T. S. hagi AS Natural vastu töövigastusest tingitud kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
37 858.50 EEK / 2419.60 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. S. isikukood xxxxxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja (riigi õigusabi osutaja) Nikolai Kõiv, vandeadvokaat Kostja: AS Natural, registrikood 10303196, aadress Paide tee 16a Koeru Järvamaa, lepinguline esindaja Andres Hallmägi, vandeadvokaat
Asja läbivaatamise aeg
05.oktoobril 2011.a avalikul kohtuistungil Paides
RESOLUTSIOON
1.Tõnis Salum’i hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS-lt Natural T. S. kasuks tervisekahjustuse hüvitis:
2.1.ühekordselt perioodi 07.04.2009.a – 05.10.2011.a eest xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxx) eurot
2.2.alates 06.10.2011.a – 28.02.2012.a iga kuu xxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxx) eurot, milline tuleb palga alammäära muutumisel korrutada kasvu-indeksiga. Tõnis Salum’i töövõimekaotuse määra muutumisel arvutatakse igakuuline hüvitis alates 28.02.2012.a järgnevast päevast ümber arvestades määratud töövõi-mekaotuse protsenti.
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-61581, sealhulgas menetluskulud, mille tasumisest hageja riigipoolse menetlusabikorras on vabastatud (riigi õigusabi tasu, eksperdikulu), kannab kostja täies ulatuses.
2.Välja mõista AS-lt Natural riigituludesse 895.58 eurot riigi õigusabi tasu ja 271.00 eurot ekspertiisikulu.
3.T. S. võib nõuda Pärnu Maakohtult oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA LÕPLIK NÕUE
Välja mõista AS-lt Natural hageja kasuks tervisekahjustuse hüvitis
1.ühekordselt xxxxxxxxxxxx eurot perioodi 07.04.2009.a kuni 05.10.2011.a eest
2.alates 06.10.2011.a kuni 28.02.2012.a iga kuu xxxxxxxxxxxxx eurot, milline tuleb korrutada miinimumpalga kasvuindeksiga. Hageja töövõime muutumisel arvutatakse igakuuline hüvitis alates 28.02.2012.a sõltuvalt hageja töövõime kaotuse määrast.
HAGI ASJAOLUD
- hageja töötas kostja juures 06.11.2000.a sõlmitud töölepingu alusel puidutöötlejana mitmetel töökohtadel sõltuvalt tootmise vajadustest - 25.04.2006.a suunas kostja tööjuht A. L. hageja aiapostide valmistamise liinile aiaposte järkama - samal päeval kella 11.40 paiku toimus hagejaga tööõnnetus – töötades järkamissael sattus tema parema käe töökinda kätisepoolne laiem ots saeketta lähedale, saeketas haakus kinda käisesse ja vigastas hageja paremat kätt
Tsiviilasi nr 2-09-61581 - tööõnnetuse järgselt toimetati hageja Järvamaa Haigla kiirabisse, sealt edasi SA TÜ Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia osakonda. Hageja viibis haiglas 25.04.2006.a kuni 19.05.2006.a, kus talle tehti 4 operatsiooni - 23.05.2006.a koostas Järvamaa Tööinspektsiooni tööinspektor Leevi Pääbo hagejaga juhtunud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte, mille alajaotuses V loetles hagejaga toimunud tööõnnetuse põhjused ja õigusaktide rikkumised - 10.08.2006.a arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega nr 285657 tuvastati, et hageja töövõime kaotuse protsent on 90%, põhjus töövigastus - 16.04.2008.a arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega nr 415339 tuvastati hagejal keskmine puue - 11.08.2008.a arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega nr 400773 tuvastati, et hageja püsiva töövõime kaotuse kogumäärast on töövigastusest põhjustatud 40%. Korduvekspertiisi tähtaeg 01.02.2010 – 15.02.2010.a. - Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2010.a otsusega nr 588389 tuvastati, et hageja kogu püsiva töövõime kaotuse määrast on töövigastusest põhjustatud 40%. Püsiva töövõimetuse kestus kuni 29.02.2012.a - 04.04.2009.a lõpetas kostja hagejaga töölepingu koondamise tõttu. Sellest ajast on hageja tööta - hageja saab invaliidsuspensioni, mille suurus oli kuni 31.12.2010.a xxxxxxx EEK. Alates
01.01.2011.a on invaliidsuspensioni suurus xxxxxxxxxxx eurot - 07.04.2009.a esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse palvega hüvitada talle tööõnnetusega tekkinud kahju alates 2009.a aprillikuust summas xxxxxxxxxxxxxxx EEK. 24.04.2009.a kirjaga keeldus kostja hagejale hüvitist maksmast. Hageja leidis, et kostja õigusvastase ja süülise käitumise tõttu on talle kahju tekkinud ning et kostja peab tekkinud kahju hüvitama. Kostja õigusvastane ja süüline käitumine seisnes selles, et ta teadlikult jättis täitmata mitmed õigusaktidega kehtestatud tööohutuse nõuded:
1.Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 4 lg 1, milles nõutud, et töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuutumise vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire blokeeringuga, mis takistab juurdepääsu ohualale. Järkamissael, millel hageja 25.04.2006.a töötas, puudus selline reguleeritav kaitse, mille kaugus aiapostist sõltub posti läbimõõdust. Seetõttu oli saetava posti ja saeketta kaitse ääre vahel kaitsmata ala, mis võimaldas hagejal ohtliku kokkupuute pöörleva saekettaga;
2.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 ja „Nõuded töövahendile“ § 3 lg 8 – tööandjal kohustus kujundada ja sisustada töökoht nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töövahendi juhtimissüsteem peab olema ohutu ning selle süsteemi rike või kahjustumine ei tohi tekitada ohuolukorda. Järkamissae, millel hageja 25.04.2006.a töötas, trossi otsas oleva raskuse liikumine oli takistatud ning see võis põhjustada, et järkamissaag ei läinud kiiresti algasendisse tagasi, st hagejast ohutusse kaugusesse;
3.„Nõuded töövahendile“ § 1 lg 6 ja 7 – tööandjal kohustus tagada kasutajale töövahendi kasutamiseks vajalik väljaõppe ja ohutusalane juhendamine. Kostja juures kasutati erinevaid järkamissaage (käega ja pneumaatiliselt juhtitavaid), kuid nende juhendeid koostatud ei olnud. Töötajaid oli juhendatud vaid ohutusjuhendi „Järkaja tööjuhend P4J7v1“ järgi, kuid selles ei kajastu hagejaga juhtunud tööõnnetusega seoses olevaid ohutusnõudeid;
4.Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ § 7 lg 3 kohaselt tehnoloogia ja töövahendite vahetamisel ja uuendamisel korraldatakse töötajate täiendjuhendamine. Freesitud aiapostide valmistamise liin võeti kasutusele 2006.a jaanuaris. Hageja töötas sellel liinil teist päeva. Hagejal puudus väljaõpe sellel liinil töötamiseks
5.TTOS § 13 lg 1 p 5 – tööandjal kohustus korraldada uue töökeskkonna riskianalüüs kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on muudetud. Freesitud aiapostide valmistamise liini riskianalüüs oli läbi viimata. Kostja tööohutusalaste rikkumiste tõttu juhtus hagejaga tööõnnetus, ta sai tervisekahjustusi, kaotas osaliselt (40% ulatuses) töövõime ning selles osas ka sissetuleku (kahju tekkimine, põhjuslik seos). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekiamisega. Kostja kui kahju tekitaja süüd eeldatakse ning VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb ta vastutusest vaid juhul, kui tõendab et ta pole kahju tekitamises süüdi. Kostja seda tõendanud ei ole. Kuna hagejale tekkis kostja õigusvastase ja süülise käitumise tulemusel tervisekahju, on ta VÕS § 1043 kohaselt kohustatud tekitatud kahju hagejale hüvitama. Kostja 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-09-61581 seda vabatahtlikult teinud ei ole. Hageja viimase arvestuse kohaselt (aluseks võetud kuni 01.07.2002.a kehtinud ajutise korra põhimõtted) on ühekordne hüvitis ajavahemiku 07.04.2009 – 05.10.2011.a eest xxxxxxxxx eurot ja alates 06.10.2011.a – 28.02.2012.a iga kuu xxxxxxxxxxxxxxx eurot, milline tuleb alampalga muutumisel läbi korrutada miinimumpalga kasvuindeksiga. Lisakulude hüvitamise nõudest loobus hageja 05.10.2011.a kohtuistungil.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud õnnetuse toimumist hagejaga, kuid leidis et tema ei ole juhtunud õnnetuses süüdi. Kostja oli seisukohal, et hagejaga toimunud õnnetuse põhjuseks oli hageja enda üldhaigestumine – reumatoidartriit ja artroos (5.aste), mille tagajärjel hageja ei tunnetanud oma paremat kätt ega suutnud seda juhtida. Hageja esitatud dokumentides on sedastatud, et hageja haigestus 2004.a reumatoidartriiti ning tema parema õlaliigese liikuvus on takistatud. Toimikulehel 19 olevas hinnangus on kirjas, et hagejal on parema õlaliigese luulised muutused. Lisaks on uurimiskokkuvõttes tööõnnetuse põhjusena kirjas, et saepurukast järkamissae juures oli asendis, mis takistas trossi otsas oleva raskuse vaba liikumist. Aga saepurukasti paigaldas sinna hageja ise. Hageja pidi veenduma, et sae liikumist miski ei takistaks. Väide, et tööõnnetuse tagajärjel kaotas hageja osa töövõimest ja sissetulekust, on vastuolus asjaolude ja tõenditega. Tööõnnetus toimus hagejaga 25.04.2006.a. Hageja oli haiguslehel 25.04.2006 kuni 06.08. 2006.a. Hageja asus uuesti tööle 08.09.2006.a ja teenis rohkemgi, kui enne tööõnnetust. 15.07.2007.a tehti hagejale tervisekontroll Medicoveris ja selle käigus ei tuvastatud tal mingeid tööõnnetusel saadud vigastusi ega vastunäidustusi mis välistaks mõne töö tegemise. Hagiavaldusele lisatud kuupäevata hinnangus märgitud Salum’i kõrvalabi vajadus (vajab abi pesemisel ja riietamisel ega saa nööpe kinni jne) välistaks igasuguse töö tegemise. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et kahju hüvitise arvestamisel kasutatakse enne 01.07.2002.a kehtinud ajutise korra põhimõtteid. Kostja esindaja kinnitas, et ei vaidle vastu hageja arvestatud keskmise sissetuleku suurusele ja arvestusele ega ka hüvitise arvestuses kasutatud pensioni suurustele (tl 56). Kostja esindaja kinnitas, et hüvitise arvestusliku osa töötasid nad hageja esindajaga läbi ja selles osas vaidlust pole (tl 58).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja töötas kostja juures 06.11.2000.a sõlmitud töölepingu alusel puidutöötlejana mitmetel töökohtadel sõltuvalt tootmise vajadustest ning et 25.04.2006.a suunas kostja tööjuht A L hageja freersitud aiapostide valmistamise liinile aiaposte järkama - samal päeval kella 11.40 paiku, töötades järkamissael, sattus hageja parema käe töökinda kätisepoolne laiem ots saeketta lähedale, saeketas haakus kinda käisesse ja vigastas hageja paremat kätt. Tööõnnetuse järgselt viibis hageja haiglas 25.04.2006.a kuni 19.05.2006.a - 08.09.2006.a asus hageja taas kostja juures tööle - 04.04.2009.a lõpetas kostja hagejaga töölepingu koondamise tõttu. Sellest ajast on hageja tööta; - 07.04.2009.a esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse, milles palus hüvitada tööõnnetusega tekkinud kahju alates 2009.a aprillikuust summas xxxxxxxxxxxxxxxx EEK. - 24.04.2009.a kirjas keeldus kostja hüvitist maksmast - hageja saab invaliidsuspensioni, mille suurus kuni 01.02.2010.a oli xxxxxxxxxxxx EEK, alates 01.02.2010.a oli xxxxxxxxxxxxx krooni ja alates 01.01.2011.a on xxxxxxxxxxxxxx eurot - hüvitise arvestamisel lähtutakse enne 01.07.2002.a kehtinud ajutise korra põhimõtetest - hüvise arvestusliku osa on poolte esindajad ühiselt läbi töötanud ja selles osas vaidlusi ei ole - ühiselt läbitöötatud arvstuse kohaselt on ühekordne hüvitis perioodi 07.04.2009 - 05.10. 2011.a eest on xxxxxxxxxxxxx eurot ja alates 06.10.2011.a kuni 28.02.2012.a iga kuu xxxxxxxxxxxx eurot, mis miinimumpalga muutumisel tuleb korrutada miinimumpalga kasvuindeksiga. Hageja töövõimekaotuse määra muutumisel arvestatakse alates 28.02.2012.a igakuuline hüvitis ümber sõltuvalt hageja töövõimekaotuse määrast Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on tööõnnetusest tingitult kahju tekkinud, kas väidetava kahju tekitas kostja õigusvastane käitumine ning kas kostja on selle kahju tekkimises süüdi.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab üldreegli, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvatsaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta 3 (7)
on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tsiviilasi nr 2-09-61581 Asjas uuritud SA TÜ Kliinikumi haigusloo väljavõttest nähtub, et tööõnnetusega tekkinud vigastuste (parema labakäe vigastus, ulatuslik pehmete kudede vigastus) tõttu viibis hageja 25.04.2006 – 23.05.2006.a ravil SA TÜ Kliinikumis (tl 16). Arstliku ekspertiisi komisjon ja ekspertarstid on tuvastanud, et töövigastusest põhjustatuna oli hageja perioodil 07.08.2006 – 28.02.2007.a kaotanud 90% töövõimest (tl 12-13). Alates 13.02.2007.a on kostja töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse määr olnud 40% ning selline määr kehtib kuni 29.02.2012.a (tl 14-15,35,70-74). Ka kohtu määratud ekspertiisi käigus ei ole eksperdid asunud teistsugusele seisukohale (tl 185 – 186 p 4.4.). Eeluuritud tõendid kinnitavad kohtu hinnangul veenvalt, tööõnnetuse tagajärjel kaotas hageja osa oma töövõimest.
et
25.04.2006.a
toimunud
Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kui isik on kutsehaiguse tõttu kaotanud töövõimest 60%, siis on eelduseks, et samas ulatuses on vähenenud tema võime saada sissetulekut (nt lahend nr 3-2-1-68-10, 3-2-1-92-03). Analoogia alusel on nimetatud seisukoht kohaldatav ka olukorras, kus hageja on kaotanud osa töövõimest tööõnnetuse tõttu. Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et tööõnnetuse tagajärjel on vähenenud hageja võime saada sissetulekut vastavalt 07.08.2006 – 28.02.2007.a 90% ulatuses ja alates 13.02.2007 – 29.02.2012.a 40% ulatuses. Seega on hagejale tööõnnetusega kahju tekkinud.
2.1.Asjaolu, et hageja pärast tööõnnetust töötas ja palka sai, ei ole kohtu hinnangul asjakohane ega anna alust väita, et hagejal tööõnnetusest tingituna kahju ei tekkinud. Tõendatud on, et hageja kaotas töövigastuste tõttu püsiva töövõime osaliselt. See tähendab, et allesjäänud töövõime ulatuses sai ja võis hageja tööd teha. Hageja seletuse kohaselt, mida kostja ei ole vaidlustanud, tegi ta pärast tööõnnetust kostja juures mõõtmistööd, st mõõtis joonlauaga palgi otsi. Mingit muud tööoperatsiooni ta ei teinud. Mõõtmise tulemuse kirjutas üles palgi teises otsas olev isik (II kd, tl 57). Sellise töö tegemise suutlikkus ei ole Sotsiaalministri 03.01.2002.a määrusega nr 3 vastu võetud „Töövõime kaotuse protsendi määramise juhendi“ § 15 lg 3 p 2 kirjeldusest tulenevalt parema käe keskmise raskusega funktsioonihäire puhul välistatud. See, et kostja maksis hagejale osalise töövõime piires tehtava mõõtmistöö eest enam palka kui varem täieliku töövõime korral tehtud töö eest, on tööandja ja töötaja palgaläbirääkimiste tulemus ega tähenda, et hagejal töövigastusest tingituna kahju ei tekkinud.
3.VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja, tuginedes VÕS § 1045 lg 1 p-le 2 leidis, et kostja tekitas talle õigusvastaselt kahju sellega, et rikkus mitmeid õigusaktidega kehtestatud töökaitse ja –ohutuse alaseid nõudeid, millised tööinspektor on tuvastanud ja tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes ära märkinud. Vaidlusalusel ajal kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 kohaselt tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
3.1.Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määrusega nr 13 kehtestatud „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (Nõuded töövahendile) § 4 lg 1 kohaselt töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või –seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. Tööõnnetuse uurimise käigus on tööinspektor tuvastanud, et freesitud aiapostide liinil, kuhu hageja oli kostja meistri poolt 24.-25.04.2006.a tööle suunatud, kasutati tuvastamata andmetega järkamissaagi, millel puudus reguleeritav kaitse, mille kaugus aiapostist sõltub saetava posti läbimõõdust. Sellise reguleeritava kaitse puudumise tõttu jäi saetava 100 mm läbimõõduga aiaposti ning saeketta kaitse ääre vahele vähemalt 50 mm laiune kaitsmata ala, mis võimaldas hagejal ohtliku kokkupuute pöörleva saekettaga (I kd tl 9-11). Neid asjaolusid ümber lükatud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja rikkus Nõuded töövahendile § 4 lg 1 kehtestatud töövahendi ohutusnõuet, selle nõude rikkumise tõttu osutus võimalikuks hageja kokkupuude 4 (7)
pöörleva saekettaga ja selle kokkupuute tulemusena sai kahjustatud hageja parem käsi. Tsiviilasi nr 2-09-61581
3.2.TTOS § 13 lg 1 p 5 kohaselt on tööandja kohustatud viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud. Tööõnnetuse uurimise käigus on tööinspektor tuvastanud, et freesitud aiapostide valmistamise liin töötas alates 2006.a jaanuarist, kuid sellel liinil olevatele töökohtadele ei ole kostja riskianalüüsi koostanud (I kd tl 11). Kostja esindaja kinnituse kohaselt ei tea ta, kas freesitud aiapostide valmistamise liini riskianalüüs on läbi viidud (II kd tl 58). Tõendeid, mis kinnitaks riskianalüüsi olemasolu tööõnnetuse ajal, esitatud ei ole. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalusel ajal ei olnud kostja läbi viinud freesitud aiapostide valmistamise liini ja selle töökohtade riskianalüüsi. Sellega on kostja rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 5 nõuet. Riskianalüüsi puudumise tõttu ei olnud ei kostjale ega ka hagejale teada nii freesitud aiapostide valmistamise liinil töötamisega üldiselt, samuti ka järkamissael töötamisega, kaasnevad riskid.
3.3.Nõuded töövahendile § 1 lg 6 kohaselt tagab tööandja kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi, 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks, 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest, 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust, 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. Nõuded töövahendile § 1 lg 7 kohaselt kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades tööandja poolt antud kasutusjuhendit. Sotsiaalministri 14.12.2000.a määrusega nr 80 kehtestatud Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendusõppe kord § 7 lg 1 p 3 kohaselt töötaja täiendjuhendamine korraldatakse tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel. Tööõnnetuse uurimise käigus on tööinspektor tuvastanud, et kostja juures kasutati erinevaid järkamissaage (nii käega kui pneumaatiliselt juhitavaid), kuid ohutusjuhendeid nendele koostatud ei ole. Töötajaid on juhendatud ohutusjuhendi „Järkaja tööjuhend P4J7v1“ järgi, kuid selles ei sisaldu hagejaga toimunud tööõnnetusega seoses olevaid ohutusnõudeid. Hagejal puudus väljaõpe töötamiseks freesitud aiapostide valmistamise liinil ning talle polnud läbi viidud ka ohutusalast juhendamist liinil oleva järkamissael töötamiseks (I kd tl 10). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud nõuete täitmata jätmisega rikkus kostja Nõuded töövahendile § 1 lg 6 ja Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendusõppe kord § 7 lg 1 p 3 nõudeid. Kuna hagejale ei olnud teostatud ei väljaõpet konkreetsel järkamissael töötamiseks ega ka juhendatud teda sellel sael töötamisega kaasnevatest ohtudest, ei teadnud ta konkreetse järkamissaega töötamise eripära ega osanud ette näha ohtusid.
3.4.Kostja esindaja ei vaidlustanud asjaolusid, et järkamissaele, millele hageja 24.25.04.2006.a tööle suunati, ei ole koostatud ohutusjuhendit ning et hagejale ei viidud läbi sellel konkreetsel järkamissael töötamiseks väljaõpet ega ohutusalast juhendamist. Kostja esindaja leidis, et kostjal oli olemas üldine järkamisjuhend ning selle järgi olid töötajad, sh ka hageja, juhendatud. Selles üldises juhendis oli reguleeritud, et „...ära topi kätt liikuva sae ette ...“ (II kd tl 58). Kohus ei nõustu kostja esindaja sellise lähenemisega töökaitse ja –ohtuse nõuete täitmisele. Kostja tööandjana oli kohustatud tagama töötajatele ohutud töötingimused. Õigusaktidega pandud kohustuste täitmata jätmine on igal juhul õigusvastane.
3.4.Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p 5, Nõuded töövahendile § 1 lg-d 6 ja 7 ja § 4 lg 1 ning Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendusõppe kord § 7 lg 1 p 3. Kostja selline tegevus on õigusvastane ning põhjuslikus seoses hagejal tekkinud tervisekahjuga.
4.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
4.1.Kogu menetluse kestel väitis kostja, et tema ei vastuta hagejaga juhtunud tööõnnetuse 5 (7)
eest, kuna tööõnnetus toimus täielikult hageja üldhaigestumise - reumatoidartriit ja artroos (5.aste) – tõttu. Selle üldhaigestumise tagajärjel ei tunnetanud hageja oma paremat kätt ja ei Tsiviilasi nr 2-09-61581 suutnud seda juhtida (I kd tl 53-55, 112-113, 149-151, II kd tl 55-59). Uuritud tõendite kohaselt haigestus hageja 2005.a reumatoidartriiti. Hagejale 2008.a koostatud rehabilitatsiooniplaanis, mille koostamist alustati 25.03.2008 ja lõpetati 02.04.2008, on arst ja füsioterapeut märkinud, et hageja haigestus reumatoidartriiti 2005.a, tema labakäe ja sõrmeliigesed paistetasid, olid valusad ja parema käe õlaliigese liikuvus takistatud (I kd tl 1734). Mitte ühestki asjas uuritud tõendist ei üksikult ega kogumis ei nähtu, et õnnetuse toimumise ajal aprillis 2006.a ei tunnetanud hageja oma paremat kätt ega suutnud seda juhtida. Seda ei tõenda ka asjaolu, et hagejal rehabilitatsiooniplaani koostamise käigus tuvastati labakätes luulised muudatused (I kd tl 19). 08.04.2011.a määras kohus hagejal töövõime kaotuse põhjuste, seoste ja ulatuse selgitamiseks ekspertiisi SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum. Muuhulgas küsis kohus eskpertide arvamust ka küsimuses, kas hagejal esinev reumatoidartriit võis põhjustada temaga 25.04.2006.a toimunud tööõnnetuse? Ekspertide – kardioloog, arst-õppejõud ja kauaaegne VEK’i ekspert dr Ilmar Särg’i ning reumatoloog, vanemarst-õppejõud ja osakonnajuhataja dr Riina Kallikorm’i arvamuse kohaselt arvestades asjaolu, et reumatoidartriit diagnoositi vaid aasta enne tööõnnetust, et haige sai ravi ning et 2006.a ekspertiisikomisjonis reumatoidartriiti ei mainita, ei ole tõenäoline, et reumatoidartriit oli tööõnnetuse põhjus (I kd tl 185-186). Eeltoodu kogumis hinnates leiab kohus, et kostja väide, nagu olnuks hagejaga juhtunud tööõnnetus põhjustatud hageja üldhaigestumisest, ei ole tõendatud.
4.2.Lisaks eeltoodule leidis kostja, et tööõnnetuse põhjustas saepurukast, milline oli järkamissae juurde paigutatud selliselt, et takistas raskuste liikumist ja sae tagasitõmbumist. Saepurukasti paigaldas aga sellisesse asendisse hageja ise. Kohus nõustub kostjaga selles, et tööõnnetuse üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et saepurukast takistas raskuste liikumist ja see omakorda sae tagasitõmbumist. Samas aga ei välista see asjaolu iseenesest kostja vastutust. Tööinspektor on tööõnnetuse uurimise käigus tõepoolest tuvastanud, et järkamissae juures olev saepuru kogutakse vineerist valmistatud kasti ning et selle saepurukasti paigaldamisel järkamissae juurde, oli kast jäänud asendisse, mis takistas trossi otsas oleva raskuse vaba liikumist. See omakorda võis põhjustada, et järkamissaag ei läinud kiiresti algasendisse, kus oleks pöörlev saeketas olnud hagejast ohutus kauguses (I kd tl 10). Vastuseks kostja esindaja küsimustele selgitas hageja, et sae juures oleva saepurukasti tõmbab tavaliselt ukse alla saagija ja tõstuk viib selle sealt ära; et tööõnnetuse toimumise päeval oli saagijaks tema ning et ju siis tema tõmbaski selle kasti ukse alla kui see täis sai. Seejärel täpsustas hageja, et saepurukasti tööõnnetuse päeval polnudki seal, oli klotsikast (II kd tl 57). Asjas uuritud tõendid kogumis ei kinnita, et just hageja paigaldas saepurukasti kohta, kus see 25.04.2006.a takistas freesitud aiapostide valmistamise liini järkamissae trossi otsas oleva raskuse vaba liikumist. Pelgalt asjaoludest, et hageja töötas vaidlusalusel päeval saagijana uurimiskokkuvõttes kirjeldatud järkamissael ning et tavaliselt saagija toimetab täis saanud saepurukasti ukse alla, ei saa järeldada, et saepurukasti paigaldas uurimiskokkuvõttes tuvastatud ajal ja kohta hageja. Samas - isegi juhul, kui hageja oleks selle saepurukasti tuvastatud ajal ja viisil paigaldanud, ei saa seda asjaolu hinnata kostja vastutust välistava või vähendava asjaoluna. Kohus on eespool tuvastanud, et freesitud aiapostide valmistamise liini töökohtade, sh järkamissae, kohta ei olnud koostatud riskianalüüsi. Samuti ei olnud hagejale teostatud väljaõpet konkreetsel järkamissael töötamiseks ega juhendatud teda ka sellel sael töötamisega kaasnevate ohtude suhtes. Sellest tulenevalt ei saanud hageja ka teada, et saepurukasti asumine tuvastatud kohas võib takistada trossi otsas oleva raskuse vaba liikumist, et eelmärgitud takistuse tõttu ei pruugi järkamissaag liikuda kiiresti algasendisse ning et see omakorda võib tekitada ohu saega töötavale saagijale. Nii riskianalüüsi kui ohutusjuhendi koostamine ja kinnitamine vaidlusaluse töövahendi kohta, sellele töövahendil töötajale väljaõppe korraldamine ning tema juhendamine võimalike töös kaasnevate ohtude suhtes, oli kostja kohustus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lisaks otsuse punktis 3 tuvastatud rikkumistele, on kostja rikkunud ka TTOS § 4 lg 2 ja Nõuded töövahendile § 3 lg 8 nõudeid. Nende nõuete rikkumine 6 (7)
on põhjuslikus seoses hagejaga juhtunud tööõnnetusega, samuti hagejale tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustustega. Kostja peab vastutama hagejale tekitatud kahju eest. Tsiviilasi nr 2-09-61581 Kõike eeltuvastatut arvestades leiab kohus, et hageja nõue kostjalt tervisekahjustuse hüvitise saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Kahju hüvitise arvestamisel on hageja võtnud aluseks kuni 01.07.2002.a kehtinud ajutise korra põhimõtted. Kostja sellele vastu ei olnud. 05.10.2011.a kohtuistungil töötasid poolte esindajad hüvitise algandmed ja hüvitise arvestusliku käigu koos läbi ning kostja esindaja kinnitas kohtule, et selles osas vaidlust ei ole (II kd tl 56, 58). Kohus aktsepteerib poolte poolt hüvitise arvestamise aluseks võetud põhimõtteid, algandmeid, arvestuslikku käiku, kuid parandab ilmse eksimuse ühekordse hüvitise arvestuses – nimelt on ühekordne hüvitis perioodi 01.01.2011 kuni 30.09.2011.a osas arvestatud 8 kuu eest, kuigi nimetatud perioodi pikkus on 9 kuud. Kohtul on õigus arvestust kontrollida ja eksimuse korral ise parandada.
5.1.Hageja nõuab hüvitist alates 07.04.2009.a. Hageja tööõnnetusele eelnenud 12 kuu keskmine palk on xxxxxxxxxxx krooni ning kasvuindeksiga 1,45 korrutatult xxxxxxxxxx krooni. Hageja tööõnnetusest põhjustatud töövõime kaotus on 40%. Hageja töövõimetuspension kuni 31.01.2010.a oli xxxxxxxxxx, alates 01.02.2010 - 2671 krooni ja alates 01.01.2011.a – xxxxxxxxxxxxxx eurot.
5.2.Hüvitis perioodi 07.04.2009.a – 31.01.2010.a eest (xxxxx x 40 : 100)–xxxxxxxx = xxxxxxxxx krooni kuus. Hüvitis perioodi 01.02.2010.a – 31.12.2010.a eest (xxxxxxxxx x 40 : 100) – xxxxxxxx = xxxxxxxxxxxx krooni kuus. Hüvitis alates 01.01.2011.a (xxxxxxxxx : xxxxxxx x 40 : 100) – xxxxxxx = xxxxxxxx eurot kuus. Ühekordne hüvitis perioodi 07.04.2009 – 31.01.2010.a eest kokku xxxxxxxxxx krooni ehk xxxxxxxxxxx eurot, sealhulgas: 07.04.2009 – 30.04.2010.a eest xxxxxxxx : 30 x 24 = xxxxxxxx krooni 01.05.2009 – 31.01.2010.a eest xxxxxxxx x 8 kuud = xxxxxxxxx krooni 01.02.2010 – 31.12.2010.a eest xxxxxxxxx x 11 kuud = xxxxxxxxxxx krooni. Ühekordne hüvitis perioodi 01.01.2011 – 05.10.2011.a eest xxxxxxxxxx eurot, sealhulgas: 01.01.2011 – 30.09.2011.a eest xxxxxxxxx x 9 = xxxxxxxx eurot 01.10.2011 – 05.10.2011.a eest xxxxxxxxx : 31 x 5 = xxxxxxxxxxx eurot. Kokku ühekordne hüvitis perioodi 07.04.2009 kuni 05.10.2011.a eest on xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx + xxxxxxxxxxxxxx) eurot.
5.3.Igakuuline hüvitis alates 06.10.2011.a kuni 28.02.2011.a on xxxxxxxxxxx eurot, milline tuleb miinimumpalga muutumisel korrutada miinimumpalga kasvuindeksiga. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud saama kostjalt tervisekahjustuse hüvitist ühekordselt perioodi 07.04.2009 kuni 05.10.2011.a eest xxxxxxxxxx eurot ning alates 06.10.2011.a kuni 28.02.2012.a xxxxxxxxxxxxx eurot kuus. Hageja töövigastusest tuleneva töövõimekaotuse muutumisel arvutatakse igakuuline hüvitis alates 28.02.2012.a järgnevast päevast ümber arvestades hagejale määratud töövõimekaotuse protsenti.
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hageja hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks. Sellest tulenevalt kannab menetluskulud täies ulatuses kostja, sealhulgas ka menetluskulud (riigi õigusabikulu, eksperdikulu), mille tasumisest (hüvitamisest) on hageja riigipoolse menetlusabi korras täielikult vabastatud. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kostja täitma kohtuotsuse temalt riigituludesse välja mõistetud 895.58 euro riigi õigusabi tasu ja 271.00 euro ekspertiisikulu osas 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja võib nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
7 (7)
Sirje Lahesoo Kohtunik
8 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.