Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2011. a. Tallinn Tsiviilasja number
2-11-3010
Tsiviilasi
AŠ (Š) kaebus kohtutäituri Elin Vilippus 17.01.2011. a otsusele täiteasjas
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata TsMS § 122 lg 3 alusel Avaldaja AŠ (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäituri büroo asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AŠ (Š) kaebus kohtutäituri Elin Vilippus 17.01.2011. a otsusele täiteasjas rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta avaldaja AŠ kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED, MENETLUSE KÄIK
1.25.01.2011. a esitas avaldaja kohtule kaebuse kohtutäituri Elin Vilippus 17.01.2011. a otsusele täiteasjas . Avalduse kohaselt esitas avaldaja 23.12.2010.a. seoses täitemenetlusega täiteasjas kohtutäiturile kaebuse kinnisasja arestimise akti õiguspärasuse kontrollimiseks paludes tühistada 22.12.2010. a toimunud kinnisasja arestimise akt. Kaebuse kohaselt oli avaldaja tegelik tahe mitte allkirjastada akti enne, kui on otsustatud avaldaja poolt 16.12.2010. a kohtule esitatud riigi õigusabi taotlus. Kaebuses märkis avaldaja täiendavalt, et ei pea õigeks täitetoimingute tegemist enne täitemenetluse peatamise taotluse otsustamist. Harju Maakohus tagastas taotluse läbi vaatamata, kuna avaldaja eksis TMS § 218 vastu.
17.01.2011. a jättis kohtutäituri abi menetluse peatamise taotluse teate vormis rahuldamata, millele mittenõustumise tõttu esitas avaldaja 25.01.2011. a kohtutäiturile kaebuse juhindudes teates märgitud kaebamise korrast. 17.01.2011. a otsusega jättis kohtutäituri Elin Vilippus abi Viljo Konsap avaldaja kaebuse kinnisasja arestimise akti tühistamiseks rahuldamata. Käesolevas kaebuses jääb avaldaja 25.01.2011. a kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjenduste juurde. Avaldaja peab kohtutäituri arestimistoiminguid enne riigi õigusabi taotluse ja täitemenetluse peatamise taotluste kohtulikku otsustamist ebaõiglaseks ja õigustühiseks. Avaldaja läks heas usus 22.12.2010. a kohtutäituri büroosse, et teavitada kohtutäiturit riigi õigusabi taotluse esitamisest ning selgitada soovi õigusabi saamiseks täitemenetluses, kuna täitemenetlus on avaldaja jaoks tõepoolest väga keerukas ja arusaamatu, menetlus pole avaldaja emakeeles ning võrdsuse printsiipi arvestades vajab avaldaja ilmselgelt pädevat õigusabi. Kohapeal ilmnes, et kohtutäitur polnud isiklikult kursis avaldaja esitatud avaldustega. Avaldajat teeb nõutuks olukord, kus kohtutäitur ei häbene teatada, et teda ei huvita tekkinud olukorra põhjused ja avaldaja tegelik majanduslik olukord. Nähtus, et iga hinna eest püütakse, kasutades ära teadmatust ja kogemuste puudumist täitemenetluses, hävitavalt realiseerida võlgniku kodu. Avaldaja täiendab, et antud menetluses on arvestatud vaid sissenõudja huve, täielikult tähelepanuta on antud juhul jäetud võlgniku õigused, menetlus ilma pädeva õigusabita rikub selgelt võrdsuse printsiipi ja on selgelt ebaõiglane. Avaldaja ei ole kindel, et teda on teavitatud kõigist ta õigustest täitemenetluses, vaid pigem tunneb, et teda on viidud eksitusse, mis omakorda on toonud kaasa või võib kaasa tuua tema õiguste rikkumise. Tõenäoliselt piirab õigusabi taotluse ignoreerimine ta põhiseaduslikke õigusi. Ähvardused, hirmutamine ja tugev psüühiline surve viisid selleni, et teda mõjutati 22.12.2010. a allkirjastama temale ebaselget dokumenti tema tegeliku soovi vastaselt. Faktiline olukord on käesolevalt selline, et avaldaja eluaseme arestimisega on arestitud ebaproportsionaalselt enam vara, kui oleks vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Ülaltoodule tuginedes palub avaldaja tühistada täitemenetluses 22.12.2010. a vormistatud kinnisasja arestimise akt. Koos kaebusega esitas avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks.
2.27.01.2011. a määrusega jättis kohus avalduse ja menetlusabi taotluse käiguta ning kohustas avaldajat täpsustama nii avaldust kui menetlusabi taotlust.
3.02.02.2011. a kohtule esitatud täpsustuses on avaldaja seisukohal, et täitemenetluse raames on arestitud ebaproportsionaalselt enam vara tulenevalt täitemenetluses olevast nõudest ja täitekulude katteks. Lisaks palub avaldaja esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus täiteasjas . Samuti esitas avaldaja täiendatud menetlusabi taotluse ning lisaks riigi õigusabi taotluse.
4.07.02.2011. a määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas avaldajat tasuma taotluse esitamisel tasumisele määratud riigilõivu. Sama määrusega rahuldas kohus osaliselt avaldaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse korras taotluse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks kohustades avaldajat tasuma esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks tasumisele kuuluvat riigilõivu.
5.07.03.2011. a määrusega jättis kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
6.25.03.2011. a esitas avaldaja määruskaebuse kohtu 07.03.2011. a määrusele.
7.12.04.2011. a määrusega jättis kohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
8.21.04.52011. a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus 07.03.2011. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
9.10.06.2011. a määrusega on käesolev tsiviilasi menetlusse võetud ja edastatud puudutatud isikule vastuse esitamiseks.
10.10.06.2011. a määrusega jättis kohus avaldaja taotluse erialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
11.Kohtutäitur on kohtudokumendid kätte saanud, kuid vastust esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHAD
12.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
13.Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata.
14.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • 28.10.2010. a algatas kohtutäitur sissenõudja Swedbank Liising AS-i 12.10.2010. a avalduse (tl 137-138) ja Pärnu Maakohtu 05.10.2010. a määruse tsiviilasjas nr 2-10-26062 (tl 139-140) alusel täitemenetluse võlgnevuse 54 866,39 krooni sisenõudmiseks võlgnikult AŠ ([täiteasi ] tl 141-142); • 01.12.2010. a toimetati täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri kätte võlgnikule AŠ (tl 147); • 10.12.2010. a on koostatud täitetoimingust (vara arestimisest) teatamise teade, mille alusel toimub vara arestimine 20.12.2010. a kell 18:30 vara asukohas (tl 156); • 16.12.2010. a e-kirjas on võlgnik kinnitanud akti kättesaamist asjaoluga, et võlgnikule ei sobi vara arestimise akti koostamine teates märgitud 20.12.2010. a kell 18:30 vara asukohas ja teatab, et on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks ja kohtutäiturile taotluse menetluse peatamiseks pooleks aastaks (tl 160); • 20.12.2010. a on koostatud kinnisasja arestimise akti, kus on märgitud, et akti lõplik koostamine toimub kohtutäituri Elin Vilippus büroos 22.12.2010. a kell 12:00. Kohal viibis ka võlgnik, mis on tõendatud võlgniku allkirjaga aktil (tl 163-168); • 22.12.2010. a on koostatud kinnisasja arestimise akt, mille juures viibis ka võlgnik (tl 173181); • 28.12.2010. a esitas võlgnik AŠ kohtutäiturile kaebuse 22.12.2010. a kinnisasja arestimise akti kohta täiteasjas (tl 186); • 28.12.2010. a esitas võlgnik AŠ kohtutäiturile uuesti taotluse menetluse peatamiseks (tl 189); • 17.01.2011. a otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 28.12.2010. a kaebuse täiteasjas rahuldamata (tl 9-10).
15.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ile 46 peatab kohtutäitur täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada; 3) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt võib täitetoimingu teha või täitemenetlust jätkata üksnes tagatise vastu; 4) kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine; 5) võlgniku piiratult teovõimeliseks muutumisel kuni
talle eestkostja määramiseni; 6) võlgniku abikaasa või otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul – avalduse alusel surmapäevast alates 30 päevaks; 7) kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda; 8) muul seaduses sätestatud alusel. Osundatud sättest tulenevad kohtutäiturile imperatiivsed peatamise alused. Vastavalt TMS § 46 lg-le 2 võib kohtutäitur täitemenetluse peatada: 1) kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul; 2) võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul; 3) võlgniku kaitsejõudude ajateenistuses või õppekogunemisel viibimise puhul; 4) muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 44 alusel võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Võlgnik taotles menetluse peatamist seoses riigi õigusabi taotluse läbivaatamisega, kuid seadus ei võimalda antud asjaolu tõttu täitemenetlust peatada ega täitetoimingut edasi lükata. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus on tuvastanud käesoleva määruse punktis 14, et võlgnikule on kätte toimetatud 10.12.2010. a täitetoimingust (vara arestimisest) teatamise teade ning võlgnik on viibinud 20.12.2010. a ja 22.12.2010. a kinnisasja arestimise akti koostamise/läbivaatamise juures, seega on kohtutäitur täitnud oma seadusest tulenevad kohustuse täitetoimingust (vara arestimisest) teatamise teate ja kinnisasja arestimise akti koostamise/läbivaatamise teatamisest ja võlgnik on ka täitetoimingu läbiviimise juures osalenud. Ka sissenõudja ei ole nõustunud menetluse peatamisega (tl 64), seega on kohtutäitur korraldanud täitemenetlust seadusest tulenevalt ja jätnud täitemenetluse peatamata ning täitetoimingu edasi lükkamata õiguspäraselt, sest nendeks toiminguteks puudub seadusest tulenev alus.
16.Kohus peab vajalikuks selgitada ka asjaolu, millele avaldaja on pööranud tähelepanu: et võlgniku vara on arstitud ebaproportsionaalselt suures ulatuses tulenevalt sissenõudja nõude ja täitekulude rahuldamise vajalikkusest. TMS § 59 lg 1 alusel peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Täitetoimiku materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks teavitanud kohtutäiturit oma muust varast kui käesolevalt täitemenetluse käigus arestitud kinnisasi, et kohtutäitur saanuks pöörata sissenõude võlgniku muule varale kui nimetatud kinnisasi. Kohus selgitab avaldajale, et TMS § 53 alusel täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.