ASi GA Fund Management hagi OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks OÜ TERCOM HOLDING pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
92 841,90 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) Toomas Saarma apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS GA Fund Management (registrikood: 11373715, asukoht: Tallinn) seaduslik esindaja Tõnu Pekk, tehinguline esindaja Matti Laarmaa;
pankrotihalduri
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) (registrikood: 11197106, asukoht: Tallinn) pankrotihaldur Toomas Saarmaa, tehinguline esindaja Sulev Mander Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.05.2011.a otsuse resolutsioon osas, millega tunnustati AS GA Fund Management 98 841,90 euro (1 452 660 krooni) suurust nõuet OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada AS GA Fund Management 92 841,90 euro (1 452 660 krooni) suurust nõuet OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena.
3.2.Tunnustada AS GA Fund Management 92 841,90 euro (1 452 660 krooni) suurust nõuet OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena.
3.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.07.2009 esitas AS GA Fund Management maakohtusse OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) ja Elekter Instal Holding OÜ vastu hagi, milles palus tunnustada 1 452 660 krooni suurust nõuet esimese rahuldamisjärgu nõudena, mis on pandiga tagatud, OÜ TERCOM HOLDING pankrotimenetluses. Maakohus jättis 20.04.2011 määrusega ASi GA Fund Management hagi Elekter Instal Holding OÜ vastu läbi vaatamata. Elekter Instal Holding OÜ ei ole alates 13.05.2010 OÜ TERCOM HOLDING (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks, sest ta loobus nõude tunnustamiseks esitatud hagist. Tulenevalt PankrS § 103 lg-st 8 tema vastuväidet ASi GA Fund Management nõudele ei arvestata. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid AS GILD Arbitrage, kostja (endise ärinimega OÜ CROCER), MARTEKS INVEST OÜ ning Marek Johanson 27.11.2007 laenulepingu, mille alusel laenas AS GILD Arbitrage kostjale 9 000 000 krooni. Laenuleping oli tagatud Marek Johansoni isikliku käendusega, MARTEKS INVEST OÜ poolt AS Puumarket aktsiatele seatud pandiga ning kostjale kuuluvale kinnistule Tallinnas, Saue 9 seatud hüpoteegiga. Lepingu punkti 5.1 alusel kohustus laenusaaja tasuma laenusummalt intressi määraga 30% aastas ning lepingu punkti 5.2 alusel laenu tagastamisega viivitamisel intressi 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Laen tuli koos tasumisele kuuluvate intressidega tagastada hiljemalt 27.11.2008. Laenu tähtaegselt ei tagastatud. AS GILD Arbitrage varad, sh käesolev nõue on tulenevalt AS GILD Arbitrage tegevuse ümberstruktureerimisest antud alates 01.02.2008 üle Riskikapitalifondile GILD Arbitrage, kes on alates 01.02.2008 kostja suhtes uueks võlausaldajaks. Samuti on uuele võlausaldajale läinud üle nõuet tagav hüpoteek. Riskikapitalifond GILD Arbitrage on lepinguline kinnine investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses, mida esindab kõigis toimingutes fondivalitseja ehk hageja, kes tegutseb enda nimel ja fondi arvel. Nõudeõiguse üleandmine ei eelda kohustatud osapoole nõusolekut.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 Vastavalt kostja ajutise halduri 27.01.2009 päringule on Riskikapitalifondi GILD Arbitrage fondivalitseja edastanud ajutisele haldurile andmed Riskikapitalifondi GILD Arbitrage nõude osas. 10.02.2009 seisuga on Riskikapitalifond GILD Arbitrage realiseerinud fondi kasuks seatud pandi AS Puumarket aktsiate suhtes hinnaga 11 000 000 krooni, millises osas vähendas Riskikapitalifond GILD Arbitrage oma nõuet kostja suhtes. Vastav teade on esitatud ka MARTEKS INVEST OÜle. 27.11.2008 seisuga oli hageja nõue kostja vastu 11 745 000 krooni, millest põhinõue 9 000 000 krooni ning intress 2 745 000 krooni. Alates laenu tagastamise päevast on hageja arvestanud laenult viivist 9000 krooni päevas. 10.02.2009 seisuga oli kostja võlgnevus 12 420 000 krooni, sh laenu põhiosa 9 000 000 krooni, intress summas 2 745 000 krooni ning viivis 675 000 krooni (viivituses oldud päevade arv 75 ja viivise päevamäär 9000 krooni). Pandi realiseerimisel vähenes kostja võlgnevus 11 000 000 krooni võrra, sealjuures on vastavalt laenulepingu punktile 4.5 arvestatud esmalt kustutatuks kogunenud viivisenõue, seejärel intress ning viimasena laenu põhiosa. Pärast pandi realiseerimist oli kostja võlgnevus 1 420 000 krooni, mis koosnes laenu tasumata põhiosast. Alates pandi realiseerimisest kuni kostja pankroti väljakuulutamiseni on hageja arvestanud laenult viivist summas 0,1% ehk 1420 krooni päevas, kokku 23 päeva eest. Seega perioodil 10.02.2009 kuni 05.03.2009 on hageja arvestanud viivist summas 32 660 krooni ning kostja võlgnevus hageja ees pankroti väljakuulutamise seisuga on 1 452 660 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ja pandiõigus tuleb jätta kostja pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustamata, sest hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et AS GILD Arbitrage oleks loovutanud laenulepingust tuleneva nõude Riskikapitalifondile GILD Arbitage või hagejale. Hageja ei ole pankrotimenetluses ega ka hagimenetluses tõendanud, et ta üldse oleks kunagi omandanud nõude kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta omaks pandi realiseerimise järgselt kostja vastu nõuet. Hageja on aktsiate realiseerimise tulemust ebaõigesti kajastanud, kuivõrd aktsiate väärtus oli oluliselt kõrgem kui 11 000 000 krooni. Pandipidaja on pandi realiseerimisel rikkunud selleks ettenähtud regulatsiooni. Hageja oleks pidanud aktsiad realiseerima avalikul enampakkumisel, taotledes nende eest võimalikult kõrget hinda. Aktsiate enampakkumisel müümise asemel omandas hageja aktsiad endale. Pandi realiseerimise ajal 06.02.2009 oli hageja Riskikapitalifondi GILD Arbitrage fondivalitseja ja tegutses selle arvel. Lepingu punkt 4.3, mille kohaselt peab hageja pandi realiseerimisest ette teatama 7 päeva, on tühine, sest AÕS § 293 ei näe ette võimalust leppida kokku pandieseme müügist etteteatamiseks lühemat tähtaega kui 1 kuu. Hageja ebaseadusliku ning pahatahtliku tegevuse tõttu ei ole võimalik enam kindlalt väita, millise hinnaga aktsiad seadust järgides müüdud oleks. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole enam võimalik kindlaks määrata, milliseks oleks kujunenud seaduslikult realiseeritud pandieseme hind, tuleb lähtuda aktsiate hinna määramisel nende tegelikust väärtusest. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-145-04 tulenevalt on võimalik aktsiate väärtus leida eelkõige diskonteeritud rahavoogude meetodil või teatud juhtudel (eelkõige ettevõtte tegevuse lõpetamisel) raamatupidamislikul meetodil. Diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades on 24.08.2008 koostatud ettevõtte väärtuse hinnangu kohaselt jõutud järeldusele, et ASi Puumarket ettevõtte väärtus on minimaalselt 190 000 000 krooni. Seega on MARTEKS INVEST OÜ omandis olnud, hageja poolt omandatud aktsiate väärtuseks ligikaudu 57 949 999 krooni (190 000 000 : 600 x 183).
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 MARTEKS INVEST OÜle kuulunud aktsiate väärtus lähtuvalt ASi Puumarket ettevõtte raamatupidamislikust väärtusest (omakapitali väärtus jagatud aktsiate väärtusega) on 16 325 886 krooni (53 527 497 : 600 x 183). Ettevõtte raamatupidamisliku väärtuse leidmisel on lähtutud ASi Puumarket 2008.a majandusaasta aruandest, millest nähtuvalt on ASi Puumarket netovara suuruseks 53 527 497 krooni. Eeltoodust nähtub, et aktsiate väärtuseks on minimaalselt 16 325 886 krooni. Seega on hageja poolt aktsiate omandamisel määratud väärtus 11 000 000 krooni ebaõige. Hageja on aktsiate näol saanud sisuliselt vara vähemalt 16 325 886 krooni eest. Kuna hageja sõnul oli tema nõue kokku 12 452 660 krooni, on ta aktsiate omandamise tulemusel saanud oma väidetavale nõudele täies ulatuses rahuldust ning tal puudub igasugune nõue kostja pankrotimenetluses. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 04.05.2011. a otsuse, millega rahuldas hagi täielikult. Kohus tunnustas hageja 98 841,90 euro (1 452 660 krooni) suurust nõuet kostja pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. 01.02.2008 sõlmitud AS GILD Arbitrage varade ostu-müügi lepingu ja selle lisa 6, Finantsinspektsiooni 07.11.2007 ja 28.12.2007 juhatuse otsuste ja GILD Arbitrage Riskikapitalifondi 28.11.2007 tingimuste punkti 1.1 alusel tuvastas kohus, et hageja (endise ärinimega AS GILD Fund Management) omab õigust esindada Riskikapitalifondi GILD Arbitrage, kellele on 01.02.2008 varade võõrandamise lepingu alusel läinud üle kõik senised AS GILD Arbitrage õigused ja kohustused. IFS § 69 lg 3 alusel teeb fondivalitseja lepingulise fondi varaga tehinguid enda nimel ja kõigi osanike ühisel arvel. Hageja nõude suuruse arvestuse üle vaidlus puudub. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja oli 27.11.2007 sõlmitud laenulepingu alusel kostja pankroti välja kuulutamise seisuga 05.03.2009 kostjalt õigustatud nõudma kokku 12 452 660 krooni (sh kõrvalnõuded), millest 11 000 000 krooni luges hageja tasutuks pandiesemeteks olnud aktsiatega. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on rikkunud AS Puumarket 30,5% aktsiate realiseerimisel selleks ettenähtud korda ning milline oli antud aktsiate väärtus aktsiate realiseerimisel 06.02.2009. Kostja on õigesti tuginenud aktsiate pantimist reguleerivale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 16 lg 7. Õiguste pantimist reguleerib asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jagu. Nimetatud jaos on reguleeritud panditud nõude realiseerimine (AÕS §-d 3191-3195). Muude õiguste, sh aktsiate müük toimub käsipandi sätete kohaselt (AÕS § 3196). EVKS § 16 lg 6 kohaselt võib pantija ja pandipidaja kokkuleppe alusel panditud väärtpaberite realiseerimisest etteteatamise tähtaeg olla lühem AÕS § 293 sätestatust. Seega võisid pooled omavahelises lepingus kokku leppida lühema etteteatamise tähtaja. AÕS § 294 lg 1 sätestab müügi viisina müügi avalikul enampakkumisel. Nõudest müüa pandi ese enampakkumisel võib sama paragrahvi 4. lõike kohaselt poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Pantija ja hageja vahel sõlmitud ülaltoodud lepingust ei nähtu, et pooled oleksid seadusest erinevas müügi viisis kokku leppinud. Lepingus ei ole hagejale ette nähtud õigust müüa panditud aktsiad muul viisil kui avalikul enampakkumisel. Seega oleks hageja pidanud aktsiad realiseerima avalikul enampakkumisel, mis oleks eelduslikult võinud anda võimalikult kõrge müügihinna. Vaidlus puudub selles, et enampakkumisel hageja aktsiaid ei müünud. Samas muud viisi seadus ega vaidlusalune leping ette ei näe, millest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole AS Puumarket aktsiate võõrandamisel 06.02.2009 järginud seaduses sätestatud korda. Kohus leidis, et õiguslikku tähendust müügi viisi seadusele vastavuse hindamisel ei oma antud aktsiate pakkumine erinevatele isikutele, müüa oleks tulnud enampakkumise korras, mis oleks
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 taganud ka antud aktsiate müügi turuväärtusel ning oleks välistanud edaspidised vaidlused aktsiate turuväärtuse üle müügihetkel. Vaidluse lahendamisel on keskseks küsimuseks, kuidas määrata aktsiaseltsi väärtus tervikuna ja seejärel aktsiate väärtus. Kohtu poolt määratud ekspertarvamuses ja selle täpsustuses leidis ekspert, et AS Puumarket väärtuseks 06.02.2009 seisuga oli 41 721 129 krooni, millest 30,5% väärtuseks 12 700 000 krooni. Lisaks on ekspert arvestanud omakapitali väärtuse, milleks on ettevõtte õiglasest koguväärtusest lahutanud netovõla 33 185 680 krooni ja saanud tulemuseks 8 535 449 krooni, millest 30,5% moodustab 2 603 312 krooni. Lisaks omakapitali väärtuse hindamisele on ekspert leidnud aktsiaomandi väärtuse hindamiseks oodatava rahavoo (rahavoog peale kõigi kulude, maksude, laenumaksete tasumist), mille nüüdisväärtuse leidmiseks on diskonteeritud omakapitali hinnaga ehk aktsiainvestorite oodatava tulususega. Diskontomäärana on kasutatud kaalutud keskmise kapitali (WACC) tabelis leitud omakapitali hinda 22% ning saadud aktsiaomandi väärtuseks 9 756 962 krooni, millest 30,5% väärtus on 2 975 873 krooni. Eksperdi arvamuse täpsustuses antud hinnangu kohaselt ei saanud AS Puumarket aktsiate väärtus 06.02.2009 seisuga olla suurem kui 3 000 000 krooni. Lähtudes rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS 16 Materiaalsed põhivarad) definitsioonist, nõustus kohus hagejaga, et õiglase väärtuse määratlemise aluseks on vara turuhind, mitte raamatupidamislik väärtus. Eksperdi arvamus on usaldusväärne. Eksperdi käsitlus on loogiline ja jälgitav ning eeldused mõistlikud. Ekspert on arvamuses ja kirjalikes selgitustes ning kohtuistungil antud suulistes vastustes piisava põhjalikkusega käsitlenud AS Puumarket majanduskeskkonda, Eesti majanduse arengusuundasid, äriühingut ja selle tegutsemiskeskkonda ja riske ning hindamisprotsessi ja hindamismetoodikat. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et aktsiate väärtuse leidmisel tuleb ettevõtte väärtusest maha arvestada ettevõtte kohustused, mistõttu on eksperdi poolt esitatud lõplik ekspertarvamus korrektne. Kostja on sealjuures pidanud vajalikuks lahutada ettevõtte väärtusest maha veel täiendavalt ettevõtte kohustusi. Nimetatud mahaarvamise tulemusena langeks aktsiate väärtus veelgi madalamale. Aktsiaosaluse väärtus ja omakapital ei ole samased. Aktsiaosaluse väärtus kajastab ka hinnanguid ettevõtte tulevikuprognoosidele ja võib olla nii suurem kui väiksem ettevõtte omakapitalist. Kuivõrd ettevõtte omakapital võib olla ka negatiivse väärtusega (miinuses), mida aga aktsiaosaluse väärtus olla ei saa, ei saanud ekspert vastata, et omakapital on alati võrdne aktsiaosaluse väärtusega. Kohus nõustus ka hageja seisukohaga, mille kohaselt on võimalik olukord, kus ettevõtte omakapital on negatiivne, kuid aktsiaosaluse väärtus on märgatavalt positiivne - seda näiteks olukorras, kus mingil põhjusel on keegi huvitatud negatiivse omakapitaliga ettevõtte omandamisest ja on ettevõtte aktsiate eest tasuma teatud hinda. Seega on ekspert õigesti käsitlenud eksperdi arvamuses aktsiaomandi väärtust, mitte omakapitali väärtust. Kostja nõustaja arvamus ei ole käsitletav tõendina, vaid kostja vastuväitena, mis vajaks tõendamist. Kostja seda teinud ei ole. Kostja on esile toonud, et ekspert on jätnud arvesse võtmata mitmed tavaolukorras aktsiaosaluse väärtuse leidmisel kasutatavad negatiivse mõjuga faktorid. Antud faktorid oleks olulise täiendava negatiivse mõjuga eksperdi poolt leitud aktsiaomandi väärtusele. Eksperdil oli arvamust andes õigus otsustada, milliseid faktoreid ta arvesse võtab ja kasutab antud keerulises kiiresti muutuvas negatiivses majanduslikus olukorras, kus ettevõte tegutses 2009.a alguse langeval turul. Kostja vastuväited eksperdi arvamusele on otsitud ja tõendamata, eksperdi poolt arvamuse andmisel kasutatud allikate teatavate ebaoluliste ebatäpsuste väljatoomine või mõningate algmaterjalide edastamata jätmine eksperdi poolt ei saa olla eksperdi arvamuse ebausaldusvääruse aluseks. Eksperdi arvamust ei ole ümber lükatud ühegi usaldusväärse tõendiga. Kostja ei pidanud täiend- või kordusekspertiisi läbiviimiseks vastavalt TsMS §-le 304, vajalikuks. Kuna kostja ei ole
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 omapoolsete usaldusväärsete tõenditega ümber lükanud eksperdi arvmust, tuleb nimetatu aluseks võtta aktsiate hinna määramisel seisuga 06.02.2009. Marek Johansoni 08.12.2008 e-kirjas tooduga on tõendatud, et kostja ning vaidlusaluste AS Puumarket aktsiate pantija MARTEKS INVEST OÜ, kelle seaduslik esindaja Marek Johanson oli, on juba 08.12.2008 olnud seisukohal, et pandi realiseerimise kaudu ei ole võimalik laenunõuet täielikult katta. Seega ei saanud antud aktsiate väärtus olla suurem kui hageja poolt tasutud 11 000 000 krooni. Asjaolust, et AS Puumarket aktsiatega seotud isikutel puudus huvi panditud vara omandamise vastu hagejaga samal hinnatasemel, võib teha järelduse, et nimetatud hind võis olla turuhinnast kõrgem. Vaidlust ei ole selles, et AS Puumarket teine aktsionär OÜ Tompart, kes omas ostueesõigust, seda ei kasutanud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja poolt esiletoodud asjaolu, et lisaks eeltoodule ei kasutanud suuraktsionär ostueesõigust ka aktsiate hilisemal müügil hinnaga 10 000 000 krooni. Kostja poolt esitatud AS Puumarket 24.08.2008 aktsiate väärtuse analüüs ei tõenda aktsiate väärtust 06.02.2009, sest eksperdi arvamuse ja hageja analüüsiga on tõendatud, et kostja analüüsi koostamisel on võetud aluseks rahavood, mis ei vasta ettevõtte tegelikule majandustegevusele. Arvestades, et diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamisel võetakse aluseks prognoositavad rahavood, siis mõjutab aluseks olevate rahavoogude muutumine oluliselt ka analüüsi tulemit. Samuti ei nähtu antud analüüsist kasutatud diskontomäär. Kostja poolt esitatud ja diskonteeritud rahavoogude meetodil rajanev hinnang AS Puumarket väärtuse kohta on koostatud 24.08.2008 ehk enne majanduskriisi algust ning lähtub põhjendamatult optimistlikust rahavoogude prognoosist. MARTEKS INVEST OÜ ja Gatsby OÜ vahel 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi eelleping tuleb jätta tähelepanuta, sest tõendatud pole, et pooled oleksid aktsiate müügilepingu antud tingimustel reaalselt sõlminud ning ostja oleks müüjale eellepingus märgitud rahasumma tasunud. Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist aktsiate ülevõtmispakkumisega, on põhjendatud antud vaidluse lahendamisel võtta aluseks Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-145-04 märgitud seisukoht, mille kohaselt, kuna ülevõtmispakkumise tegemisega ei kaasne tõenäoliselt aktsiaseltsi likvideerimine, saab likvideerimisväärtus olla õiglase hüvitise määramisel aluseks vaid erandina. Hageja omandas 30,5 % AS Puumarket aktsiatest ning AS Puumarket on käesoleva ajani tegutsev äriühing. Käesolevas vaidluses ei ole esile toodud, et ASi Puumarket ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht. Pooled on menetluse kestel rõhutanud, et AS-l Puumarket õnnestus keerulised majanduslanguse ajad ületada ning turul tegevust jätkata. 31.01.2009 seisuga koostatud bilansis on AS-i Puumarket omakapitali (vara miinus kohustused) suuruseks märgitud 52 844 125 krooni ning sellest lähtuvalt on raamatupidamislikul meetodil (omakapitali väärtus jagatud aktsiate arvuga) aktsiate tõenäolise likvideerimisväärtuseks kostja hinnangul 06.02.2009 seisuga 16 117 458 krooni (52 844 125:600x183). Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Ekspert on eksperdi arvamuses hinnanud AS Puumarket väärtust ning eeltoodut põhjalikult analüüsis käsitlenud. Kohus on seisukohal, et bilanss on üksnes ettevõtte raamatupidamislik finantsseisu peegeldus mingil kindlal ajahetkel ning ei kajasta aktsiate tegelikku turuväärtust. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks antud aktsiate hinna määramisel aluseks võtta ka teisi kohtule esitatud AS Puumarket majandusaasta aruandeid ja bilansse. On üldiselt teadaolev, et majandusolukord halvenes 2008 - 2009.a eriti ehitus- ja kinnisvarasektoris väga kiiresti, millega seoses ei olnud võimalik ka varasid realiseerida nende bilansis kajastatud väärtusega. Ekspert on eksperdi arvamuses kindlaks teinud, et AS Puumarket vara väärtus erines oluliselt bilansilisest väärtusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 põhjendatud kostja käsitlus, mille kohaselt peaks kohus AS-i Puumarket aktsiate hinna määramisel lähtuma mitte diskonteeritud rahavoogude meetodil saadud väärtusest, vaid hoopis likvideerimisväärtusest. Terve menetluse kestel väljendas kostja vastupidist seisukohta, põhjendades diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamise ainuõigsust ning eksperdile küsimust esitades pidas vajalikuks eksperdile antud meetodi kasutamist kohtu poolt ülesandeks teha. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Käesolevas asjas ületas kohus hagiavalduses esitatud nõude piire ja tunnustas hageja nõuet suuremas ulatuses, kui hageja kohtule esitas. Hageja taotles 1 452 660 krooni ehk 92 841,90 euro suuruse nõude tunnustamist kostja pankrotimenetluses. Maakohus aga tunnustas hageja nõuet summas 98 841,90 eurot (1 546 539,72 krooni). Kohus jättis arvestamata, et hageja poolt teostatud aktsiate võõrandamistehing on tühine. Maakohus küll tuvastas, et hageja ei ole aktsiate realiseerimisel järginud AÕS § 294 lg 1 tulenevat vorminõuet (enampakkumine), kuid jättis tähelepanuta, et seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmisel on tehing tühine (TsÜS § 83 lg 1) ning õiguslikke tagajärgi sellisest tehingust ei tulene (TsÜS § 84 lg 1). Kostjal on ilmselgelt õigustatud huvi selle tehingu kehtivuse või tühisuse tuvastamiseks. Kohus ei saa tunnustada nõuet, mis ei ole üheselt selge. Kohtu järeldused ekspertarvamuse usaldusväärsusest ei ole õiged. Kohus ei oleks tohtinud otsust rajada eksperdiarvamuses toodud järeldustele tuginedes, kuna ekspert kasutas abilist ilma kohtu loata, muutis varasemalt kohtule esitatud arvamust 78,2% ulatuses, arvamus sisaldab arvutusvigu ning ekspert ei suutnud istungil esitatud küsimustele vastata ega allikatele viidata. Kostjale jääb arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt on kohus järeldanud, et ekspert on arvamuses ja kirjalikes selgitustes ning kohtuistungil antud suulistes vastustes piisava põhjalikkusega käsitlenud AS-i Puumarket majanduskeskkonda, Eesti majanduse arengusuundasid, äriühingut ja selle tegutsemiskeskkonda ja riske ning hindamisprotsessi ja hindamismetoodikat ning ekspert on eksperdi arvamuses hinnanud AS Puumarket väärtust ning eeltoodut põhjalikult analüüsis käsitlenud. Ekspert ei ole suutnud täita kohtu poolt antud ülesannet ning seetõttu on ekspertarvamus ebausaldusväärne, millele viitavad ka ekspertarvamuses sisalduvad vead. Ekspert on selgesõnaliselt kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole aktsiate hinda seisuga 06.02.2009 kindlaks määranud. Kohus rajas otsuse vaid ühele (ebausaldusväärsele) hinnangule. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et aktsiate väärtuse hindamisel tuleb igal juhul lähtuda diskonteeritud rahavoogude meetodil koostatud ekspertarvamusest, mitte likvideerimisväärtusest, kuna ei ole välja toodud asjaolusid, et AS-i Puumarket ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht. Isegi juhul, kui aktsiate väärtuse hindamisel tuleks aluseks võtta kohtu määratud ekspertarvamus, tuleb aktsiate väärtuse hindamisel lähtuda likvideerimisväärtusest (bilansilisest väärtusest), kuna eksperdi poolt diskonteeritud rahavoogude meetodil koostatud ekspertarvamuse (täienduse) järgi on aktsiate väärtuseks 2 975 873 krooni, kuid likvideerimisväärtuse järgi 16 117 458 krooni. Kohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata aktsiate likvideerimisväärtuse (bilansilise väärtuse) seisuga 06.02.2009.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjakohase tõendina esitatud 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi eellepingu. Kostjale teadaolevalt jäi aktsiate ostu-müügi eellepingu alusel tehing lõpule viimata ainuüksi põhjusel, et hageja võttis ebaseaduslikul viisil aktsiad enda omandisse. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb haginõuet ületavas osas menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Hageja esitas 17.07.2009 Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks summas 1 663 270 krooni. 28.07.2009 esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus lugeda hageja nõude suuruseks 1 452 660 krooni, mis vastab 92 841,90 eurole. Hageja ei ole hilisema menetluse käigus nõude suurust muutnud. Harju Maakohus on 04.05.2011 otsusega tunnustanud nõuet summas 98 841,90 eurot ehk 6000 euro võrra suuremas ulatuses, ületades sellega nõude piire ja rikkudes TsMS §-s 439 sätestatut. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmselge veaga, sest otsuse põhjendavast osast lähtuvalt on maakohus lähtunud 1 452 660 krooni suurusest nõudest, ei ole nimetatud puudust võimalik vigade parandamise raames (TsMS § 447) kõrvaldada. Riigikohus on 29.10.2008 otsuses nr 3-2-1-97-08 selgitanud, et otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel, sest selliselt muudetaks otsuse sisu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja lugeda nõue tunnustatuks summas 92 841,90 eurot (1 452 660).
7.PankS § 106 lg 1 kohaselt otsustab juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Käesolevas asjas on hageja nõue jäetud 17.06.2009 kostja nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata (kd I tl 81 p 14) ning hageja on nõude tunnustamata jätmise tähtaegselt vaidlustanud.
8.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses nõude arvestuse ja hageja esindusõiguse üle. Hagi kohaselt sõlmisid AS Gild Arbitrage, kostja, Marteks Invest OÜ ja Marek Johansoni 27.11.2007 laenulepingu summas 9 000 000 krooni, mis oli muuhulgas tagatud Marteks Invest AS poolt 30,5%-le AS Puumarket aktsiatele seatud pandiga. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma laenusummalt intressi 30% aastas ning laenu tagastamisega viivitamisel intressi 0,1% iga viivitatud päeva eest. Laen koos intressidega kuulus tagastamisele hiljemalt 27.11.2008. AS Gild Arbitrage kõik senised, sh viidatud laenulepinguga seotud, õigused ja kohused läksid 01.02.2008 varade võõrandamise lepingu alusel riskikapitalifondile GILD Arbitrage. Hageja on riskikapitalifondi GILD Arbitrage fondivalitseja, kellel on investeerimisfondide seaduse § 69 lg 3 kohaselt õigus teha lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel ning aktsiaseltsina asutatud fondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel.
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015
9.Hageja realiseeris 06.02.2009 tagatisena AS Puumarket aktsiad hinnaga 11 000 000 krooni, omandades nimetatud aktsiad ise, ilma avalikku enampakkumist korraldamata. Hageja vähendas oma nõuet kostja vastu tagatise eest saadud summa võrra 1 452 660 kroonini. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja poolt AS-i Puumarket aktsiate võõrandamine ilma enampakkumiseta on vorminõude rikkumise tõttu tühine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et antud asjas oleks hageja pidanud aktsiad võõrandama avalikul enampakkumisel, ning neid täiendavalt ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus, et kostja on valesti sisustanud mõistet „tehingu vorm“, mis tähendab tehingu fikseerimise viisi. Tehingu vormiks on eelkõige TsÜS §-des 78-82 loetletud vormid. Avalik enampakkumine on tehinguni (tahteavalduste vahetamiseni) jõudmise menetlus, mis ei kujuta endast tehingu vormi (notariaalne tõestamine, kirjalik vms).
10.Kostja vaidlustab nõude tunnustamise põhjusel, et avalikul enampakkumisel 06.02.2009 oleks 30,5% aktsiaosalus AS-s Puumarket müüdud kõrgema hinnaga kui hageja poolt makstud 11 000 000 krooni. Asjaõigusseaduse § 294 lg 5 kohaselt vastutab panditud asja müügi viisi kokkulepet rikkunud pandipidaja sellest tekkinud kahju eest. Vaidlus puudub selles, et hageja rikkus panditud asja müügi viisi. Kostjale kui pantijale kattub sellel alusel tekkinud kahju AS-i Puumarket aktsiate enampakkumisel võimaliku kõrgema ostuhinna ja hageja poolt makstud hinna (11 000 000 krooni) vahega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kostja tõendama, et aktsiate eest oleks avalikul enampakkumisel makstud rohkem kui 11 000 000 krooni. Hageja ei pea tõendama, kuid võib seda teha, et aktsiate hind avalikul enampakkumisel oleks olnud nende tegelik ostuhind või sellest madalam.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega eksperdiarvamuse usaldusväärsuse, BF Capital OÜ 24.08.2008 hinnangu AS-i Puumarket aktsiate kohta ning likvideerimisväärtuse arvestamata jätmise osas ning neid täiendavalt ei korda. Vastusena apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ekspertarvamuses ei ole niivõrd olulisi vigu, mis välistaksid selle arvestamist tõendina. Ekspert on täitnud TsMS § 302 lg-st 3 tuleneva kohustuse ja on menetluse jooksul avaldanud teda abistanud isiku nime ja saadud abi ulatuse. Seadus ei kohusta eksperti eelnevalt teise isiku abi kasutamiseks luba küsima. Kostja vastuväited ekspertarvamusele on vastuolulised ning ta on muuhulgas ka väitnud, et arvestades asjaoludena aktsia mittelikviidsust, et tegemist on vähemosalusega ning et maha ei ole arvestatud kapitaliliisingut, tuleks aktsiakapitali väärtus hinnata veelgi madalamaks. Kostja ei ole tõendanud, et ekspertarvamuses oleks mõni eksimus, mille parandamisel ületaks aktsiakapitali hind 11 000 000 krooni.
12.Juhul, kui jätta ekspertarvamus tõendina asjas kõrvale, ei järeldu sellest, et hageja poolt AS-i Puumarket aktsiate eest makstud summa oli liiga väike. Ka ekspertarvamuseta on aktsiate eest saadav kõrgem hind siiski kostja poolt tõendamata. Kuigi maakohus on öelnud, et jätab tähelepanuta Marteks Invest OÜ ja Gatsby OÜ vahel 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingu, on ta selle kõrvalejätmist sisuliselt põhjendanud asjaoluga, et tegelikult ei ole sellist müügilepingut eellepingus toodud tingimustega sõlmitud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. See tähendab muuhulgas, et kohus võib otsustada, et vaidlusalune tõend ei tõenda menetlusosalise väidet, mida on maakohus ka antud juhul teinud. Ringkonnakohus nõustub, et viidatud eellepingus toodud 33 aktsia hind (4 950 000 krooni) ei tõenda AS Puumarket 183 aktsia (30,5% aktsiakapitalist) hinda võimalikul avalikul enampakkumisel 06.02.2009
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 seisuga. Arvestada tuleb ka eellepingus aktsiate müüja juhatuse liikme M. Johansoni hiljem, 08.12.2008 antud hinnangut, et kuigi aktsiad oleksid piisavalt suure väärtusega, on nende esialgsest väärtusest saanud summa, mis ei kata laenujääki (kd I tl 218). Seega on pantija hinnang aktsiate tegelikule väärtusele väga lühikese aja jooksul oluliselt muutunud ning 20.10.2008 33 aktsia müügiks sõlmitud eelleping ei saa tõendada 183 aktsia võimalikku hinda 06.02.2009.a seisuga.
13.BF Capitali OÜ 2008.a augustis koostatud hinnangust AS Puumarket majandusseisule nähtub, et ettevõtte väärtus on 190-195 miljonit krooni ning ettevõtte omakapitaliks oli 2008.a juulis 54,6 miljonit krooni (kd I tl 156). Ekspert selgitas ekspertarvamuses (kd II tl 32) ja hilisemates selgituses (kd II tl 144), et ettevõtte väärtus ja aktsiaomandi väärtus erinevad teineteisest selle poolest, et aktsiaomandi väärtuse korral on maha arvestatud ka ettevõtte laenukohustused. Kostja on nende mõistete eristamisega sisuliselt nõustunud (kd III tl 7). Kohus ei pea usutavaks BF Capitali OÜ hilisemat 08.04.2009 seisukoha AS-i Puumarket aktsiate väärtuse kohta (kd II tl 103-105), sest selles on aluseks võetud ettevõtte väärtus, mitte omakapital ja sellest järelduv aktsiaomandi väärtus. Seega ei ole BF Capitali OÜ hinnangu alusel tõendatud aktsiate väärtus hinnangu andmisest ligi 6 kuud hiljem, 06.02.2009. Isegi kui võtta aktsiaomandi väärtuse arvutamisel aluseks kostja poolt soovitud omakapitali väärtus (kd III tl 93, 95), võiks 30,5% aktsiaomandi väärtuseks ilma muid tegureid arvestamata pidada 16 653 000 krooni. Seda ebamäärast hinnangut ei saa aga üheselt üle kanda hilisemasse aega, sest majanduslik olukord oli 2009.a alguseks oluliselt halvenenud, arvestatud ei ole kostja poolt välja toodud tegureid, et tegemist on vähemusosaluse ja mittelikviidsete aktsiatega, siis ei saa ka selline umbmäärane arvutus tõsikindlalt tõendada, et 30,5% AS-i Puumarket aktsiate väärtus oleks ajahetkel 06.02.2009 olnud suurem kui 11 000 000 krooni.
14.Maakohus on õigesti selgitanud, miks ei saa aktsiate väärtuse hindamisel arvestada ettevõtte likvideerimisväärust. Ringkonnakohus lisab, et Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-145-04 toodud põhimõtet likvideerimisväärtusest tuleb rakendada siiski seoses ülevõtmispakkumisega, kus aktsionär jääb sunduslikult ilma oma osalusest ettevõttest ja selle väärtuse jagamisest tulevikus. Seega tuleks likvideerimisväärtus välja selgitada eelkõige juhul, kui soovitakse teada saada ettevõtte väärtust, mitte juhul, kui soovitakse teada saada aktsiakapitali väärtust, mida on võimalik vabaturu tingimustes müüa ja osta ka madalama hinnaga kui ettevõtte likvideerimisväärtus sel hetkel. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras kindlaks maakohtu menetluskulude jaotuse. Kuivõrd maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu menetluskulude osas jaotust muuta. Apellatsioonkaebuse sisulise rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osas, milles maakohus on teinud hageja nõuet ületavas osas ilmselge vea ning kostja oleks apellatsioonkaebuse ilmselt esitanud antud veast sõltumata, oleks osa menetluskulu hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-09-35015 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.