasjas nr II-2/1102/97 muudetud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täitedokumendiks Tallinna Linnakohtu 04.07.1997.a otsus tsiviilasjas nr 2/3/55-1879/97, mida on Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.1997.a otsusega tsiviilasjas nr II-2/1102/97 muudetud. Tallinna Linnakohtu 04.07.1997.a otsus tsiviilasjas nr 2/3/55-1879/97 on täiteasja materjalide hulgas olemas (vt toimik, II kd, lk 5-6). Seejuures on linnakohtu otsusel märge selle kohta, et otsust on Tallinna Ringkonnakohtu ülalviidatud otsusega muudetud. Eelnenut arvestades ei pea kohus õigeks vaidlustatud kohtutäituri otsuste põhjendusi osas, kus kohtutäitur on nõustunud võlgniku (st avaldaja) väitega, et täitmisel olevaks lahendiks saab olla Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega vähendati igakuist elatusraha summale 500 krooni kuus. Samas ei muuda osundatud põhjenduskäik vaidlustatud kohtutäituri otsust lõppjäreldustes ebaõigeks.
12.Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt täiteasjas 02.06.2011.a koostatud sissetuleku (töötasu) arestimise akt õigustühine ka TMS § 55 p-st 2 lähtuvalt, kuna täitetoimikust ei nähtu andmeid täitmisteate kättetoimetamise kohta võlgnikule. Kohus avaldaja taolise õigusliku hinnanguga ei nõustu. Ka siinkohal on oluline märkida, et vaidlusalune täitemenetlus algas juba enne kehtiva täitemenetluse seadustiku jõustumist. Ajavahemikul 31.07.199331.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohustas kohtutäiturit saatma võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ning teha võlgnikule ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitekutse kättetoimetamise nõuet seadusest ei tulenenud. Täitemenetluse seadustiku § 291 lg 1 kohaselt võis kohtutäitur täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst tuli sama normi kohaselt lisada täitetoimikusse. Kohtutäituri poolt kohtule edastatud täiteoimiku sisukorrast nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale täitekutse saatnud 25.05.2001.a aadressil XXX, Tallinn (vt toimik, II kd, lk 3). Täitekutse tekst on lisatud täitetoimikusse (vt toimik, II kd, lk 7). Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäitur saatnud 29.10.2001.a võlgnikule veel korduva täitekutse (vt toimik, lk 8). Seega puudub mõislik põhjus kahelda täitekutse edastamises võlgnikule. Tuleb samas märkida, et hilisema kohtupraktika järgi on peetud põhjendatuks kohaldada täitekutse kätteandmisele analoogia korras tsiviilkohtumenetluse kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid (vt nt: Riigikohtu 29.01.2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03, p 8). Samas ei anna kohtute poolt seadusele hilisemalt tõlgendused lugeda kohtutäituri tegevust täitekutse edastamisel 2001.a mais täitemenetluse normide rikkumiseks.
13.Lisaks saab täitetoimiku materjalide põhjal lugeda ülalmainitud täitekutsed avaldajale kätte toimetatuks vastavalt TsMS § 307 lg-le 3, mille kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Täitetoimikus fikseeritust järelduvalt on võlgnik käinud 25.06.2009.a kohtutäituri büroos ja saanud koopiad dokumentidest (vt toimik, II kd, lk 3). Samuti sisaldub täitetoimikus elektrooniline kirjavahetus, millest järelduvalt oli võlgnik 2009.a juulis kahtlemata täitemenetlusest ja temalt nõutavatest summadest teadlik (vt toimik, II kd, lk 37). 4(5)
2-11-34018 29.04.2011.a kuupäeva kandvas kirjas on avaldaja üheselt viidanud 2001.a täitekutsele (vt toimik, II kd, lk 42). Kohus lisab, täitekutse edastamise eesmärgiks (sarnaselt täitmisteatega kehtivas õiguses) oli teavitada võlgnikku täitemenetluse alustamisest ning sellega seonduvatest õigustest ja kohustustest, samuti anda talle võimalus vältida sundtäitmist nõude vabatahtliku rahuldamisega. Praegusele juhul oli avaldaja sissetuleku (töötasu) arestimise akti koostamise ajaks täitemenetluse alustamisest ja temalt nõutavatest summadest teadlik ning arvestades ajavahemiku alates 25.06.2009.a oli tal ka piisavalt aega sissenõudja nõuete vabatahtlikuks rahuldamiseks.
14.Eelnenust lähtuvalt jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata. Seonduvalt avaldaja esitatud vastuväidetega sissenõudja poolt nimetatud nõude suurusele selgitab kohus täiendavalt, et vastuväiteid võlausaldaja poolt sundtäitmiseks esitatud nõude suurusele on võlgnikul võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1). Sellise hagi rahuldamise korral kuuluks täitemenetlus kooskõlas TMS § 48 p-ga 4 lõpetamisele. Kuivõrd täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, ei saa kohtutäitur samas asuda kontrollima sissenõudja nõude põhjendatust (täitur on seda ka vaidlustatud otsuses selgitanud). Samal põhjusel ei saa nõude põhjendatust kontrollida ka kohus TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse menetlemisel. Kohus lisab samuti, et kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel ei saaks kohus ise lõpetada täitemenetlust. Vastavalt TMS § 50 lg-le 1 lõpetab täitemenetluse oma otsusega kohtutäitur.
15.Kohtu hinnangul tuleb rahuldamata jätta ka avaldaja 09.09.2011.a taotlus peatada täitemenetlus täiteasjas kuni kohtule esitatud kaebuse lahendamiseni. TMS § 218 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Kohtu hinnangul ei ole osundatud meetmete rakendamine praegusel juhul vajalik. Avaldaja ei ole 09.09.2011.a taotluses ühtegi sisulist põhjendust täitemenetluse peatamise vajaduse kohta ka esitanud. Kohtu hinnangul tuleb peatamise otsustamisel kaaluda sissenõudja ja võlgniku põhjendatud huve. Kohus leiab, et vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse peatamine koormaks sissenõudjat põhjendamatult, arvestades eeskätt asjaolu, et täidetavaks nõudeks on elatise nõue lapse ülalpidamiseks. Võlgniku toimetuleku peaks kindlustama TMS § 132 regulatsioon, mis määrab kindlaks sissetuleku mittearestitava osa.
16.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi 10. lõike alusel avaldaja UT kanda. Avaldajad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1). Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
17.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
Indrek Parrest kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.