Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

väljakuulutamiseni on hageja arvestanud laenult viivist summas 0,1% ehk EEK 1 420 krooni päevas, kokku 23 päeva eest. Seega perioodil 10.02.2009 kuni 05.03.2009.a. on hageja arvestanud viivist summas 32 660 krooni ning OÜ TH võlgnevus hageja ees pankroti väljakuulutamise seisuga on EEK 1 452 660 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada hageja nõuet OÜ TH(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 452 660 krooni esimese rahuldamisjärgu nõudena, mis on pandiga tagatud. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

KOSTJA 2 VASTUVÄITED

Kostja 2 kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja 2 vaidleb hagiavalduses märgitud nõuetele ja ka nõuet tagavale pandiõigusele vastu täies ulatuses. Kostja 2 jääb oma nõuete kaitsmise koosolekul väljendatud seisukoha juurde, et hageja nõue ja pandiõigus tuleb jätta kostja 2 pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustamata, sest hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et AS GA oleks loovutanud laenulepingust tuleneva nõude r G A või AS-ile GF. Hageja nimetatud väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole pankrotimenetluses ega ka hagimenetluses tõendanud asjaolu, et ta üldse oleks kunagi omandanud nõude Kostja 2 vastu. Seetõttu ei ole hageja õigustatud Kostja 2 pankrotimenetluses nõudeid esitama ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Laen kuulus tagastamisele hiljemalt 27.11.2008. Nimetatud kuupäeva seisuga moodustas hageja andmetel nõue kostja vastu 11 745 000 krooni, millest põhiosa moodustas 9 000 000 krooni ning intress 2 745 000 krooni. Alates laenu tagastamise päevast kuni kostja pankroti väljakuulutamiseni on arvestatud viivist 9 000 krooni päevas. Hageja märgib, et lepingust tuleneva nõude tagatiseks seatud pandi realiseerimisest tulenevalt on kostja võlgnevus vähenenud 11 000 000 krooni võrra ning selles tulenevalt on hageja väidetav nõue kostja 2 vastu 1 452 660 krooni. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta omaks pandi realiseerimise järgselt kostja 2 vastu mingit nõuet. Hageja on aktsiate realiseerimise tulemust ebaõigesti kajastanud, kuivõrd aktsiate väärtus oli oluliselt kõrgem kui 11 000 000 krooni. Kostja 2 selgitab, et üldjuhul ei tõusetu aktsiatele seatud pandi realiseerimisel küsimust aktsiate väärtusest. Seda aga eeldusel, et pandi eseme müük on toimunud õiguspäraselt, st kas seaduses sätestatud korras ja viisil või pantija ja pandipidaja vahel sõlmitud õiguspärase kokkuleppe kohaselt. Seaduses käsipandi eseme realiseerimisele ettenähtud realiseerimise viisi – enampakkumine - eesmärgiks on saada pandi eseme müügist võimalikult kõrge ja pandi eseme väärtusele vastav hind. Ühelt poolt täidab see võimalikult suures ulatuses pandipidaja nõude rahuldamise eesmärki, kuid ennekõike tagab võimalikult kõrge müügihinna taotlemine pantija omandi rikkumise tõttu tekitatud kahju minimiseerimise. Küll aga tõusetub pandi esemeks olevate aktsiate tegeliku väärtuse küsimus olukorras, kus pandipidaja on pandi realiseerimisel rikkunud selleks ettenähtud regulatsiooni. Käesoleval juhul see nii on.

AÕS § 293 lg sätestab pandi eseme müügist etteteatamise tähtajana 1 kuu. Seadus ei näe ette võimalust nimetatud tähtaega kokkuleppel lühendada. Müügi viisina näeb AÕS § 294 lg 1 ette müügi avalikul enampakkumisel. Nõudest müüa pandi ese enampakkumisel võib sama paragrahvi 4 lõike kohaselt poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Pantija ja hageja ei ole lepingus seadusest erinevat müügi viisi kokku leppinud. Lepingus ei ole hagejale ette nähtud õigust müüa panditud aktsiad muul viisil kui avalikul enampakkumisel. Seega oleks hageja pidanud aktsiad realiseerima avalikul enampakkumisel, taotledes nende eest võimalikult kõrget hinda. Aktsiate enampakkumisel müümise asemel omandas hageja aktsiad endale. Pandi realiseerimise ajal – 06.02.2009. a - oli AS GILD R GA fondivalitseja ja tegutses selle arvel. Aktsiate hinna kujunemise seisukohalt on oluline ka see, et lepingu punktis 4.3. kokkulepitud tingimus, mille kohaselt pandi realiseerimisest peab hageja ette teatama 7 päeva, on tühine. Seda põhjusel, et asjaõigusseadus ei näe ette võimalust leppida kokku pandieseme müügist etteteatamiseks lühemat tähtaega kui 1 kuu. Vastupidine kokkulepe on tühine ning hageja oleks pidanud pandi realiseerimisest ette teatama vähemalt 1 kuu. Hageja ebaseadusliku ning pahatahtliku tegevuse tõttu ei ole võimalik enam kindlalt väita, millise hinnaga aktsiad seadust järgides müüdud oleks. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole enam võimalik kindlaks määrata, milliseks oleks kujunenud seaduslikult realiseeritud pandi eseme hind, tuleb lähtuda aktsiate hinna määramisel nende tegelikust väärtusest. Riigikohus on asunud oma ülalviidatud lahendis nr 3-2-1-145-04 (p 29) seisukohale, et „Kuna aktsionär kaotab oma tahte vastaselt aktsiad, peab ta hüvitisena saama selle, mida tema osalus aktsiaseltsis tegelikult väärt on. Seejuures on oluline ka aktsiatest tulevikus potentsiaalselt saadav kasu, kui ta aktsiaid ei kaotanuks. Seega saab eelnevalt tutvustatud põhimõtteid ja meetodeid õiglase hüvitise arvestamisel ka meil vastavalt kohaldada, eriti kui vastav metoodika on Eesti praktikas nagunii juba kasutusel.“ Riigikohus on pidanud „meetodite“ all silmas aktsiate väärtuse arvutamisel diskonteeritud rahavoogude meetodit. Viidatud riigikohtu lahendites esitatud seisukohtadest tulenevalt on võimalik aktsiate väärtus leida eelkõige diskonteeritud rahavoogude meetodil või teatud juhtudel (eelkõige ettevõtte tegevuse lõpetamisel) raamatupidamislikul meetodil. Diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades on 24.08.2008. a. koostatud ettevõtte väärtuse hinnangu kohaselt jõutud järeldusele, et AS-i P ettevõtte väärtus on minimaalselt 190 000 000 krooni. Seega on MIOÜ omandis olnud, hageja poolt omandatud aktsiate väärtuseks ligikaudu 57 949 999 krooni (190 000 000 : 600 x 183). MIOÜ-le kuulunud aktsiate väärtus lähtuvalt AS-i P ettevõtte raamatupidamislikust väärtusest (omakapitali väärtus jagatud aktsiate väärtusega) on 16 325 886 krooni (53 527 497:600x183). Ettevõtte raamatupidamisliku väärtuse leidmisel on lähtutud AS-i P 2008.a. majandusaasta aruandest, millest nähtuvalt on AS-i P netovara suuruseks 53 527 497 krooni. Eeltoodust nähtub, et aktsiate väärtuseks on minimaalselt 16 325 886 krooni. Seega on hageja poolt aktsiate omandamisel määratud väärtus - 11 000 000 krooni – ebaõige. Hageja on aktsiate näol saanud sisuliselt vara vähemalt 16 325 886 krooni eest. Kuna hageja nõue oli

hageja sõnul kokku 12 452 660 krooni, on ta aktsiate omandamise tulemusel saanud oma väidetavale nõudele täies ulatuses rahuldust ning tal puudub igasugune nõue kostja 2 pankrotimenetluses. Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja täiendavad seisukohad 01.02.2008.a. on sõlmitud AS GA varade ostu-müügi lepingu, mille alusel on AS GA andnud kõik talle kuulunud varad üle lepingulisele R GA, mida esindab fondivalitseja AS GF. Antud lepingu lisa 6 (fikseeritud intressiga laenud) kohaselt on lepingu sõlmimise hetkel üle antud ka C OÜ-le (uue ärinimega OÜ TH) väljastatud laen koos kõigi tagatistega. Seega on AS G õigustatud esindama R GA, kellele on 01.02.2008 varade võõrandamise lepingu alusel läinud üle kõik senised AS GA õigused ja kohustused. Nõudeõiguse üleandmine ei eelda kohustatud osapoole nõusolekut. Hageja möönab, et pandi realiseerimine ei toimunud avaliku enampakkumise vormis, samas ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et antud juhul ei ole võimalik määratleda realiseeritud aktsiate turuväärtust ehk õiglast hinda. Kuna AS P aktsaite näol ei ole tegemist avalikult kaubeldavate aktsiatega ning samuti oli pandi esemeks ettevõtte vähemusosalus (30,5% AS P aktsiakapitalist), siis on võimalik aktsiate omandajatering antud juhul piiratud, olles määratletud eelkõige olemasolevate ettevõtte omanike ning pantijaga seotud isikutega. Hageja soovib rõhutada, et osapooled otsisid laenu tagastamise osas lahendusi alates laenu sissenõutavaks muutumise hetkest, kuid tulemusteta. Kõik nimetatud isikud on pandi realiseerimise protsessi olnud kaasatud ning pandi realiseerimisest teadlikud. Võlgniku esindaja Marek Johanson on olnud enne pandi realiseerimist seisukohal, et pandi realiseerimise kaudu ei ole võimalik laenunõuet täielikult katta. Pandi realiseerimise käigus pakuti AS P suuromanikule (OÜ T ), kellele kuulub 69,5% AS P aktsiatest võimalust teostada ostueesõigust pandi realiseerimise hinnaga, kuid OÜ T ei soovinud ostueesõigus teostada. Samuti ei olnud võlgnik ega võlgnikuga seotud isikud valimis omandama aktsiaid AS G poolt pakutud hinnatasemelt. Seega ei saa aktsiate väärtus kuidagi ületada pandi realiseerimisel aluseks võetud hinda. Seotud osapoolte huvi puudumine realiseerimise hinnaga aktsiate omandamiseks näitab selgelt, et tegemist on aktsiate õiglast ja turuväärtust ületava hinnaga. Siinjuures soovib hageja tuua esile, et AS P suuromanik ei ole teostanud ostueesõigust ka järgnevalt toimunud müügi suhtes, kui samad aktsiad võõrandati hinnaga 10 000 000 krooni. Vara õiglase väärtuse leidmiseks tuleb tuvastada vara võimalik turuväärtus. Sealjuures ei ole kostja näidanud, et tema poolt esiletoodud hinnatasemelt oleks tehtud pakkumisi AS P vähemusosaluse omandamiseks või oleks toimunud tehingud AS P aktsiatega. Samuti ei pea hageja antud juhul kohaseks kostja seisukohta nagu oleks arvestades ettevõtte raamatupidamislikku väärtust realiseeritud aktsiate hinnaks vähemalt 16 325 886 krooni. Hageja on omapoolse analüüsi teostamisel võtnud muuhulgas aluseks Eesti börsiettevõtete hinnad pandi realiseerimise hetkel (06.02.2009). Sealjuures on näiteks AS N raamatupidamislik väärtus 2008 lõpu seisuga 74,1 krooni aktsia kohta ning turuhind pandi realiseerimise hetkel 36,9 krooni aktsia kohta ehk pisut alla 50% aktsia raamatupidamislikust väärtusest. Sealjuures sisuliselt puuduvad ASi-l N laenukohustused. AS TK raamatupidamislik väärtus 2008 lõpu seisuga oli 45,06 krooni aktsia kohta ning turuhind 30 krooni aktsia kohta. Seega 66,5% aktsia raamatupidamislikust väärtusest. AS ME

raamatupidamislik väärtus 2008 lõpu seisuga oli 117,08 krooni aktsia kohta ning turuhind 42,25 krooni aktisa kohta ehk 36% aktsiate raamatupidamislikust väärtusest. Ka AS-l ME puuduvad ja puudusid märkimisväärsed laenukohustused. AS TG raamatupidamislik väärtus 2008 lõpu seisuga oli 15,5 krooni aktsia kohta ning turuhind 5,1 krooni aktsia kohta. Esitatud andmed on kättesaadavad Tallinna börsi infosüsteemist http://www.nasdaqomxbaltic.com/. Samal ajal oli AS P raamatupidamislik väärtus 2008 lõpu seisuga 892 krooni aktsia kohta ning aktsia hind realiseerimisel 601 krooni aktsia kohta ehk 67,4% aktsia raamatupidamislikust väärtusest. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et ettevõtte raamatupidamislik väärtus erineb oluliselt ettevõtte aktsiate turuväärtusest ning pandi realiseerimise perioodil moodustas võrdluseks toodud Tallinna börsil kaubeldavate ettevõtete aktsiate turuhind keskmiselt pool ettevõtte omakapitali raamatupidamislikust väärtusest ning hageja poolt tasutud realiseerimishind 67,4% AS P aktsiate 2008 lõpu raamatupidamislikust väärtusest, mis on kõrgem esiletoodud võrdlusgrupist. Kaubeldav aktsia AS N

AS TK

AS ME

AS TG

AS P

Omakapital aktsia kohta 74,1 45,06 117,08 15,5

Turuväärtus 36,9

42,25 5,1

suhe 0,498 0,665 0,36 0,329 0,674

Hageja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja poolt esitatud ja diskonteeritud rahavoogude meetodil rajanev hinnang AS P väärtuse kohta on koostatud 24.08.2008 ehk enne majanduskriisi algust ning lähtub rahavoogude prognoosist, mis on tänaseks põhjendamatult optimistlik ega ole kooskõlas AS P reaalsete majandustulemustega. Tänaseks ja ka pandi realiseerimise hetkeks olemas olnud majandustulemuste pinnalt on ilmne, et ettevõtte väärtus on oluliselt madalam, kui kostja poolt toodud hinnang. Hagejale ei ole kahjuks teada 24.08.2008 analüüsi koostamisel kasutatud diskonto määr, mistõttu ei ole käesoleval hetkel võimalik anda lõplikku hinnangut analüüsi täpsuse osas, kuid samas toob hageja alljärgnevalt välja põhimõttelised vastuolud, mis välistavad antud analüüsi kasutamise AS P aktsiate väärtuse määramisel. Diskonteeritud rahavoogude meetod ( DCFM ehk DCF) on rahavoogude nüüdisväärtuse hindamise meetod, mis kasutab prognoositavaid tulevikus laekuvaid rahavooge, mille nüüdisväärtuse leidmiseks diskonteeritakse need kapitali kaalutud keskmise hinnaga (weighted average cost of capital ehk WACC). Seega on diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel ettevõtte prognoositavad tulevased rahavood, mis lähtuvad analüüsi koostaja hinnangust ettevõtte järgnevale tegevusperioodile ning on seega subjektiivsed. Antud juhul on oluline rõhutada, et kostja poolt esitatud analüüsis kasutatud AS P prognoositavad rahavood ei vasta ettevõtte tegelikele rahavoogudele. AS P müügitulu oli 2008 aastal 90% prognoositavast, 2009 aastal vaid 52% prognoositavast ning 2010 aasta eeldatav müügitulu moodustab juba vaid 38% prognoositud käibest. Seega on kostja poolt esitatud analüüsis eksitud käibe ennustamisel kordades ning kuna ettevõtte laenukohustused ja püsikulud samas niipalju ei muutu, siis ettevõtte rahavoo hindamisel läheb vea suurus suurusjärkudesse. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja poolt esitatud väärtusanalüüs kuidagi kasutatav ettevõtte väärtuse analüüsimisel. Lisaks eeltoodule on kostja poolt kasutatud mudelis hinnatud ekslikult AS P võimalikku kasumit. Prognoositud 5,2 miljoni krooni suuruse kasumi asemel lõpetas ettevõte 2008 aasta

0,7 miljoni krooni suuruse kasumiga. Seega leidsid alates augustist 2008 kuni aasta lõpuni aset olulised muudatused, mis kahandasid ettevõtte kasumi olematuks ning 2009 aasta lõpetas ettevõte juba 4,6 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Eeltoodu kinnitab taas, et kostja poolt esitatud analüüs ei ole asjakohane ega antud juhul kasutatav. OÜ T ja AS P juhatuse hinnangul oli 2009. majandusaasta AS-i P jaoks läbi aegade halvim ning lõppes 4 631 548 krooni suuruse kahjumiga. 2010.a. on ettevõtte kahe kuu tegevuskahjum olnud juba ca 2,5 miljonit krooni.

Menetluse käik Menetluse käigus määras kohus hageja taotlusel ekspertiisi vaidlusaluste AS P 30,5 % aktsiate turuväärtuse kindlakstegemiseks seisuga 06.02.2009.a. 20.04.2011.a. määrusega jättis kohus EI OÜ H vastu hagi läbi vaatamata, kuna EIHOÜ ei ole OÜ TH(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks alates 13.05.2010.a., kuna ta loobus nõude tunnustamiseks esitatud hagist. Tulenevalt PankrS § 103 lg-st 8 tema vastuväidet AS GA nõudele ei arvestata. Eeltoodu tõttu ei käsitle kohus otsuses antud kostja vastuväiteid ja seisukohti ega anna nendele hinnangut.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, eksperdi suulised vastused küsimustele, uurinud toimiku materjale ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Harju Maakohtu 05.03.2009.a. määrusega on välja kuulutatud OÜ TH pankrot ja pankrotihalduriks on kohus nimetanud Tooma Saarma. 17.06.2009.a. toimunud OÜ TH(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul vaidlesid hageja nõude pandiõigusele ja rahuldamisjärgule vastu pankrotihaldur ja võlausaldaja EIHOÜ. EIHOÜ ei ole alates 13.05.2010.a. OÜ TH(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Pooltel puudub vaidlus selles, et AS GA, OÜ TH(endine OÜ C ), MIOÜ ning MJ sõlmisid 27.11.2007.a laenulepingu summas 9 000 000 krooni. Laenuleping oli tagatud MJ poolt antud isikliku käendusega, MI poolt AS P aktsiate suhtes seatud pandiga ning OÜ-le TH kuuluvale Saue 9 asuvale kinnistule seatud hüpoteegiga. Antud lepingu punkti 5.1 alusel kohustus laenusaaja OÜ TH tasuma laenusummalt intressi määraga 30 % aastas ning antud lepingu punkti 5.2 alusel laenu tagastamisega viivitamisel intressi 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Vastavalt nimetatud laenulepingu punktile 4.1 kuulus laen koos

tasumisele kuuluvate intressidega tagastamisele tagastamispäeval ehk hiljemalt 27.11.2008.a. Laenu tähtaegselt ei tagastatud. R GA on 09.02.2009.a. realiseerinud fondi kasuks seatud pandi AS P aktsiate suhtes hinnaga 11 000 000 krooni. Antud summa ulatuses vähendas R GA oma nõuet OÜ TH(pankrotis) suhtes. AS GA varad, sh lepingust tulenev nõue on antud alates 01.02.2008.a. üle r GA, kes on alates 01.02.2008.a. OÜ TH(pankrotis) uueks võlausaldajaks, kellele on läinud üle nõuet tagav hüpoteek. 01.02.2008 sõlmitud AS GA varade ostu-müügi lepinguga on tõendatud, et AS GA on andnud kõik talle kuulunud varad üle lepingulisele R GA, mida esindab fondivalitseja AS GF. Antud lepingu lisast 6 (fikseeritud intressiga laenud) nähtub, et lepingu sõlmimisel on üle antud ka C OÜ-le (uue ärinimega OÜ TH) väljastatud laen koos kõigi tagatistega. AS-le GF on Finantsinspektsiooni 07.11.2007.a. juhatuse otsusest nähtuvalt antud tegevusluba r de valitsemiseks. Finantsinspektsiooni juhatuse 28.12.2007.a. otsusega on registreeritud AS GILD avalduse alusel vastavalt investeerimisfondide seaduse §-le (IFS) 114 lg 2 R GA fonditingimused. GA R 28.11.2007.a. tingimust p 1.1 kohaselt on antud fondi fondivalitsejaks AS GF. Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS G (uue ärinimega AS GA F M ) omab õigust esindada R GA, kellele on 01.02.2008 varade võõrandamise lepingu alusel läinud üle kõik senised AS GA õigused ja kohustused. IFS § 69 lg 3 alusel teeb fondivalitseja lepingulise fondi varaga tehinguid enda nimel ja kõigi osanike ühisel arvel. Hageja nõude suuruse arvestuse üle vaidlus puudub. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli 27.11.2007.a. sõlmitud laenulepingu alusel OÜ TH(pankrotis) pankroti väljakuulutamisega seisuga 05.03.2009.a. OÜ-lt TH(pankrotis) õigustatud nõudma kokku 12 452 660 krooni (sh kõrvalnõuded), millest 11 000 000 krooni oli hageja lugenud tasutuks pandiesemeteks olnud aktsiatega. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on rikkunud AS P 30,5 % aktsiate realiseerimisel selleks ettenähtud korda ning milline oli antud aktsiate väärtus aktsiate realiseerimisel 06.02.2009.a. Kohus leiab, et kostja on õigesti tuginenud aktsiate pantimist reguleerivale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 16 lg 7, mille kohaselt asjaõigusseaduses õiguste pandi kohta sätestatut. Õiguste pantimist reguleerib asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jagu. Nimetatud jaos on reguleeritud panditud nõude realiseerimine (AÕS §-d 3191-3195). Muude õiguste, sh aktsiate müük toimub käsipandi sätete kohaselt (AÕS § 3196). Kohus leiab, et kostja on ekslikult viidanud käsipandi eseme müümist reguleerivatele AÕS §-dele 392-395. Käsipandi eseme müümist reguleerivad AÕS §-d 292-295. Nimetatud sätted kehtestavad muuhulgas pandi eseme müügi tähtaja ja müügi viisi. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt AÕS § 293 lg 1 sätestatud 1-kuulisest tähtajast kõrvalekadumine on lubamatu. EVKS § 16 lg 6 kohaselt võib pantija ja pandipidaja kokkuleppe alusel panditud väärtpaberite realiseerimisest etteteatamise tähtaeg olla lühem AÕS § 293 sätestatust. Seega võisid pooled omavahelises lepingus kokku leppida lühema etteteatamise tähtaja. AÕS § 294 lg 1 sätestab müügi viisina müügi avalikul enampakkumisel. Nõudest müüa pandi ese enampakkumisel võib sama paragrahvi 4. lõike kohaselt poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Pantija ja hageja vahel sõlmitud ülaltoodud lepingust ei nähtu, et pooled oleksid seadusest erinevas müügi viisis kokku leppinud. Lepingus ei ole hagejale ette nähtud õigust müüa panditud aktsiad muul viisil kui avalikul enampakkumisel. Seega oleks hageja pidanud aktsiad realiseerima avalikul enampakkumisel, mis oleks eelduslikult võinud anda võimalikult kõrge müügihinna. Vaidlus puudub selles, et enampakkumisel hageja aktsiaid ei müünud. Samas muud viisi seadus ega vaidlusalune leping ette ei näe, millest tulenevalt tuleb asuda

seisukohale, et hageja ei ole AS P aktsiate võõrandamisel 06.02.2009.a. järginud seaduses sätestatud korda. Kohus leiab, et õiguslikku tähendust müügi viisi seadusele vastavuse hindamisel ei oma antud aktsiate pakkumine erinevatele isikutele, müüa oleks tulnud enampakkumise korras, mis oleks taganud ka antud aktsiate müügi turuväärtusel ning oleks välistanud edaspidised vaidlused aktsiate turuväärtuse üle müügihetkel.

TsMS § 293 lg 1 alusel on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et keskseks küsimuseks vaidluse lahendamisel on, kuidas määrata aktsiaseltsi väärtus tervikuna ja seejärel aktsiate väärtus. Kohus on seisukohal, et nimetatu eeldab majandusanalüüsi ja eriteadmisi ning seda ei ole võimalik teha absoluutse kindlusega. Eksperdile oli kohtu poolt antud ülesanne määrata AS P 30, 5% aktsiate turuväärtus seisuga 06.02.2009.a. Eksperdil kui asjas eriteadmisi omaval isikul oli endal vabalt õigus valida kohtu poolt esitatud küsimusele vastamiseks hindamismetoodika, allikad ja muu antud ülesande täitmiseks oluline materjal, mis on eksperdi subjektiivne valik. Ekspert kui finantsalaseid eriteadmisi omav isik on eksperdi arvamuses ja selle täpsustuses AS P finantsseisu ja potentsiaali arvestades leidnud AS P väärtuseks seisuga 06.02.2009.a. 41 721 129 krooni, millest 30,5 % väärtuseks 12 700 000 krooni. Lisaks on ekspert arvestanud omakapitali väärtuse, milleks on ettevõtte õiglasest koguväärtusest lahutanud netovõla 33 185 680 krooni ja saanud tulemuseks 8 535 449 krooni, millest 30,5% moodustab 2 603 312 krooni. Lisaks omakapitali väärtuse hindamisele on ekspert leidnud aktsiaomandi väärtuse hindamiseks oodatava rahavoo (rahavoog peale kõigi kulude, maksude, laenumaksete tasumist), mille nüüdisväärtuse leidmiseks on diskonteeritud omakapitali hinnaga ehk aktsiainvestorite oodatava tulususega. Diskontomäärana on kasutatud kaalutud keskmise kapitali (WACC) tabelis leitud omakapitali hinda 22% ning saadud aktsiaomandi väärtuseks 9 756 962 krooni, millest 30,5% väärtus on 2 975 873 krooni. Ekspert on eksperdi arvamuse täpsustuses antud hinnangu kohaselt leidnud, et vaidlusaluste AS P aktsiate väärtus ei saanud 06.02.2009.a. seisuga olla suurem kui 3 000 000 krooni. Ekspert on täiendavates selgitustes põhjendanud omapoolseid seisukohti ja analüüsi käiku ning kasutatavate mõistete sisu. Riigikohus on aktsiate väärtuse hindamise erinevaid metoodikaid käsitelnud ja analüüsinud oma 21.12.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 ja nr 3-2-1-114-05. Kolleegium märgib viidatud lahendi p 29 järgnevat: „Kuna aktsionär kaotab oma tahte vastaselt aktsiad, peab ta hüvitisena saama selle, mida tema osalus aktsiaseltsis tegelikult väärt on. Seejuures on oluline ka aktsiatest tulevikus potentsiaalselt saadav kasu, kui ta aktsiaid ei kaotanuks. Seega saab eelnevalt tutvustatud põhimõtteid ja meetodeid õiglase hüvitise arvestamisel ka meil vastavalt kohaldada, eriti kui vastav metoodika on Eesti praktikas nagunii juba kasutusel.“ Riigikohus on viidatud lahendi punktis 23 märkinud järgnevat: „Praktikas peab makstav hüvitis tagama vähemusaktsionäridele täieliku majandusliku kompensatsiooni ega tohi olla väiksem aktsiate turuväärtusest. Täielik kompensatsioon tähendab seda, et vähemusaktsionär peab saama selle, mida tema osalus aktsiaseltsis tegelikult väärt on. Osaluse väärtus sõltub kasust, mida aktsionär loodab aktsiatest saada, s.t ka tulevastest sissetulekutest. Praktikas kasutatakse erinevaid ettevõtte väärtuse hindamise meetodeid. Audiitorite Instituut (IDW) on kehtestanud standardi ettevõtete hindamiseks (IDW - sks "G zur D von U " vom 28. Juni 2000), mille järgi kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamiseks kas nn tulukusväärtuse meetodit (E ) või diskonteeritud rahavoogude (discounted cash flow, DCF) meetodit. Praktikas juhinduvad sellest aktsiate väärtuse hindamisel üldjuhul nii audiitorid kui kohtud. Kohtupraktikas on valdav tulukusväärtuse meetod, mille järgi sõltub ettevõtte väärtus selle

võimest tulevikus tulu teenida. See metoodika on sisult sarnane DCF-meetodiga, mis arvestab diskonteeritult aktsiaseltsi poolt eeldatavasti tulevikus tekitatavaid rahavooge ja mille osatähtsus kasvab. Tavaliselt ei loeta õiglast hüvitist tagavaks aktsiate väärtuse arvestamist ainuüksi raamatupidamisliku väärtuse alusel, kuna see ei arvesta aktsiaseltsi reserve tulevikuks. Kui aga ettevõtte väärtus tegevuse jätkamisel oleks väiksem, kui likvideerimisel, arvestatakse ettevõtte väärtusena likvideerimisväärtust.“ Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS 16 Materiaalsed põhivarad) kohaselt on vara õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Lähtudes antud definitsioonist nõustub kohus hagejaga, et õiglase väärtuse määratlemise aluseks on vara turuhind, mitte raamatupidamislik väärtus. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga eksperdi arvamuse ebausaldusväärsuse kohta. Ekspert on kohtule antud vande kohaselt tõotanud täita eksperdi ülesandeid ausalt ja anda eksperdi arvamus erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Eksperti on kohtu poolt hoiatatud karistusseadustiku § 321 alusel teadvalt vale eksperdi arvamuse andmise ja sellega kaasnenud tõendite kunstliku loomise eest kohaldatavast karistusest. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi arvamuse aususes ja erapooletuses. Ekspert on allkirjaga kinnitanud tema poolt esitatud arvamuse õigsust ja selgitanud, et vastutab talle ülesandeks tehtud arvamuse eest. Asjaolu, et ekspert on kasutanud arvamuse andmiseks abilist, kes on samuti allkirjastanud arvamuse, ei muuda eksperdi arvamust ebausaldusväärseks. Ekspert on vastavalt TsMS § 302 lg 3 eksperdi arvamuses märkinud isiku nime, kelle abi ta kasutas ning täiendavalt menetluse kestel selgitanud antud abi ulatust. Eksperdi käsitlus arvamuses on igati loogiline ja jälgitav ning eeldused mõistlikud ja kohus nõustub eksperdi lõppjäreldusega. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole ekspert oma seisukohti piisavalt selgitanud. Kohus leiab, et ekspert on arvamuses ja kirjalikes selgitustes ning kohtuistungil antud suulistes vastustes piisava põhjalikkusega käsitlenud AS P majanduskeskkonda, Eesti majanduse arengusuundasid, äriühingut ja selle tegutsemiskeskkonda ja riske ning hindamisprotsessi ja hindamismetoodikat. TsMS § 301 lg 1 alusel annab ekspert eksperdi arvamuse kohtule kirjalikult, kui kohus ei määra, et arvamus tuleb anda suuliselt või eksperdi nõusolekul muus vormis. Eksperdi arvamus peab sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et aktsiate väärtuse leidmisel tuleb ettevõtte väärtusest maha arvestada ettevõtte kohustused, mistõttu on eksperdi poolt esitatud lõplik ekspertarvamus korrektne. Kostja on sealjuures pidanud vajalikuks lahutada ettevõtte väärtusest maha veel täiendavalt ettevõtte kohustusi. Kohus leiab, et nimetatud mahaarvamise tulemusena langeks aktsiate väärtus veelgi madalamale. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on aktsiaosaluse väärtus ja omakapital samased. Kohus jagab hageja seisukohta, mille kohaselt kajastab aktsiaosaluse väärtus ka hinnanguid ettevõtte tulevikuprognoosidele ja võib olla nii suurem kui väiksem ettevõtte omakapitalist. Kuivõrd ettevõtte omakapital võib olla ka negatiivse väärtusega (miinuses), mida aga aktsiaosaluse väärtus olla ei saa, ei saanud ekspert vastata, et omakapital on alati võrdne aktsiaosaluse väärtusega. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, mille kohaselt on võimalik olukord, kus ettevõtte omakapital on negatiivne, kuid aktsiaosaluse väärtus on märgatavalt positiivne - seda näiteks olukorras, kus mingil põhjusel on keegi huvitatud negatiivse omakapitaliga ettevõtte omandamisest ja on ettevõtte aktsiate eest tasuma teatud hinda. Seega on ekspert õigesti käsitlenud eksperdi arvamuses aktsiaomandi väärtust, mitte omakapitali väärtust.

Kohus on seisukohal, et kostja nõustaja arvamus ei ole käsitletav tõendina, vaid kostja vastuväitena, mis vajaks tõendamist. Kostja aga seda teinud ei ole. Kohus leiab, et kostja on esile toonud, et ekspert on jätnud arvesse võtmata mitmed tavaolukorras aktsiaosaluse väärtuse leidmisel kasutatavad negatiivse mõjuga faktorid. Kohus on seisukohal, et antud faktorid oleks olulise täiendava negatiivse mõjuga eksperdi poolt leitud aktsiaomandi väärtusele. Eksperdil oli arvamust andes õigus otsustada, milliseid faktoreid ta arvesse võtab ja kasutab antud keerulises kiiresti muutuvas negatiivses majanduslikus olukorras, kus ettevõte tegutses 2009.a. alguse langeval turul. Kohus leiab, et kostja vastuväited eksperdi arvamusele on otsitud ja tõendamata, eksperdi poolt arvamuse andmisel kasutatud allikate teatavate ebaoluliste ebatäpsuste väljatoomine või mõningate algmaterjalide edastamata jätmine eksperdi poolt ei saa olla eksperdi arvamuse ebausaldusvääruse aluseks. Kohus leiab, et eksperdi arvamust ei ole ümber lükatud ühegi usaldusväärse tõendiga. Arvestades kostja poolt esile toodud väidetavaid rohkeid puudusi eksperdi arvamuses ja väidetavat ebausaldusväärsust, tegi kohus kostjale ettepaneku täiend- või kordusekspertiisi läbiviimiseks vastavalt TsMS § 304. Kostja nimetatut vajalikuks ei pidanud. TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 alusel esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib menetlusosalistele teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole omapoolsete usaldusväärsete tõenditega ümber lükanud eksperdi arvmust ning seetõttu tuleb nimetatu aluseks võtta vaidlusaluste aktsiate hinna määramisel seisuga 06.02.2009.a. Võlgniku esindaja Marek Johanson on oma 08.12.2008.a. e-kirjas märkinud järgmist: „Teame mõlemad, et ostjaks saaks reaalselt olla vaid P suuraktsionär. /.../Esialgsest hinnast 40000000 krooni, on tänaseks saanud summa, mis ei kata laenujääki”. Eeltooduga on tõendatud, et ka kostja ning vaidlusaluste AS P aktsiate pantija MI, kelle seaduslik esindaja Marek Johanson oli, on juba 08.12.2008.a. olnud seisukohal, et pandi realiseerimise kaudu ei ole võimalik laenunõuet täielikult katta. Seega ei saanud antud aktsiate väärtus olla suurem kui hageja poolt tasutud 11 000 000 krooni. Asjaolust, et AS P aktsiatega seotud isikutel puudus huvi panditud vara omandamise vastu hagejaga samal hinnatasemel, võib teha järelduse, et nimetatud hind võis olla turuhinnast kõrgem. Vaidlust ei ole selles, et AS P teine aktsionär OÜ T , kes omas ostueesõigust, seda ei kasutanud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja poolt easile toodud asjaolu, et lisaks eeltoodule ei kasutanud suuraktsionär ostueesõigust ka aktsiate hilisemal müügil hinnaga 10 000 000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud Tallinna börsi tehingute hinnavõrdlustega on tõendatud, et hageja poolt aktsiate eest tasutud hind ületab võrreldavate börsitehingute hindu samast perioodist ning ainuüksi ettevõtte raamatupidamislik väärtus ei saa olla aluseks aktsia hinna määramisel. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud AS P 24.08.2008.a. aktsiate väärtuse analüüs ei tõenda aktsiate väärtust 06.02.2009.a., kuivõrd eksperdi arvamuse ja hageja poolt esitatud analüüsiga on tõendatud, et kostja analüüsi koostamisel on võetud aluseks rahavood, mis ei vasta ettevõtte tegelikule majandustegevusele. Arvestades, et diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamisel võetakse aluseks prognoositavad rahavood, siis mõjutab aluseks olevate rahavoogude muutumine oluliselt ka analüüsi tulemit. Samuti ei nähtu antud analüüsist kasutatud diskontomäär. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud ja diskonteeritud rahavoogude meetodil rajanev hinnang AS P väärtuse kohta on koostatud 24.08.2008.a. ehk enne majanduskriisi algust ning lähtub põhjendamatult optimistlikust rahavoogude prognoosist ega ole kooskõlas AS P reaalsete majandustulemustega.

MIOÜ ja G OÜ vahel 20.10.2008.a. sõlmitud aktsiate ostu-müügi eellepingu jätab kohus tähelepanuta, kuna antud lepingu näol on tegemist eellepinguga ja kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et pooled oleksid aktsiate müügilepingu antud tingimustel reaalselt sõlminud ning ostja oleks müüjale eellepingus märgitud rahasumma tasunud. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 märkinud:” Kuna ülevõtmispakkumise tegemisega ei kaasne tõenäoliselt aktsiaseltsi likvideerimine, saab likvideerimisväärtus olla õiglase hüvitise määramisel aluseks vaid erandina.” Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist aktsiate ülevõtmispakkumisega, on kohtu hinnangul põhjendatud antud seisukohta aluseks võtta ka antud vaidluse lahendamisel. Hageja omandas 30.5 % AS P aktsiatest ning AS P on käesoleva ajani tegutsev äriühing. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-114-05 märkinud: “Ringkonnakohus on aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamist põhjendanud. Ringkonnakohtu otsusest ega tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et AS L ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht, mille korral oleks diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine ilmselt põhjendamatu ning õigustatum võiks olla raamatupidamisliku meetodi kasutamine. Ka käesolevas vaidluses ei ole esile toodud, et AS P ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht, vastupidi pooled on kogu menetluse kestel rõhutanud, et AS P õnnestus keerulised majanduslanguse ajad ületada ning turul tegevust jätkata. 31.01.2009.a. seisuga koostatud bilansis on AS P omakapitali (vara miinus kohustused) suuruseks märgitud 52 844 125 krooni ning sellest lähtuvalt on raamatupidamislikul meetodil (omakapitali väärtus jagatud aktsiate arvuga) aktsiate tõenäolise likvideerimisväärtuseks kostja hinnangul seisuga 06.02.2009.a. 16 117 458 krooni (52 844 125:600x183). Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Ekspert on eksperdi arvamuses hinnanud AS P väärtust ning eeltoodut põhjalikult analüüsis käsitlenud. Kohus on seisukohal, et bilanss on üksnes ettevõtte raamatupidamislik finantsseisu peegeldus mingil kindlal ajahetkel ning ei kajasta aktsiate tegelikku turuväärtust. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks antud aktsiate hinna määramisel aluseks võtta ka teisi kohtule esitatud AS P majandusaasta aruandeid ja bilansse. On üldiselt teadaolev, et majandusolukord halvenes 2008.-2009.a. eriti ehitus- ja kinnisvarasektoris väga kiiresti, millega seoses ei olnud võimalik ka varasid realiseerida nende bilansis kajastatud väärtusega. Ekspert on eksperdi arvamuses kindlaks teinud, et AS P vara väärtus erines oluliselt bilansilisest väärtusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja poolt kohtuistungil esile toodud käsitlus, mille kohaselt peaks kohus AS P aktsiate hinna määramisel lähtuma mitte diskonteeritud rahavoogude meetodil saadud väärtusest vaid hoopis likvideerimisväärtusest. Terve menetluse kestel väljendas kostja vastupidist seisukohta, põhjendades diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamise ainuõigsust ning eksperdile küsimust esitades pidas vajalikuks eksperdile antud meetodi kasutamist kohtu poolt ülesandeks teha. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.