TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka 1(3)

2-11-39593 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas 24. augustil 2011 Viru Maakohtule avalduse täisealise isiku üle eestkoste seadmiseks. Viru Maakohtu 25. augusti 2011 kohtumäärusega määrati esialgse õiguskaitse korras N O ajutiseks eestkostjaks V T. Viru Maakohtu 25. augusti 2011 kohtumäärusega määrati N O riigi õigusabi osutaja. RIS süsteemi kaudu on määruse täitmisele võtnud vandeadvokaat Anti Aasmaa. Viru Maakohtu 25. augusti 2011 kohtumäärusega määrati N O kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi läbiviivaks asutuseks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Ajutine eestkostja teatas 16. septembril 2011 kohtule, et N O suri 09. septembril 2011. Seoses sellega V T palub kohut lõpetada menetlus ning tagastada tasutud riigilõiv.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri 21. septembri 2011 väljavõtte kohaselt N O suri 09. septembril 2011. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 kohaselt, kohus lõpetab menetluse, kui asjas poolena oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Eestkoste seadmise menetlus ei võimalda õigusjärglust, sest eestkostet ei ole võimalik määrata eestkostet vajava isiku õigusjärglase suhtes. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt, täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Vastavalt PKS § 195 lg 1 p 1 eestkoste lõpeb eestkostetava surmaga. Viru Maakohtu 25. augusti 2011 kohtumäärusega määrati esialgse õiguskaitse korras N O ajutiseks eestkostjaks V T. Kohus vabastab V T ajutise eestkostja ülesannetest seoses eestkostetava N O surmaga. Vastavalt PKS § 199, eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande. Ajutisel eestkostjal tuleb välja anda eestkostetava pärijatele kogu eestkostetava vara, mida ajutine eestkostja valitses. Ajutine eestkostja peab esitama kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest aruande eestkostetava vara valitsemise kohta. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Menetluskulud 2(3)

2-11-39593

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /---/. Viru Maakohtu 25. augusti 2011 kohtumäärusega määrati N O esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja –kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/ hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. N O esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Ajutine eestkostja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks seoses menetluse lõpetamisega. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et kuna seadus (TsMS § 150) ei näe ette riigilõivu tagastamist asja lõpetamise korral menetlusosalise surma tõttu, ei ole avaldajal õigust saada riigilõivu tagasi. Kohus jätab ajutise eestkostja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.