Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.11.03.2009. a esitas avaldaja kohtule kaebuse kohtutäituri KPtegevusele täiteasjades nr
XXX,XXX,XXX,JA XXX
Avalduse kohaselt saatis kohtutäitur väidetavalt 31.12.2008. a avaldaja aadressile XXXTallinnas täitmisteate koos täitekulu väljamõistmise otsuste ja täitedokumentide ärakirjadega. Pankrotihaldurid ei ole nimetatud saadetist kätte saanud. 22.01.2009. a edastas kohtutäitur avaldaja seaduslikule esindajale pankrotihaldurile e-posti teel teate täitetoimingust, mille kohaselt kohustas võlgnikku esitama kohtutäiturile võlgniku kohta vara ja kohustuste nimekirja, lisaks täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitekulude väljamõistmise otsuse koos täitedokumentide ärakirjadega. Kuivõrd kaebuse esitaja ei olnud saanud kätte täitmisteadet, oli teade täitetoimingu kohta väga üllatav. 02.02.2009. a esitas pankrotihaldur kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus: 1) lõpetada täitemenetlus; 2) tühistada avaldaja vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid seoses täitemenetlusega ja vabastada arvelduskontod ja vara kohtutäituri aresti alt; 3) tühistada kiri nr XXX, millega kohustati pankrotihaldureid esitama kohtutäiturile avaldaja vara ja kohustuste nimekiri ning ilmuma kohtutäituri büroosse; 4) anda avaldajale tähtaeg kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks vastavusest täitemenetluse seadustiku §-ga 25. 09.02.2009. a edastas kohtutäitur kirja, milles selgitas, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödas ning kaebuse esitamisel tuleks esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kuna kaebuse esitaja leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt, ei pidanud vajalikuks tähtaja ennistamise taotluse esitamist. 02.03.2009. a tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis ennistamata kaebuse esitamise tähtaja ja seega jättis kaebuse läbivaatamata. Käesoleva kaebusega vaidlustab avaldaja kohtutäituri 02.03.2009. a otsust, sest avaldaja seaduslikud esindajad ei olnud teadlikud täitemenetluse algatamisest, sest neile ei olnud kätte toimetatud täitedokumente. 23.01.2009. a soovis pankrotihaldur täita täitemenetluses olevat nõuet, kuid selleks ajaks oli kohtutäitur avaldaja arvelduskontod arestinud. Avaldaja on arvamusel, et kohtutäitur oleks pidanud edastama täitemenetluse algatamise dokumendid avaldaja seaduslikele esindajatele pankrotihalduritele kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314 lg-ga 2, mis sätestab, et advokaadile, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele võib menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Arusaamatu on asjaolu, et kohtutäitur edastas väidetavalt täitemenetluse algatamise dokumendid postiga ja adresseerituna vaid ühele avaldaja seaduslikest esindajatest, pankrotihaldurile Martin Krupp. Eeltoodu alusel palub avaldaja 1) tühistada kohtutäituri 02.03.2009. a otsus ning lugeda avaldaja kaebus esitatuks tähtaegselt; 2) lõpetada täitemenetlus avaldaja suhtes seoses asjaoluga, et Harju piirkonna kohtutäituril ei ole õigust käesolevat asja territoriaalse alluvuse põhimõttest tulenevalt lahendada; 3) tühistada avaldaja vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid seoses täitemenetlusega ja vabastada arvelduskontod ja vara kohtutäituri aresti alt; 4) tühistada kiri nr XXX, millega kohustati pankrotihaldureid esitama kohtutäiturile avaldaja vara ja kohustuste nimekiri ning ilmuma kohtutäituri büroosse; 5) anda avaldajale tähtaeg kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks vastavusest täitemenetluse seadustiku §-ga 25.
2.24.03.2009. a määrusega on käesolev tsiviilasi menetlusse võetud ja edastatud puudutatud isikutele vastuse esitamiseks.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
3.Sissenõudjad AJ ja HT paluvad jätta kaebus läbivaatamata ja asjas menetlus lõpetada, kuna nemad on võlgnevuse kätte saanud.
4.Sissenõudja EA teatab, et ta on esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks, kuid kohtutäituri poolt teostatud menetluse käigust ja sellega seonduvate tegevuste kohta info puudub.
5.Sissenõudja Kalle Trull palub samuti jätta kaebus läbivaatamata ja asjas menetlus lõpetada, kuna kohtutäituri vahendusel on täidetud võlgnetav nõue. Sissenõudja palub menetluskulud avaldaja kanda jätta.
6.Kohtutäitur leiab, et tema 02.03.2009.a tehtud otsus täiteasjades XXX,XXX,XXX,XXX on seaduslik ning põhjendatud ning puudub alus võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur leiab jätkuvalt, et AS TT(pankrotis) on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale pärast TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja seetõttu ka läbivaatamiseks, sest võlgnik on jätnud esitamata tähtaja ennistamise taotluse, mistõttu on AS TT(pankrotis) minetanud kaebuse esitamise õiguse 02.02.2009.a dateeringuga kaebuses toodud menetlustoimingute vaidlustamiseks. Kohtutäitur on järginud kõike seaduses sätestatut toimetades täitedokumendid kätte avaldaja seaduslikule esindajale, ühele pankrotihaldurile, tema töökohta, mille andmed on avalikult kättesaadavad, tööruumides oleva isiku, sekretäri, vahendusel. Lisaks ei esitanud pankrotihaldur põhistatud kaebuse tähtaja ennistamise taotlust nagu näeb ette seadus. Lisaks avaldab kohtutäitur, et võlgniku pangakontod on arestist vabastatud 20.03.2009. a, pärast täitemenetluse võlanõuete rahuldamist, mistõttu ei ole nimetatud nõuete menetlemine käesoleval ajal aktuaalne (kaebuse resolutiivosa punkt 3). Võlgnikule on väljastatud täitemenetluse lõpetamise otsused elektronpostiga 13.04.2009. a. Kohtutäitur selgitab, et täitemenetluse raames võlgniku vara suhtes kohaldatav meede oligi vaid pangakontode arestimine täitmisele esitatud võlanõuete ja täitekulude summa ulatuses, muid piiranguid vara käsutamiseks ei seatud (muu registrivara puudus). Lisaks oli pangakontode arestimine vajalik menetlustoiming, kuivõrd võlgnik ei tasunud võlgnevust vabatahtliku täitmise tähtaja kestel ehk hiljemalt 12.01.2009. a. Kohtutäitur leiab, et täielikult põhjendamatu on kaebuse resolutiivosa punktis 4 esitatud nõue võlgniku vara- ja kohustuste nõudekirja (kohtutäituri kiri nr XXX) tühistamiseks, kuna kohtutäitur on juba 18.02.2009 oma kirjaga nr XXX teavitanud eeltoodud nimekirja esitamise mittevajalikkusest. Kiri on edastatud mõlema võlgniku seadusliku esindaja e-posti aadressidele. Miks eelviidatust ei ole võlgniku esindajat teavitatud, selle kohta puudub kohtutäituril asjakohane info. Kohtutäitur juhib lõpuks tähelepanu asjaolule, et kaebuse resolutiivosa punktides 1 ja 2 toodud nõuete samaaegne rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik nende vastuolulisuse tõttu. Nimelt, kui punktis 1 palutakse tühistada kohtutäituri 02.03.2009. a otsus ja lugeda võlgniku kaebus esitatuks tähtaegselt, siis võib asuda seisukohale, et võlgnik on aktsepteerinud kohtutäituri õiguspärase tegevuse täitemenetluse läbiviimisel territoriaalse alluvuse põhimõttest tulenevalt ehk kohtutäitur viib õiguspäraselt läbi täitemenetlust võlgniku suhtes. Ometigi esitab võlgnik oma kaebuse punktis 2 nõude, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist, sest täituril ei ole õigust käesolevat asja territoriaalse alluvuse põhimõttest menetleda. Seega takistab ka õigusloogiline vastuolu nõuete vahel, lisaks kaebuses toodud kohtutäituri vastuväidetele, tema eeltoodud nõuete rahuldamist. Kohtutäitur leiab, et käesoleval ajal saab kohus läbi vaadata vaid võlgniku kaebuse selles osas, mis puudutab küsimust, kas kohtutäituri tegevus võlgniku kaebuse läbivaatamata jätmisel on olnud seaduspärane või mitte ning muude nõuete läbivaatamine (täitemenetluse lõpetamine, pangakontode arestist vabastamine jm kaebuses toodud nõuded, mille sisulisel läbivaatamisel peaks kohtutäitur tegema asjakohase otsuse) ei ole menetlusõiguslikult võimalik, sest puudub asjakohane kohtutäituri otsus, mille saanuks TMS § 218 lg 1 kohaselt esitada kaebuse kohtule. Eeltoodu alusel palub kohtutäitur jätta kaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTU SEISUKOHAD
7.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse
vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
8.Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata.
9.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • 23.12.2008. a algatas kohtutäitur sissenõudja KT22.12.2008. a avalduse (tl 86-87) ning Viru Maakohtu 02.07.2007. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-16933 (tl 89-116) ja Riigikohtu 10.12.2008. a kohtumääruse nr 3-7-1-2-365 (tl 88) alusel täitemenetluse võlgnevuse 15 177,80 krooni sisenõudmiseks AS-ilt TT(pankrotis) ([täiteasi nr XXX ] tl 117); • 23.12.2008. a algatas kohtutäitur sissenõudja HT avalduse ning Viru Maakohtu 02.07.2007. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-16933 (tl 89-116) ja Riigikohtu 10.12.2008. a kohtumääruse nr 3-7-1-2-365 alusel täitemenetluse võlgnevuse 86 287,50 krooni sisenõudmiseks AS-ilt TT(pankrotis) ([täiteasi nr XXX ] tl 26); • 23.12.2008. a algatas kohtutäitur sissenõudja AJ avalduse ning Viru Maakohtu 02.07.2007. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-16933 (tl 89-116) ja Riigikohtu 10.12.2008. a kohtumääruse nr 3-7-1-2-365 alusel täitemenetluse võlgnevuse 43 070 krooni sisenõudmiseks AS-ilt TT(pankrotis) ([täiteasi nr XXX ] tl 29); • 23.12.2008. a algatas kohtutäitur sissenõudja EA avalduse ning Viru Maakohtu 02.07.2007. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-16933 (tl 89-116) ja Riigikohtu 10.12.2008. a kohtumääruse nr 3-7-1-2-365 alusel täitemenetluse võlgnevuse 47 790 krooni sisenõudmiseks AS-ilt TT(pankrotis) ([täiteasi nr XXX] tl 35); • 31.12.2008. a toimetati täiteasjades nr XXX , XXX , XXX ja XXX täitmisteade ja täitedokumendid kätte tähitud kirjaga võlgniku seadusliku esindaja pankrotihalduri Martin Krupp büroo aadressi XXXTallinnas (tl 76, 120); • 02.02.2009. a on kohtutäiturile esitatud võlgniku pankrotihalduri Martin Krupp poolt kaebus kohtutäituri tegevusele täiteasjades nr XXX , XXX , XXX ja XXX (tl 11-15); • 09.02.2009. a selgitas kohtutäitur kaebajale kaebuse läbivaatamise asjaolusid ning andis kaebajale täiendava tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks (tl 4244); • 18.02.2009. a esitas kaebuse esitaja vastuse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta jäädes seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt (tl 45-46); • 02.03.2009. a otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 02.02.2009. a kaebuse täiteasjades nr XXX , XXX , XXX ja XXX kohtutäituri tegevusele rahuldamata (tl 48-53).
10.Käesolevalt heidab võlgnik kohtutäiturile ette vaidlusalustes täiteasjades täitmisteate ja täitedokumentide kättetoimetamisega seonduvat. Kohtutäituri hinnangul on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud 31.12.2008. a, võlgniku arvates tuleb täitmisteate ja täitedokumentide kättetoimetamise ajaks lugeda 23.01.2009. a. Äriregistri väljavõttest nähtub, et Martin Krupp on võlgniku pankrotihalduriks alates 25.11.2002. a (tl 165). Lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemi väljavõtetest, et nimetatud tsiviilasja menetluse käigus on pankrotihaldur Martin Krupp oma büroo aadressiks märkinud XXXTallinnas. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-ist 2 läheb pankroti väljakuulutamisel läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kuna sundtäitmisele esitatud nõue kuulub võlgniku kohustusena pankrotivarasse, siis nimetatud sätte alusel on kohtu hinnangul pankrotihaldur võlgniku esindajaks ka täitemenetluses, kellele kohtutäitur pidigi täitmisteated ja täitedokumendid kätte toimetama. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Vastavalt sama
paragrahvi 3. lõikele, kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale. Eeltoodu alusel on kohtutäitur käitunud seaduse kohaselt edastades täitmisteated ja täitedokumendid kätte võlgniku pankrotihaldurile Martin Krupp`ile. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi võlgnikul on kaks pankrotihaldurist esindajat, oli kohtutäituril õigus valida, kummale neist ta täitedokumendid kätte toimetab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 4 alusel kohaldatakse kohtus esindamise kohta tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatut – TsÜS § 34 lg 3 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Sama sätestasid ka PankrS § 54 lg 2 ja 3 täitetoimingu tegemise ajal kehtinud redaktsioonis. Äriregistri väljavõttest ei nähtu eelnimetatud kannet.
11.Kaebaja on viidanud kohtule esitatud kaebuses asjaolule, et kohtutäitur ei ole edastanud dokumente TsMS § 314 lg 2 kolmandas lauses sätestatu kohaselt st elektrooniliselt, sest vaid mõjuval põhjusel võib menetlusdokumente sh pankrotihaldurile kätte toimetada muul viisil kui elektrooniliselt. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 9 tuvastanud, et täiteasjades nr XXX , XXX , XXX ja XXX toimetati täitmisteade ja täitedokumendid kätte tähitud kirjaga võlgniku seadusliku esindaja pankrotihalduri Martin Krupp büroo aadressil XXXTallinnas 31.12.2008. a (tl 76, 120). Kohus leiab, et täitmisteated koos nendele lisatud täitedokumentidega saab lugeda kättetoimetatuks nende üleandmisega pankrotihalduri büroo töötajale vaatamata sellele, et täitemenetluse dokumendid ei olnud edastatud elektrooniliselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 14.02.2007. a kohtumääruses kohtuasja nr 3-2-1152-06 punktis 13 juhtinud tähelepanu sellele, et TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. Kui TsMS § 319 võimaldab lugeda menetlusdokumendi üldjuhul kättetoimetatuks tavaliselt saaja nimel dokumente vastuvõtvale isikule dokumendi üleandmisega (materiaalõiguslikku analoogi vt TsÜS § 118 lg-s 2 ja § 121 lg-s 2), siis TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Tavaliselt dokumente vastuvõtvaks isikuks TsMS § 319 tähenduses võib reeglina lugeda sekretäri või sellega sarnasel ametikohal töötava isiku, TsMS § 323 korral lisanduvad ka muud töötajad (nt kantselei töötajad, turvateenistujad). Seega, kuna vaidlusalused täitemenetluse dokumendid anti kätte pankrotihalduri Martin Krupp büroo aadressil XXXTallinnas 31.12.2008. a jõudsid need sel päeval ka saajani. Kuivõrd kohtule esitatud kaebuses on pankrotihaldur väitnud, et viibis Eestist eemal kuni 09.01.2009. a ja naasis tööle 12.01.2009. a (tl 7 II lõik), siis ei ole käesolevalt ainuõige tuginemine ka dokumentide elektroonilise saatmise kohustuse rikkumisele, sest ei saa eeldada, et pankrotihaldur peaks tegelema töökohustustega töölt eemal viibides (sundtäitmise aluseks olevast täitedokumentidest ega täitmisavaldustest ei nähtu andmeid pankrotihalduri elektroonilise posti aadressi kohta, internetis avaldatud andmete kohaselt on pankrotihalduri elektronposti aadressiks [email protected], mis on eelduslikult halduri isiklikus kasutuses). Tõenäolisem võiks olla eeldus, et tulenevalt teatud kiireloomulistest töökohustustest (milleks käesolevalt võib lugeda täitmisteate ja täitedokumentide kättesaamisel võimaliku kaebeõiguse teostamine) oleks pidanud pankrotihaldur töölt eemal viibides määrama endale asendaja, kelle pädevuses olnuks kiireloomuliste olukordade lahendamine. Kuna kohus on eelnevalt analüüsinud dokumentide seaduse alusel kättetoimetatuks lugemist ja täitetoimikus oleva tõendiga on tuvastatud täitmisteadete ja täitedokumentide täiteasjades nr XXX , XXX , XXX ja XXX kättetoimetamine võlgniku seaduslikule esindajale pankrotihaldurile tema alalises töökohas (büroos) viibiva töötaja (sekretäri) kaudu 31.12.2008. a, on võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud kaebus pärast täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestatud tähtaega. Samuti ei ole võlgnik taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, millise võimaluse näeb ette TMS § 217 lg 2, mistõttu tuleb kohtutäituri 02.03.2009. a otsus jätta muutmata ja seega käesolev kaebus rahuldamata.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.