Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtule saabus 06.05.2011.a A AS taotlus OS ́i poolt Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (töövaidlus nr 4.4-2/593-11). Kohus võttis hagiavalduse 08.06.2011.a menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 02.08.2011.a. 29.08.2011.a esitas hageja avalduse menetluse lõpetamiseks hagiavaldusest loobumise tõttu. Kohus edastas hageja taotluse kostjale ning palus viimase seisukohta loobumise osas. Ühtlasi selgitas kohus kostjale, et tal on õigus esitada käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja. Kostja teatas 12.09.2011.a vastuses, et tal ei ole loobumise taotluse vastu vastuväiteid ning palus jätta kostja menetluskulud kogusummas 1 057,17 eurot hageja kanda. Kostja seisukohale olid lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – arve nr 1106033, arve nr 1107104, arve nr 1109084 ja arve nr 1109128. Arvetele oli lisatud osutatud õigusteenuse kirjeldus. Hageja märkis 10.10.2011.a seisukohas, et ei vaidle kostja menetluskulude summas 1 057,17 eurot vastu. Kohtumääruse põhjendused Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg 8 kohaselt võib ITVS § 24 lg-s 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Käesolevalt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-11-21529 OS ́i hagi A AS vastu töövaidluses. Hageja esitas 05.09.2011.a avalduse taotlusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Seega loobus hageja taotlusest väljaspool kohtuistungit TsMS § 429 lg 3 mõttes, mistõttu saatis kohus kostjale hagiavaldusest loobumise avalduse andes vastamiseks tähtaja. Kostja esitas omapoolse seisukoha menetluse lõpetamise osas 02.08.2011.a, mille kohaselt tal vastuväited taotlusest loobumise kohta puudusid. Samas taotles ta oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt 1 057,17 euro suuruse summas, mis sisaldas kulutusi õigusabile ja taotluselt tasutud riigilõivu.

TsMS § 168 lg-le 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd hageja ei ole kohut teavitanud hagist loobumise põhjustest ning ühtlasi ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks loobunud, kuna kostja oli tema nõude rahuldanud, tuleb jätta A AS menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole kostja menetluskuludele ega selle suurusele vastu vaielnud. Asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 1741 lg 1). Kostja esitatud menetluskulud koosnevad õigusabile tehtud kulutustest summas 967,71eurot ja taotluselt tasutud riigilõivust summas 89,47 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kohus selgitab, et töölepingu tühisuse tuvastamisega otseselt seotud hüvitise nõudelt ei tule samuti riigilõivu tasuda. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 11.05.2011.a lahendis nr 3-2-1-27-11, kus kolleegium on märkinud, et kuigi riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-s 1 ei ole otsesõnu loetletud muu hulgas hüvitisi, mida on töötajal õigus nõuda töölepingu ülesütlemisel seaduse nõuetel mittevastavuse tõttu, on sellised nõuded riigilõivuvabad, kuna need on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega. Seetõttu leiab kohus, et kostja taotlus menetluskulude välja mõistmise osas tuleb rahuldada osaliselt ning mõista hagejalt välja kostja õigusabikulud summas 967,71 (592,47+98,75+171,16+105,33=967,71) eurot. Taotluselt tasutud riigilõivu osas tuleb jätta taotlus rahuldamata. Siinkohal juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et kostjal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS sätestatud korras. Tuginedes ITVS § 24 lg-le 8 ja TsMS § 428 lg 1 p-le 1 ning võttes arvesse, et hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta, tuleb tsiviilasjas nr 2-11-21529 menetlus lõpetada, jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabi kulud summas 967,71 eurot.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.