menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Aleksei Saali kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksei Saal esitas 08.11.2010. a hagi Kaie Metsanurk ja AS SEB Pank vastu vara arestist vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja K. Metsanurga vahel 15.04.2005. a sõlmitud rendileping, mille objektiks on Saeveski kinnistul Kikaste külas Luunja vallas asuvad tiigid ja nendega piirnev maa-ala. Rendiobjekti sihtotstarbeks on rendilepingu p 2.2 kohaselt vähikasvatus. Rendileping on sõlmitud tähtajaga 20 aastat, st rendileping lõpeb 15.04.2025. a. 2006. a paigutas hageja kinnistu tiikidesse kokku 3 000 vähimaimu. Ühe maimu hind oli 15 krooni, seega tasus hageja 3 000 vähimaimu eest kokku 45 000 krooni. K. Metsanurgale kuuluva kinnistu suhtes on sissenõudja AS-i SEB Pank avalduse ja Tartu notar Mati Alliku 11.08.2004. a tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 10818 alusel algatatud täitemenetlus. Kinnistu ülevaatamine toimus 02.08.2010. a ning jätkus 02.09.2010. a. Hageja viibis 02.09.2010. a toimunud kinnistu ülevaatamise juures ning tegi kohtutäitur Oksana Kutšmeile suulise avalduse, milles palus välistada tema kasutuses olevad tiigid ja nendega piirnev maa-ala arestimise alt. Kohtutäitur selgitas, et hageja avaldust ei ole võimalik rahuldada ning kinnistu kuulub arestimisele tervikuna. Hageja esitas 14.09.2010. a kohtutäiturile kirjaliku avalduse, milles palus välistada arestitava vara hulgast hageja kasutusse antud vara, s.o kaks tiiki, tiikide teenindamiseks vajalik territoorium vastavalt rendilepingu lisas toodud plaanile ning tiikides asuv hagejale kuuluv vähikasvatus. Kohtutäitur jättis hageja poolt 14.09.2010. a esitatud kirjaliku avalduse rahuldamata. Kohtutäitur on 14.09.2010. a koostanud kinnisasja arestimisakti. Hageja selgitas, et vähkide ümbertõstmine ei ole võimalik, kuivõrd ümbertõstmise korral vähid hukkuvad. Seega on hagejal sundtäitmise eseme (kinnisasja) suhtes selle sundtäitmist takistav õigus.
Hageja palus vabastada arestist hageja kasutusse antud vara (s.o kaks tiiki ja tiikide teenindamiseks vajalik territoorium vastavalt rendilepingu lisas toodud plaanile) ja hagejale kuuluv vara (tiikides asuv vähikasvatus). Hageja selgitas 27.01.2011. a vastuses (tl 35-37), et arestimisaktist nähtub selgelt, et hageja viibis arestimise juures ja esitas suulise, seejärel aga kirjaliku vastuväite. Vähikasvatusega seotud faktid on käesolevas asjas määrava tähtsusega, kuivõrd hageja nõudeks on hageja kasutusse antud vara ning hagejale kuuluva vara arestist vabastamine.
2.AS SEB Pank vaidles hagile vastu (tl 27-28). AÕS § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvelt. Käesolevas asjas ei käi vaidlust hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ega selle puudumise üle. Seega on AS-il SEB Pank õigus oma hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt. Kuivõrd tiigid on kinnisasja olulised osad, mida ei saa käsutada või mille käsutamist ei saa keelata kinnisasjast eraldi, siis on AS-il SEB Pank õigus nõuda kinnistu sundmüüki koos tiikidega olenemata võimalikest lepingulistest suhetest hageja ja K. Metsanurga vahel. TMS § 73 lg 2 kohaselt, kui kolmas isik väidab arestimisel, et arestitav asi on tema omandis, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Hagile ei ole lisatud arestimisakti, millest nähtuks hageja väide arestimise juures viibimise ja vastuväite esitamise kohta. Selline väide kuulub TMS § 238 lg 2 kohaselt tõendamisele teist liiki ehk dokumentaalse tõendiga. Paljasõnaline hageja sellekohane väide tuleb jätta tähelepanuta. Hageja teadis rendilepingu sõlmimise ajal, et hüpoteek on olemas, seega oli hageja teadlik omanikuvahetamise võimalusest kinnistu sundmüügi tulemusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 04.04.2011. a otsusega jäeti Aleksei Saali hagi Kaie Metsanurk ja AS SEB Pank vastu vara arestist vabastamise nõudes rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud Aleksei Saali kanda. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja palus vabastada arestist hageja kasutusse antud vara (s.o kaks tiiki ja tiikide teenindamiseks vajalik territoorium vastavalt rendilepingu lisas toodud plaanile) ja hagejale kuuluv vara (tiikides asuv vähikasvatus). Hageja selgitas, et vähkide ümbertõstmine ei ole võimalik, kuivõrd ümbertõstmise korral vähid hukkuvad. Seega on hagejal sundtäitmise eseme (kinnisasja) suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Kohus ei nõustunud hageja põhjendustega. Rendilepingu olemasolu ei ole sundtäitmist takistav õigus. TMS § 161 kohaselt võib ostja üüri- või rendilepingu üles öelda VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge VÕS § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. TMS § 161 kohaselt võib ostja rendilepingu üles öelda. Järelikult jääb kinnisasja müügi korral täitemenetluses rendileping alles. Juhul, kui kinnisasja ostja soovib rendilepingut hagejaga üles öelda ning hagejal tekib seetõttu kahju, on hagejal võimalik esitada rendilepingut ülesütleva poole või endise omaniku vastu kahju hüvitamise nõue.
Aleksei Saal ja Kaie Metsanurk sõlmisid rendilepingu 15.04.2005. a (tl 8-9). Hüpoteek summas 1 300 000 krooni AS SEB Eesti Ühispank kasuks on sisse kantud 30.08.2004. a. Järelikult rendilepingu sõlmimise ajal oli hüpoteek juba seatud ning hageja pidi arvestama võimalusega, et hüpoteek realiseeritakse. Ülaltoodust lähtuvalt oli kohus seisukohal, et Aleksei Saali hagi Kaie Metsanurk ja AS SEB Pank vastu vara arestist vabastamise nõudes on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aleksei Saal esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vabastada hageja kasutusse antud vara (s.o kaks tiiki ja tiikide teenindamiseks vajalik territoorium vastavalt rendilepingu lisas toodud plaanile) ning hagejale kuuluv vara (riikides asuv vähikasvatus) arestist. Apellant palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on apellandil sundtäitmist takistav õigus TMS § 222 lg 1 mõttes. Sundtäitmist takistavaks õiguseks on apellandi omandiõigus tiikides oleva vähikasvatuse suhtes; 2) ei ole aresti tõttu apellandil võimalik temale kuuluvaid vähke kasutada, sh neid võõrandada. Apellant ei saa oma omandiõigust vähikasvatuse suhtes teostada, samas kui omandiõiguse kitsendust ei tulene ühestki seadusest. Tegemist on olulise põhiseadusliku õiguse riivega. Apellant lisas apellatsioonile OÜ Peipus 28.03.2011. a kinnituse 500 vähi tellimuse soovi kohta; 3) võib apellandile tekkida märkimisväärne kahju ning on vähetõenäoline, et apellandi võimalikku kahju hüvitamise nõuet on kinnistu omanik võimeline täitma. Apellant esitas 02.09.2011. a täiendavad seisukohad. Apellant märgib, et 08.11.2010. a hagiavaldusele on lisatud 14.09.2010. a kinnisasja arestimisakt (tl-d 13-14), millest nähtub, et apellant on esitanud suulise ja kirjaliku vastuväite tiikide arestimise vastu. Apellant on seisukohal, et tema huve on võimalik paremini kaitsta seeläbi, et temale kuuluv vähikasvatus vabastatakse arestist ning tal on võimalik oma vähikasvatust käsutada, sellisel juhul ei tekigi apellandil kahju hüvitamise nõuet.
5.AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei piira ega välista väidetav kasutusõigus sundtäitmise eseme mingile osale sundtäitmist. Kinnistu võõrandamine ei lõpeta hageja üürilepingut tiikidele ega võta omandiõigust tiikides asuvatele vähkidele; 2) on apellandi viited kinnistu omaniku maksejõulisusele asjakohatud.
6.Kaie Metsanurk vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mistõttu ei korda kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses.
8.Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei ole TMS § 222 mõttes sundtäitmise eseme suhtes selle eseme sundtäitmist takistavat õigust. Vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada kolmas isik, kui tal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Hageja esitas nõude vabastada arestist rendiobjekt, milleks on asendiplaanil märgitud kaks tiiki ja tiikide teenindamiseks vajalik territoorium ning hagejale kuuluv vara, s.o tiikides asuv vähikasvatus. Ringkonnakohus märgib, et tiigid ja nende teenindamiseks vajalik maa on kinnisasja olulised osad, seetõttu ei saa käsitleda hagejat omanikuna. Hagejal on jätkuvalt õigus rendilepingu objektiks olevat kinnisasja osa vallata ja kasutada vastavalt võlaõiguslikule lepingule. Hageja nõue vabastada arestist tiikides asuv vähikasvatus ei ole hagis esitatud kujul sundtäidetav. Vähikasvatus ei ole käsitletav vallasasjana ega õigusena või muu esemena TsÜS § 48 mõttes, mis saaks olla õiguse objektiks. Kui hagejale kuuluvad kinnisasjal asuvad vallasasjad, mis ei ole kinnisasja osadeks, siis nendele arest ei laiene ning hagejal on õigus oma vallasasjad kinnisasjalt eemaldada. Ringkonnakohtu arvates saab kaladele TsÜS § 49 lg 3 analoogia kaudu kohaldada asja kohta käivaid sätteid. Hageja on nimetanud kohtuistungil, et tiikides on umbes 2000 isendit.
9.TMS § 161 kohaselt võib ostja üüri- või rendilepingu üles öelda võlaõigusseaduse §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge võlaõigusseaduse § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. Käesolevas asjas ei ole hageja rendilepingu kohta kinnistusraamatusse märget kantud ja juhul kui oleks, siis saaks selle hüpoteegi seadmisest hilisema järjekoha tõttu kustutada. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, et aresti tõttu ei ole tal võimalik temale kuuluvaid vähke kasutada, sh neid võõrandada. Maakohus on õigesti osundanud, et rendileping kehtib käesoleval ajal ja sellest tulenevalt on rentnikul õigus rendilepingus ettenähtud ja sellest tulenevaid õigusi realiseerida. Kinnisasja arestimisakti jaotises „käsutuskeeld“ teise lõigu kohaselt jäetakse arestitud kinnisasi võlgniku valdusesse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemise puhul (lk 14). Asjas puuduvad andmed, et hageja rendilepingust tulenevate õiguste teostamine oleks takistatud.
10.Apellandi väide, et kui ta sõlmiks pärast kinnisasja arestimist vähkide võõrandamise lepingu, siis oleks see tühine TsÜS § 88 mõttes, on ebaõige. TsÜS § 88 sätestatud käsutuskeeluga kitsendatakse arestitud vara omaniku (kostja I) käsutusõigust arestitud eseme suhtes. Käesolevas asjas on täitur arestimise aktis märkinud, millises ulatuses käsutuskeeld kehtib ning andnud kostjale I õiguse vara edasi vallata ning korrapärase majandamise piires vara valitseda ja kasutada. Eeltoodust nähtub, et käsutuskeeld on kostja I suhtes piirangutega, mitte absoluutne ning käsutuskeeld ei laiene hagejale kui rentnikule. Seetõttu ei ole hageja tehingud renditud vara viljadega kehtetud TsÜS § 88 alusel.
11.Apellandi väited omandiõiguste rikkumise kohta ei ole eeltoodud põhjustel asjakohased. Maakohus on õigesti märkinud, et juhul, kui hagejale on tekkinud kahju, siis on tal nõudeõigus rendilepingust tulenevalt kas kostja I või ostja vastu.
12.Apellandi taotlus võtta ringkonnakohtus asja juurde uus tõend, millest nähtub, et OÜ Peipus soovib osta „elus kaubavähke“, tuleb jätta rahuldamata TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna tõendil ei ole asjas tähtsust.
13.Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.