Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik OK esitas 14.07.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile BOÜ vastu avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Töövaidluskomisjon tegi 27.09.2010 asjas otsus, milles rahuldas OK avalduse. BOÜ esitas 10.02.2011 kohtule taotluse töövaidluskomisjonis OK avalduse alusel lahendatud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja lisade kohaselt asus hageja tööandja BOÜ juurde projektijuhina tööle jaanuaris 2010. Pooled sõlmisid kirjalikult tähtajatu töölepingu 08.04.2010. Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 21.06.2010. Hageja tegi kokkulepitud tööd: koostas tööandja klientidele arveid ja hinnapakkumisi, lõi uusi ja haldas olemasolevaid kliendisuhteid, st täitis kokkulepitud töö iseloomust tulenevaid kohustusi kokkulepitud kohas, mahus ja ajal. Hageja täitis õigel ajal ja täpselt kõiki temale tööandja poolt antud korraldusi ja tööülesandeid. 21.06.2010 tööandja selgitas hagejale, et tööandja majanduslik olukord on selline, et tööandja ei saa enam pooltevahelist töölepingut kokkulepitud tingimustel täita, kuna hagejale ei ole võimalik enam töötasu maksta. Samuti märkis tööandja, et lõpetab hagejaga töölepingu kohustuste rikkumise tõttu, kuna sellisel viisil saab tööandja vältida töölepingu lõpetamisega seoses täiendavaid kohustusi (nt hüvitised). Hageja on seisukohal, et tööandja majanduslikku seisu arvestades oleks tulnud tööleping lõpetada koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel. Tööandja esitas hagejale 21.06.2010 käskkirja, mille kohaselt tööandja lõpetab pooltevahelise töölepingu erakorraliselt kohustuste mittetäitmise tõttu alates 21.06.2010. Hageja viimane tööpäev oli 21.06.2010. Hageja leiab, et tööandja ei ole järginud TLS § 95 lg 2 sätestatud kohustust - tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja ei ole märkinud käskkirjas ülesütlemise seadusest tulenevat alust viitega seaduse paragrahvile, lõikele, punktile. Samuti ei ole tööandja põhjendanud, milles seisnes avaldajapoolne kohustuste mittetäitmine ja millal avaldaja ei täitnud oma kohustusi. Tööandja ei ole hagejale teinud enne 21.06.2010 ühtegi hoiatust ega märkust hageja tööülesannete mittekohase täitmise või täitmata jätmise kohta. TLS § 97 lg 1 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ning lõikest 2 tulenevalt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on

kestnud alla ühe tööaasta -vähemalt 15 kalendripäeva. Mõjuv põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 104 lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 105 lg 1 alusel kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 106 lg 1 järgi töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. VÕS § 6 lg 1 ja 2 alusel võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning sel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.TLS § 109 lg 1 tulenevalt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on seisukohal, et tööandjalt väljamõistetav hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses on mõistlik ja õiglane, kuna tööandja on seadusest tuleneva aluseta ja seaduse nõuetele mittevastava töölepingu ülesütlemisega põhjustanud hagejale olulist kahju (hagejal jäi saamata TLS § 100 lg 1 järgne koondamis- ja TLS § 97 lg 2 p 1 järgne etteteatamishüvitis, ei saa taotleda töötuskindlustushüvitist jms). Lähtuvalt ülaltoodust palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse või tühistada ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi summas 13 782 krooni (arvestus: 3 x 4594 krooni). Hageja alternatiivse nõude kohaselt juhul kui töövaidlusekomisjon/kohus ei tuvasta töölepingu ülesütlemise tühisust, palub hageja tööandjalt välja mõista TLS § 100 lg 5 järgne hüvitis summas 2297 krooni, kuna tööandjal puudus etteteatamistähtaja järgimata jätmiseks mõjuv põhjus. TLS § 97 lg 1 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ning lõikest 2 tulenevalt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta - vähemalt 15 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 alusel kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Lisaks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisele esitas hageja saamata jäänud töötasu nõude. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt oli hageja töötasu 4000 krooni netoarvestuses, st 4594 krooni brutoarvestuses. TLS § 28 lg 2 punkti 2 alusel tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu punkti 3.1 alusel töötas hageja täistööajaga. Hageja kasutas kokkuleppel tööandjaga tasustamata puhkust 28.05. - 10.06.2010. Seega töötas hageja juunis 7 tööpäeva. Tööandja kandis hageja arveldusarvele lõpparvena 980 krooni. Hageja arvestuse kohaselt oleks juuni töötasu pidanud olema netoarvestuses 1400 krooni (arvestus: 4000 krooni / 20 tp x 7 tp). Seetõttu palub hageja tööandjalt välja mõista maksmata juuni töötasu summas 420 krooni (neto, 1400 - 980 krooni), 547 krooni (bruto). TLS § 71 alusel töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale tasustamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandja ei ole hüvitanud hagejale 5 kalendripäeva

kasutamata põhipuhkust (perioodi 08.04.2010 —21.06.2010 eest, millest on maha arvatud TLS § 68 lg 2 alusel tasustamata puhkuse aeg) Hageja palub tööandjalt välja mõista kasutamata puhkuse hüvitis summas 825 krooni. Hageja palub kohaldada antud asjas aegumist, kuna Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 9.4-2/2299-10 on jõustunud 13.12.2010. Hageja leiab, et kostja on ise võtnud riski selles osas, et talle ei ole võimalik dokumente kätte toimetada. Ka hetkel kehtiva Äriregistri väljavõtte kohaselt puudub kostjal kehtiv kanne asukoha kohta. Seetõttu avaldaja näitas töövaidlusavalduses ära kõik talle teadaolevad kostja kontaktid. Äriseadustiku § 145 lg 1 p 2 kohaselt äriregistrisse kantakse osaühingu asukoht ja aadress. Riigikohus on leidnud, et ITLS § 4 lg-st 4 tuleneb, et seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Kuivõrd töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan ja tema otsus ei ole kohtuotsus, siis ei saa töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise suhtes kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-127-07). Töövaidluskomisjoni otsust saab muuhulgas kätte toimetada HMS § 26 lg 3 järgi, mille kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (redaktsioon kehtivusega: 01.07.200931.12.2010) § § 231 Ja § 232 näeb ette ka otsuse kättetoimetamise postkasti panekuga ja otsuse kättetoimetamise hoiustamisega. Kostja ei ole tõendanud, et talle ei ole võimalik dokumente kätte toimetada ning et ta ei ole töövaidluskomisjoni otsust kätte saanud enne täitemenetluse alustamist. Kostja vastuväited BOÜ OK poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele ei vastanud ning töövaidluskomisjoni istungil ei osalenud. Harju Maakohtule 10.02.2011 esitatud taotluses uuest läbi vaadata OK poolt töövaidluskomisjonile BOÜ vastu esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina, kostja esitas taotluse tähtaja ennistamiseks. Kostja märgib, et vaidlustatud töövaidluskomisjoni otsusest ta ei olnud teadlik kuni 02.02.2011. 02.02.2011 sai kostja Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse täitmisteate. Antud teate täitedokumendiks on Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 27.09.2010 otsus nr 9.4-2/2299-10. Kostja sai teada töövaidluskomisjoni otsusest alles koos kohtutäituri täitmisteatega. Töövaidluskomisjoni otsuse järgi ei vastanud tööandja (kostja) kutsele ega osalenud istungil. Kutse oli saadetud tööandja registris registreeritud aadressil ja tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Tööandja elektroonilise posti aadressil saadetud kutse laekus e-postkasti. Kostjale ei olnud siiani teada, millisele elektronposti aadressile oli saadetud töövaidluskomisjoni teade. Oma otsuses ei märkinud töövaidluskomisjon e-maili aadressi, kuhu oli saadetud kutse. Kostjale ei ole selge mil moel ei saanud töövaidluskomisjon temale kutset kätte toimetada, kusjuures kohtutäituri teade korralikul ja viivitamatult saabus kostja asukoha aadressile. Kostja leiab, et töövaidluskomisjoni ei täitnud nõuetekohaselt TsMS § 306 nõudeid, kuna kostjale ei olnud teada tema vastu esitatud nõuetest. Kui kostja oleks õigeaegselt saanud töövaidluskomisjoni kutse, ta oleks kindlasti viibinud istungil ja väljendanud seisukohta antud vaidluses. Seega kostja õigused ja huvid ei olnud piisavalt kaitstud, kuna talle ei antud võimalust osaleda antud vaidluses. Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 kohaselt vaatab kohus läbi asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaselt võib kohus lihtmenetluses loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kuivõrd

hageja taotles TsMS § 405 lg 2 alusel tema ärakuulamist, siis kohus kuulas 20.07.2011 hageja ära. Kostja enda ärakuulamist ei taotlenud. Harju Maakohtu 22.03.2011 määrusega andis kohus pooltele tähtaja esitada seni esitamata avaldused, tõendid ja taotlused. Kostja kohtule oma seisukohta hagile ei esitanud. Kohus tutvunud asjas esitatud seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kostja taotlus töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses on aegunud. Kohus käsitleb esmalt aegumise küsimust ja seejärel töövaidluse edasisse menetlusse puutuvat. Kohus tegi kindlaks, et OK esitas 14.07.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile BOÜ vastu avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Töövaidluskomisjon 18.08.2010 kutsega kohustas tööandjat BOÜ vastama töövaidluskomisjonile hiljemalt 20.09.2010 ja samas teatas ka OK avalduse läbivaatamise istungi aja, s.o. 27.09.2010 kell 12.00 ja koha (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10 toimiku lk 27). Töövaidluskomisjon väljastas Eesti Posti kaudu 19.08.2010 tähitud kirjaga ülalmärgitud kutse tööandjale BOÜ-le tema äriregistris märgitud aadressil XXX korpus B Tallinn, mis tagastati 10.09.2010 seoses hoiutähtaja möödumisega (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10 toimik lk 22 ja 32-33). Seejärel töövaidluskomisjon edastas tööandajale BOÜ-le 10.09.2010 kuupäeva kandava kutse tööandja BOÜ äriregistrisse kantud e-posti aadressile XXX ja XXX(töövaidlusasja nr 9.4-2/2299 toimik lk 23-25). BOÜ OK avalduse ei vastanud ning töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon 27.09.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/2299-10 rahuldas OK avalduse BOÜ vastu ning tunnistas tühiseks OK ja BOÜ vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise ja luges tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 21.06.2010, mõistis välja BOÜ-lt OK kasuks saamata jäänud töötasu 2010.a. juuni eest summas 547 krooni, puhkusetasu summas 825 krooni ja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 13 782 krooni. OK on töövaidlusekomisjoni otsuse kätte saanud 06.10.2010 (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10 toimik lk 1). Töövaidluskomisjon toimetas 27.09.2010.a otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/229910 tööandjale B kätte 12.11.2010 hoiustamisega tema äriregistris märgitud asukoha aadressil XXX korpus B Tallinn (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10 toimik lk 2). IVLS § 232 lg 3 kohaselt otsus loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel otsuse hoiustamise kohta kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Seega tuleb lugeda töövaidluskomisjoni otsus kostjale kätte toimetatuks 15.11.2010. ITLS § 24 lg 1 näeb ette, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Nimetatud sätte põhjal algas kostja jaoks töövaidluse läbivaatamise taotluse esitamise tähtaeg 16.11.2011. Vastavalt TsÜS § 136 lg 3 saabus tähtpäev viimase kuu vastaval päeva kui tähtpäeva saabumine on määratud kuude arvutatud tähtajaga. Nimetatud sättest ja ITLS § 24 lg 1 lähtudes lõppes töövaidluse läbivaatamise taotluse esitamise tähtaeg 15.12.2010. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Kostja taotlus töövaidlusasjas läbivaatamiseks kohtumenetluses saabus Harju Maakohtusse 10.02.2011. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et töövaidluskomisjon ei täitnud TsMS § 306 nõudeid, kuna kosjale ei olnud teada tema vastu töövaidluskomisjonile esitatud nõuded. Riigikohus on 11.01.2008 otsuses nr 3-2-1-127 märkinud, et töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele ei saa analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. ITLS § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. Sellest tuleneb, et seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan, mistõttu tema otsus ei ole kohtuotsus. Seetõttu ei saa töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise suhtes kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kuna

töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS). Vastavalt haldusmenetluse seaduse HMS § 26 lg 3 kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil. Juriidilise isiku asukoht on vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 62 lg. 5 sättele äriregistrisse esitatud asukoha järgne aadress. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (redaktsioon kehtivusega: 01.07.2009-31.12.2010) § § 231 § 232 näeb ette ka otsuse kättetoimetamise postkasti panekuga ja otsuse kättetoimetamise hoiustamisega. IVLS § 232 lg 3 kohaselt otsus loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et töövaidluskomisjon on vastavuses HMS §-ga 26 lg 3 ja ITVS §-ga 232 töövaidluskomisjoni otsuse kostjale kätte toimetanud. Töövaidluskomisjoni on kostjale edastanud kutse töövaidluskomisjoni istungile e-posti aadressile XXX sama aadressi on kostja ka ise märkinud oma e-post aadressiks 10.02.2011 kohtule esitatud taotluses. Seega ei vasta tõele kostja väide, et ta ei teadnud töövaidluskomisjonis OK poolt tema vastu esitatud avalduse läbi vaatamisest. Kostjal oli võimalik väljendada oma seisukoht antud vaidluse suhtes, kuid ta ei ole seda õigust kasutanud. Tulenevalt TsÜS § 143 sätestatust võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on hageja selle taotluse esitanud ja kohus rahuldab hageja taotluse. Riigikohus oma 11. jaanuari 2008. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 andnud analoogseks juhtumiks järgmise juhise: (Aegumise kohaldamise) Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte - TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.“ ITLS § 25 lg 1 näeb, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse“. Kuna kostja ei esitanud taotlust tähtaegselt, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna asjas on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, tuleb asjas menetlus lõpetada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.