Teha uus määrus, millega jätta Karmen Laose hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.1.Kustutada Eesti väärtpaberite keskregistrist käsutamise keelumärge Olav Napritsoni väärtpaberikontol asuva 1770 AS Galvi-Linda aktsia ja Andres Rebase väärtpaberikontol asuva 1739 AS Galvi-Linda aktsia suhtes.
4.Määrus saata täitmiseks Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale AS-ile Eesti Väärtpaberikeskus. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Karmen Laos esitas hagi AS Galvi-Linda, Olav Napritsoni, Andres Rebase ja AS LTT vastu ostueesõiguse tekkimise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja seisukohal, et tõlgendades AS Galvi-Linda (Seltsi) põhikirja punkti 2.7 ning võttes arvesse asjaolu, et AS LTT on saanud Seltsi aktsionäriks põhikirja punktis 2.7 sätestatud ostueesõiguse regulatsiooni rikkumise tulemusena, tuleks Seltsi põhikirjas sätestatud ostueesõiguse regulatsiooni endiselt kohaldada aktsiate võõrandamisel AS-le LTT. Hageja palus kohtul tuvastada, et Seltsi aktsionäride poolt aktsiate müümisel AS-le LTT kohaldub Seltsi põhikirja punktis 2.7 sätestatud ostueesõigus. Eelkõige puudutab see aktsiate võõrandmise lepingute sõlmimist AS LTT ja Seltsi aktsionäride O. Napritsoni vahel 1770 Seltsi aktsia osas ja A. Rebase vahel 1739 Seltsi aktsia osas. Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel. Käesolevas asjas on hageja huvi suunatud ostueesõiguse tuvastamisele Seltsi aktsiate suhtes. Juhul, kui kohus peaks ostueesõiguse olemasolu tuvastama, kavatseb hageja ostueesõigust teostada ning omandada ostueesõiguse objektiks olevad Seltsi aktsiad. Kuna selle eelduseks on aktsiate jätkuv kuulumine müüjatele (st kostjatele), tuleks hagi tagamise korras keelata kostjatel neid käsutada. Hageja oli seisukohal, et antud juhul on hagi tagamine põhjendatud TsMS § 377 lg 1 ja lg 2 alusel. Kui kohus jätab hagi tagamata ja aktsiad müüakse Seltsi aktsionäride (eelkõige O. Napritsoni ja A. Rebase) poolt AS-ile LTT, siis hagi rahuldamise korral ei ole tuvastatud ostueesõigust enam võimalik reaalselt teostada. Kuna tegemist on lepingu sõlmimise ajal olnud tehingulise ostueesõigusega (märge EVK-s ostueesõiguse kohta on kantud alles hiljuti), siis ei ole selgust, kas vastavate lepingute alusel toimunud käsutustehingud on tühised ning hagejal ei pruugi olla alust nimetatud käsutustehingute alusel AS-ile LTT ülekantud aktsiate tagasinõudmiseks. On võimalik, et AS LTT omandab Seltsis häälteenamuse, mille tagajärjel on AS-l LTT võimalik välja vahetada Seltsi juhtorganite liikmed ja Seltsi tegevus täielikult ümberstruktureerida. See põhjustaks olulist kahju nii Seltsile kui selle aktsionäridele, sealhulgas hagejale. Hagi tagamine on vajalik selleks, et hoida ära olulise kahju tekkimist hagejal. Kuna Seltsi enamusosalus annab ostjale (ehk AS-ile LTT) võimaluse kutsuda tagasi ja nimetada ametisse Seltsi juhtorganite liikmeid, võtta vastu otsuseid Seltsi ja selle aktsionäride jaoks olulistes küsimustes ning juhtida ja suunata Seltsi äritegevust, eksisteerib reaalne oht, et aktsiate võõrandamise korral asub ostja võimalikku vaidlust silmas pidades asuma samme, et vähendada Seltsi väärtust ja pärssida hageja motivatsiooni vaidluse jätkamiseks. Hageja oli seisukohal, et sobivaks hagi tagamise abinõuks, mis kostjat liialt ei koorma, kuid tagab hageja õiguste piisava kaitse tehtava kohtuotsuse täitmisel, on TsMS § 378 lg 1 p-s 2
sätestatud kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Seoses sellega nõudis hageja, et O. Napritsoni omanduses oleva 1770 Seltsi aktsia osas ja A. Rebase omanduses oleva 1739 Seltsi aktsia osas kantaks Eesti väärtpaberite keskregistrisse keelumärge, mille kohaselt O. Napritsonile ja A. Rebasele kuuluvaid Seltsi aktsiad ei tohi käsutada.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus tagas 08.08.2011. a määrusega hagi ja seadis hagi tagamise abinõuna Eesti väärtpaberite keskregistrisse keelumärge alljärgnevate aktsiate osas: 1.1.1 Olav Napritsoni väärtpaberikontol asuvad 1770 AS Galvi-Linda aktsiat; 1.1.2 Andres Rebase väärtpaberikontol asuvad 1739 AS Galvi-Linda aktsiat; 1.2 keelata Olav Napritsonil ja Andres Rebasel käsutada nende omandis olevaid AS Galvi-Linda aktsiaid. Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS § 377 lg 1). Tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi (TsMS § 377 lg 3). TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. TsMS § 378 lg 5 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu. Kohus leidis, et hagi tagamise taotlus on hageja poolt taotletud viisil ja esitatud asjaoludel põhjendatud. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 2 on põhjendatud hagi tagamise abinõuna seada hagi tagamise abinõuna Eesti väärtpaberite keskregistrisse keelumärge alljärgnevate aktsiate osas:
1.Olav Napritsoni väärtpaberikontol asuvad 1770 AS Galvi-Linda aktsiat;
2.Andres Rebase väärtpaberikontol asuvad 1739 AS Galvi-Linda aktsiat. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 3 on põhjendatud hagi tagamise abinõuna keelata Olav Napritsonil ja Andres Rebasel käsutada nende omandis olevaid AS Galvi-Linda aktsiaid.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Olav Napritson ja Andres Rebane esitasid määruskaebuse 08.08.2011. a määruse peale, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitajad paluvad menetluskulud jätta Karmen Laose kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) oleks kohus pidanud hagi tagamisel arvestama, kas hagiavalduses esitatud nõue saab üldse olla põhjendatud/võimalik olukorras, kus on aset leidnud rida eelnevaid tehinguid ning hagi
esemeks on valikuliselt ühe tehingu tühisuse tuvastamine. Muu hulgas peaks kohus hindama, kas hageja materiaalõiguslikul nõudel on üldse edulootust; 2) ei ole kostjate poolt aktsiate võõrandamise näol AS-ile LTT tegemist juhtumiga, millele rakenduks ostueesõigus, seega ei olnud vajalik ka lepingute esitamine aktsionäridele. Seega eksisteerib kostjate hinnangul tuvastushagi eeldus erilise õigusliku huvi olemasolu näol, mis käesoleva menetluse kontekstis saaks hagi rahuldamise korral olla ostueesõiguse teostamine kostjate poolt AS-ile LTT võõrandatud aktsiate osas. Tegemist on õiguse üle peetava vaidlusega. Õiguse väärtuseks peaks omakorda olema aktsiate müügihind. Ülalosundatud asjaoludest tulenevalt ei ole asjakohane kohtumääruses sisalduv viide TsMS § 377 lg-le 2; 3) ei sisalda määrus mitte ühtegi põhjendust, millest juhindudes kohus taotluse lahendas. Pelgalt seaduse sätetele viitamist ei saa lugeda põhjendamiseks; 4) on kohus kaitstes ebaproportsionaalselt vähemusaktsionäri huve tekitanud olukorra, kus hilisemate kahjude tekkimine kostjatele on tõenäoline. Arvestades kahju tekkimise tõenäosust oleks pidanud kohus käesoleval juhul kaaluma hagi tagamist tagatise vastu (tulenevalt TsMS § 383 lg-st 1).
4.Karmen Laos vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja taotlus tuvastada ostueesõiguse olemasolu perspektiivikas. Selleks, et vastava ostueesõiguse olemasolu tuvastada, peab kohus tõlgendama AS Galvi-Linda põhikirja, võttes arvesse AS Galvi-Linda aktsionäride tegelikku tahet ostueesõiguse regulatsiooni sätestamisel põhikirjas; 2) on hageja taotlus tuvastada käsutustehingute tühisus perspektiivikas. Kohus ei tohi hagi tagamise käigus hagi perspektiivikust hinnata; 3) on esialgse õigussuhte reguleerimine otseselt vajalik selleks, et vältida AS LTT poolt AS Galvi-Linda aktsiate omavolilist käsutamist ja kasutamist, sealhulgas aktsiatest tulenevate hääleõiguste teostamist; 4) on olemas reaalne oht, et AS LTT kasutab talle AS Galvi-Linda aktsiatest tulenevat hääleõigust selliste otsuste vastuvõtmiseks, mis ei ole kooskõlas AS Galvi-Linda seniste aktsionäride nägemusega äriühingu arengust; 5) on AS LTT hääleõiguse piiramine proportsionaalne. AS LTT hääleõiguse teostamise keelamine ei piira otsuste vastuvõtmist AS Galvi-Linda teiste aktsionäride poolt ega aktsionäride poolt vastuvõetud otsuste elluviimist AS Galvi-Linda juhatuse poolt; 6) ei ole hääleõiguse teostamise keelu ajal vastuvõetud otsused potentsiaalselt kehtetud; 7) on hageja nõue mitterahaline. Ostueesõiguse olemasolu tuvastamine ei anna hagejale mingit rahaliselt hinnatavat hüve. See annab üksnes võimaluse hagejal ostueesõiguse teostamise läbi osta AS Galvi-Linda aktsiaid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole hagi tagamise abinõu kohaldamist piisavalt põhjendanud. Ainuüksi asjaolu, et tuvastushagi on võimalik tagada TsMS § 377 lg 3 kohaselt, ei anna alust hagi tagamiseks ilma põhjendamata.
7.TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole hagi tagamise avalduses veenvalt põhistanud, miks on vajalik ja põhjendatud O. Napritsoni ja A. Rebase omandis olevate aktsiate käsutamise keelamine kohtumenetluse ajaks. Hageja esitas hagi nõudega tuvastada, et tal on ostueesõigus aktsiate müügi osas, mida aktsionärid O. Napritson ja A. Rebase soovivad võõrandada aktsionärile AS LTT. Asja materjalidest nähtub, et AS LTT on erinevate tehingutega omandanud eelnevalt aktsiaid ja seetõttu oleks hagis tuvastada sooviva ostueesõiguse teostamise aluseks olev tehing sõlmitud aktsionäride vahel, mitte aktsionäride ja kolmanda isiku vahel. ÄS § 229 lg 2 kohaselt aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral ja mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Asjas ei ole vaidlust, et AS Galvi-Linda põhikirjas on ostueesõigus sätestatud. AS Galvi-Linda ei ole taotlenud Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märke tegemist ÄS § 229 lg 22 alusel. Nimetatud sätte teise lause kohaselt on aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab. Asjas ei ole esitatud väiteid, et sellekohane märge oleks registrisse kantud ka AS LTT poolt varasemate aktsiatehingute tegemise ajal. Eeltoodust järeldub, et AS LTT omandas eelnevate tehingutega aktsiad ka juhul, kui rikuti aktsionäride ostueesõigust kehtiva tehinguga. Hageja ei ole vaidlustanud ega esitanud tuvastusnõuet tehingute osas, milliste kaudu AS LTT omandas aktsionäri staatuse. Hagi tagamisel, eriti tuvastushagi tagamisel, peab kohus hindama ka hageja esitatud nõuet. Käesoleval juhul saab tegemist olla võlaõigusliku ostueesõigusega, mida reguleerib VÕS § 244 lg 1, mille teise lause kohaselt ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise abinõu kohaldamine hageja poolt soovitud viisil, arvestades asjas esitatud nõuet ja hagi alusena märgitud asjaolusid, ei täida esitatud tuvastushagi eesmärki silmas pidades hagi tagamiseks esialgse õigussuhte reguleerimisega seatud eesmärki.
8.TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
Ringkonnakohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu on kostjatele ebamõistlikult koormav. Arvestades seda, et kohtumenetluse kestus ei ole käesoleval hetkel prognoositav, võib O. Napritsonil ja A. Rebasel lähtudes pidevalt muutuvast majandusolukorrast tekkida oluline kahju aktsiate käsutamise keelamisest. Järelikult koormab kohaldatud hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalselt kostjate huvisid. Kuna täidetud ei ole TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud eeldus hagi tagamiseks, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kustutada Eesti väärtpaberite keskregistrist käsutamise keelumärge Olav Napritsoni väärtpaberikontol asuva 1770 AS Galvi-Linda aktsia ja Andres Rebase väärtpaberikontol asuva 1739 AS Galvi-Linda aktsia suhtes.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.