Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2-10-44998 Asjaolud Hagiavalduse kohaselt suri Evgenii Grigorev 06.02.1999.a.. 19.10.2009.a. esitas Narva Linnavalitsus notar Tatjana Boitsovale avalduse pärimisasja avamiseks. Pärimisasja avamiseks oli esitatud Harju Maakohtu pärimisregistri 18.08.2009.a. teade selle kohta, et pärimisregistri andmeil testamenti tehtud, pärimislepingut ega pärimistoimikut avatud ei ole. 20.10.2009.a. ENotar päringu kaudu avanesid andmed, et Evgenii Grigorevi poolt on tehtud testament nr 2-1107, mis asub Narva linna notar Tatjana Boitsova büroos. Vastavalt testamendile nimetas Evgenii Grigorev kogu oma vara ainukeseks pärijaks Yury Torzhkovi. 21.10.2009.a. saatis Tatjana Boitsova Yury Torzhkovile teate pärimisasja avamise kohta. Elades Vene Föderatsioonis ei saanud hageja teada testamendi olemasolust. Testamendi olemasolust sai hageja teada alles 2009.a. novembrikuus. 21.07.2010.a. Narva notar Tatjana Boitsova andis Narva linnale välja pärimistunnistuse kavandi. Hageja leiab, et kuna notar ei olnud teinud õigeaegselt kannet Pärimisregistrisse testamendi olemasolu kohta, ei saa pärijat pärimisõigusest ilma jätta. Juba 2001.a. käis Evgenii Grigorevi tuttav hageja juures ja andis hagejale üle surnud Evgenii Grigorevile kuuluvad raamatud ja postkaardid Narva ja Tallinna vaadetega. Seega oli hageja Evgenii Grigorevi pärandvara vastu võtnud. Hageja palub tuvastada tema pärimisõigust Evgenii Grigorevi pärandvarale. Samuti palus hageja hagiavalduses pärandvara koosseisu kuuluva korteriomandi väljaandmiseks muuta kinnistusraamatu kannet, kuid kohtuistungil teatas hageja, et soovib sellest nõudest loobuda. Kostjal vastuväiteid hageja pärimisõiguse tuvastamiseks ei ole. Kostjal ei ole tekkinud pärimisõigust Evgenii Grigorevi varale. Kohtuotsuse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 180 järgi kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et Evgenii Grigorev, kes suri 06.02.1999.a., on kogu oma vara pärandanud notariaalselt tõestatud testamendiga hagejale Yury Torzhkovile (t.l. 7-8). Tuvastatud on, et 21.10.2009.a. Narva notar Tatjana Boitsova teatas Jury Torzhkovile, et Evgenii Grigorev on jätnud testamenti hageja nimele nimetades hagejat kogu oma vara ainukeseks pärijaks.(t.l. 3-4). Vaidlust ei ole, et hageja varem tema nimele tehtud testamendist ei teadnud (t.l. 5-6). Tuvastatud on, et 21.07.2010.a. on Narva notar Tatjana Boitsova välja andnud pärimisõiguse tunnistuse kavandi, mille kohaselt Evgenii Grigorevi vara pärijaks on nimetatud Narva linn (t.l. 910). Pärandi avanemise ajal s.o. Evgenii Grigorevi surmapäeval 06.02.1999.a. kehtinud PärS § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Kehtiva PärS § 18 kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus ning PärS § 125 lg 1 alusel ei saa seadusjärgse pärimise korral kohalik omavalitsusüksus pärandist loobuda. Kostja leiab, et temal ei ole õigust Evgenii Grigorevi vara pärida seaduse alusel, sest Evgenii Grigorev on oma vara pärandanud testamendi alusel hagejale. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 37 lg 1 kohaselt testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks või sellest 2(3)

2-10-44998 loobumiseks käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. PärS § 117 lg 3 järgi kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pooled ei vaidle, et Yury Torzhkov on asunud valdama ja kasutama Evgenii Grigorevile kuulunud raamatuid ja postkaarte pärandi vastuvõtmiseks sätestatud kümneaastase tähtaja jooksul. Seega on tõendatud Yury Torzhkovi pärimisõigus Evgenii Grigorevi pärandvarale, sest Yury Torzhkov on asunud osa Evgenii Grigorevi pärandvara valdama ja kasutama pärandi avanemise ajal kehtinud PärS §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja tuvastada Yury Torozhkov pärimisõigus Evgenii Grigorevi pärandvarale. Kehtiva pärimisseaduse § 171 lg 7 kohaselt kui isiku pärimisõigus tuvastatakse kohtulahendis, mis asendab pärimistunnistust, märgitakse kohtulahendi resolutsioonis ka kõik need andmed, mis seaduse kohaselt märgitakse pärimistunnistusele. Hageja on kohtuistungil loobunud nõudest kostja vastu kinnistusraamatukande muutmise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna Yury Torzhkovi on hagist Narva Linna vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja selles nõudes menetlus lõpetada vastavalt TsSM § 428 lg 1 p 3. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on kinnitanud, et talle on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. Seega kohus lõpetab menetluse Yury Torzhkovi hagis Narva Linna vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus hagi rahuldab, aga arvesse võttes, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja pärimisõigusele, siis on mõistlik jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.