Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja palub kohustada kostjat võõrandama ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest talle kuuluv XXX Tallinn asuv korteriomand (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX, katastritunnus XXX). Vabatahtlikust võõrandamisest keeldumisel anda hagejale võimalus võõrandada korteriomand täitemenetluse korras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja on Tallinnas, XXX asuva korteriomandi omanik. Elamut majandab hageja. Kostja ei tasu kommunaalteenuste eest. Hageja on sunnitud korduvalt kohtu poole pöörduma. Kostja ei tasu võlga ka pärast kohtuotsuste jõustumist. Kostjal on hageja ees seisuga 30.06.2005 tekkinud võlg rohkem kui 6 kuu majanduskulude eest, mille tasumisega on ta viivitanud üle kolme kuu. Hageja üldkoosoleku 28.10.2009 otsusega kohustati kostjat võõrandama oma korteriomand hiljemalt 31.12.2009. Kostja pole seda otsust täitnud ja jätkab majandamiskulude mittetasumist. 2010a tasus kostja majanduskulude eest ainult 1 kord. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on majanduslikult väga raske aeg seoses tema töötuksjäämisega. Kostja endise tööandja BE AS-i pankrotipesast ei ole kostja saanud hüvitist. Kostja ei ole pahatahtlik mittemaksja, vaid maksab vastavalt võimalustele. Nüüd on kostja endale leidnud töö ja soovib võlga vähendada. Täiendavas vastuses märgib kostja, et tunnistab hagi ning on varem kohtule esitanud põhjendused, millest temal võlgnevus korteriühistu ees tekkis. Kostja on lapseeast invaliid, kaotas töökoha 2008a-l, kostja ülalpidada on alaealine poeg, kes saab töövõimetuspensioni. Pere elab invaliidsuspensionist, sotsiaaltoetustest ning poja toitjakaotuspensionist, millest piisab napilt kulutusteks toidule. Käesoleval ajal on nii kostja kui tema elukaaslane osalenud koolitustel uue elukutse omandamiseks, mis annab lootus lähiajal tööle asuda. Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja on Tallinnas, XXXasuva korteriomandi nr 5 omanik (t lk 7-8,143-144). Hageja tegeleb XXXelamu haldamisega (t lk 18-22). KÜXXXüldkoosoleku 28.10.2009 protokolli kohaselt otsustati esitada kostja vastu nõue korteriomandi XXXvõõrandamise kohta, anda kostjale tähtaeg korteriomandi võõrandamiseks kuni 31.12.2009, juhul kui kostja ei võõranda oma korteriomandit, peab juhatus pöörduma kohtusse hagiga korteriomandi võõrandamiseks. Otsuse poolt hääletas 26, vastu oli 0, erapooletuid 1. Korteriühistul on 45 liiget (t lk 9-15). Hageja arvestuse kohaselt on kostja võlg tekkinud alates maist 2005 ning võlgnevust kuni maini 2010 likvideeritud ei ole. Majandamiskulude eest on tasutud sellel perioodil 12. korral. Seisuga mai 2010 oli kostja võlgnevus hageja ees 29 328,29 krooni (t lk 16-17). Harju Maakohtu 25.05.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-09-1326 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 17 378,61 krooni ja menetluskulud 5 070,50 krooni (t lk 23,62,95). Kostja suhtes toimub täitemenetlus nr 025/2009/2953 (t lk 24-29,63-65,96-98). Harju Maakohtu 16.05.2006 otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 9 535,94 krooni, täiendavad viivised ja menetluskulud 1 413,60 krooni (t lk 56,89). See nõue on 22.12.2006 täitemenetluse lõpetamise otsuse nr 025/2006/3860 kohaselt täielikult rahuldatud (t lk 57-61,90-94). Seisuga 17.01.2011 on kostja võlgnevus 2 265,52 eurot (t lk 66-88,99-121). Seisuga 31.05.2011 on kostja võlgnevuse suurus 2 890,99 eurot (t lk 193-194). Seisuga 13.09.2011 on kostja võlgnevus hageja ees 3 354,03 eurot (t lk 209).

Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti 04.08.2011 kirjast nr 6.TL15.3-2/19134 nähtub, et kostja on arvel töövõimetuspensioni saajana alates 11.03.2004 ja alates 30.03.2011 on puudega isiku sotsiaaltoetus 51,91 eurot kuus (t lk 203). Kostja on esitanud ka Eesti Töötukassa 08.08.2011 tõendi nr XXX, mille kohaselt RA oli töötuna arvel 05.02.200929.06.2009, 08.10.2009-25.04.2010 ja 31.08.2010-15.05.2011 (t lk 202). Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti Tallinna büroo 03.05.2011 otsuse nr XXX järgi esineb kostjal keskmine puue, puude raskusastme tuvastamise aluseks on kompenseeritud liikumise funktsioonihäire (t lk 204-206). Ülaltoodud faktilistes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks. Vastavalt korteriomandi seaduse (KOS) § 14 lg 1 „kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.“ Sama paragrahvi 3. lõike järgi „käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.“ Antud juhul on korteriomanike enamus 28.10.2009 üldkoosolekul otsustanud kohustada kostjat võõrandama temale kuuluv korteriomand. KOS § 14 lg 3 sätestatud nõue on sellega täidetud. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-2-05, 3-2-1-107-06 ja 3-2-1-110-07 kohaselt on korteriomandi võõrandamise nõudeõigus ka korteriühistul. Kooskõlas KOS § 14 lg 2 p 2 „võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.“ Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-06 teeb kohus järgnevalt kindlaks igakuise võlgnevuse olemasolu ja suurus. Kostja võlgnevust ei vaidlusta. Hageja arvestusest nähtub, et kostja võlgnevus on tekkinud 2005a maist ning seda pole kostja ära tasunud, kuigi vahepeal on võlga vähendatud. Kuni tänaseni on kostjal võlgnevus hageja ees. Kostja võlgnevust kinnitavad ka eelviidatud kohtulahendid. Seisuga 13.09.2011 on kostja võlgnevus 3 354,03 eurot. Kostja korteri igakuised majandamiskulud on kevad ja suvekuudel (aprill kuni august) keskmiselt 70 eurot ning talvekuudel (jaanuar kuni märts) 124 eurot. Seega on kostja võlgnevus suurem kui 6 kuu majandamiskulude tasu. Kostja on tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kohus leiab, et KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud tingimus esineb ja seetõttu on hageja nõue põhjendatud. Kostja märgib, et on invaliid, tema perekonnaliikmed on kas alaealised või töötud. Kostja raske majanduslik olukord on kohtule mõistetav, kuid see ei vabasta kostjat igakuiste majandamiskulude tasumisest. Samuti ei ole olukord paranenud menetluse kestel. Kohus on asja menetlenud üle aasta, kuid kostja võlg on selle aja jooksul suurenenud. Kohus leiab, et KOS § 14 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi kuulub hagi rahuldamisele. Kohus kohustab kostjat võõrandama temale kuuluv korteriomand vastavalt hageja nõudele 1 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. KOS § 14 lg 6 järgi „korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.“ Hageja on seda taotlenud. Ka Riigikohus on lahendis nr 32-1-107-06 märkinud, et ilma viiteta täitemenetlusele oleks kohtulahendi resolutsioon ebaselge. Kohus annab hagejale õiguse võõrandada kostja korter täitemenetluse käigus kui kostja keeldub korteriomandi vabatahtlikust võõrandamisest. Sellisel juhul on hagejal õigus pöörduda täituri poole täitemenetluse korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.