Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-29221
Tsiviilasi
E J (pankrotis) tunnistamiseks
hagi
A
Ei
vastu
pärijaks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
48 305.13 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A Ei apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.09.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja A E (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x xx-xx xxxxxxx xxxxxxx), esindaja adv Anu Talu, v/adv Heldur Otti Vastustaja/hageja E J (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxx x xx-x xxxxxxx xxxxxxxx, seaduslik esindaja pankrotihaldur Katrin Prükk
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 13.12.2010 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Välja mõista A Eilt riigituludesse riigilõiv 2000 (kaks tuhat) eurot. Ülejäänud osas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest apellant vabastada.
5.Resolutsiooni punktis 4 märgitud summa tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.09.07.2008 esitas E J (pankrotis) pankrotihaldur hagi Pärnu Maakohtusse A Ei vastu hageja pärijaks tunnistamiseks ehk alternatiivselt vara tagasivõitmiseks pankrotimenetluses.
2.Pärnu Maakohtu 21.04.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-417/2002 rahuldati AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) hagi E J vastu kahju suuruses 750 000 krooni väljamõistmiseks. Võlgnik kohtuotsust ei täitnud. 29.05.2008 määrusega algatas Pärnu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse.
3.Pankrotivõlgniku isale E Jle (sünd 1909) kuulus kuni 02.04.2004 korteriomand xxxxx linnas xxxxx x xx. Võlgniku isa suri 13.11.2003. Kinnistu omanikuks kanti pärimisõiguse tunnistuse alusel kostja (võlgniku tütar). 15.01.2004 tegi hageja pärandist loobumise avalduse. 30.04.2004 väljastas notar kostjale seadusjärgse pärimistunnistuse, mille kohaselt koosneb pärandvara nimetatud korteriomandist.
4.Pärnu Maakohus tuvastas 01.07.2008 otsuses, et pärast isa surma pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamisel oleks hageja pärinud isale kuulunud korteriomandi, sest oli esimese järjekorra pärijaks kuni 01.01.2009 kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 13 lg 1 mõttes. Kostja peab lubama rahuldada AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis), Eesti Vabariigi ja kohtutäitur T.Lorvi nõuded korteriomandi arvel. Kuna kostja sellega ei nõustunud, siis tuleb tema nõusolek asendada kohtuotsusega ja korteriomand müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras ning müügist saadaolevast rahast rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotihaldur oli pädev esitama nõude kuni 01.01.2009 kehtinud PärS § 125 alusel. Võlausaldajate huvide kaitsmise pädevusest tuleneb ka halduri pädevus nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast.
5.Juhuks, kui pankrotihaldur ei ole pädev esitama PärS § 125 alusel nõuet, palus hageja alternatiivselt hagi rahuldada pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 järgi tagasivõitmise korras.
6.Riigikohtu 25.05.2010 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 otsus ja Pärnu Maakohtu 24.08.2009 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue müüa kostja kinnisasi ja rahuldada selle arvelt hageja võlausaldajate nõue, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja täpsustas oma nõudeid järgmiselt: 1) rahuldada xxxxxx t xx-x xxxxxxx linnas asuva korteriomandi arvelt AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) nõue 750 000 krooni, Eesti Vabariigi nõue 4295 krooni ja kohtutäitur T.Lorvi nõue 1516 krooni E J (pankrotis) vastu; 2) müüa nimetatud korteriomand avalikul enampakkumisel TMS-s sätestatud korras ja tasuda müügist saadud raha, kuid mitte rohkem kui 755 811 krooni, E J pankrotivarasse või (alternatiivselt) maksta müügist saadud raha arvelt AS-le ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) 750 000 krooni, Eesti Vabariigile 4295 krooni ja kohtutäitur T.Lorvile 1516 krooni ning kui korteriomandi müügist saadud rahast ei jätku nimetatud võlgade tasumiseks, täita need korteriomandi müügist saadu arvel võrdeliselt võlgade suurusega. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid Riigikohtu tõlgendusele PärS § 125 kohta, kuid Riigikohtu järeldus on esitatud faktiliselt tuvastamata asjaoludel.
8.Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Seega võib hageja nõuda kostja nõusolekuta kostja omandi võõrandamist ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kinnistu omandamise aluseks olnud tehingut (15.01.2004 pärandi vastuvõtmise avaldust) ei ole käesolevas tsiviilasjas seoses faktilise ja õigusliku aluse puudumisega vaidlustatud ning seega 30.03.2004 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ja 30.03.2004 kinnistamisavalduse alusel 02.04.2004 sisse kantud kostja omand korterile on seaduslik.
9.Riigikohus otsuses nr 3-2-1-86-08 märkis, et kuigi pärimisseadusest ei tulene otseselt, millisest ajast läheb pärandaja vara pärijale üle, leiab kolleegium seaduse mõttest tulenevalt, et pärandaja surma korral läheb pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärandi vastuvõtnud pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, see on PärS § 3 lg 2 järgi alates pärandaja surmapäevast. Seejuures ei mõjuta pärandaja vara üleminekut asjaolu, kas pärandvara on PärS § 144 järgi jagatud või kas pärandvara kohta on antud PärS § 1401 järgi välja pärimistunnistus.
10.E J pärand avanes 13.11.2003. Pärnu Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-417/2002, millega rahuldati AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) hagi ja mõisteti hagejalt välja 750 000 krooni ning riigilõiv 36 000 krooni ning mille täitmiseks hageja kostja omandis olevat korterit soovib võõrandada, tehti 21.04.2004 ja jõustus eeldatavalt 21.05.2004. Pärandi avanemise ajal ja hageja pärandist loobumise ajal 15.01.2004 ning kostja korteriomandi tekkimise ajal 02.04.2004 kehtinud PärS § 125 kohaselt võlausaldaja võis nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Seega, arvestades Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-417/2002 kohtuotsuse tegemise ja jõustumise aega, tekkis kostja omand pärandvarale enne võlausaldaja nõudeõigust
hageja võlgnevuse tasumiseks pärandvara arvelt. Ajal, kui AS-l ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) tekkis PärS § 125 alusel nõudeõigus, pärandvara enam ei olnud. Kostja leidis, tuginedes PärS § 125 teisele lausele ja PärS § 1 lg-le 1, et võlausaldajad pidid oma nõude pärandist loobunu võlgnevuse tasumiseks õiguse järgi saada oleva pärandi arvelt esitama pärimise ajal enne kostja omandi tekkimist.
11.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 561 lg 1 kohaselt, kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. AÕS § 561 lg 2 kohaselt kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema. Pandiõigus on AÕS § 5 lg 1 kohaselt piiratud asjaõigus. Kuna kostja õigus korteriomandile tekkis seaduslikul alusel enne AS-i ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) nõudeõigust pärandvarale ning hageja õigust kostja omandi piiramiseks ei olnud kinnistusraamatusse seatud, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Pärandvara vastuvõtmise ajal ei teadnud kostja AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) ja hageja (pankrotis) kohtuvaidlusest midagi. AS-l ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) oli oma nõude tagamiseks tsiviilasja nr 2-417/2002 menetluse ajal võimalus nõuda kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 281 lg 1 alusel muu huvitatud isikuna pärandi hoiumeetmete rakendamist. Sellist nõuet AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) enda nõude täitmise tagamiseks ei esitanud.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestab hea usu põhimõtte. Lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja omandi võõrandamise nõude esitamine 14.01.2009, see on üle viie aasta hiljem pärandi avanemisest ja peaaegu viis aastat hiljem kostjale omandi tekkimisest, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning arvestades, et kostja on enda omandi säilitamiseks teinud kulutusi, tekitab hageja nõue kostjale kahju nii omandi kaotamise kui ka omandi säilitamiseks tehtud kulutuste näol. Esimese astme kohtu otsus
13.13.12.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus otsustas müüa xxxxxxxx t xx-x xxxxxx linnas asuva korteri avalikul enampakkumisel TMS-s sätestatud korras ja tasuda müügist saadud raha, kuid mitte rohkem kui 755 811 krooni, E J (pankrotis) pankrotivarasse.
14.Kohtute poolt on tuvastatud, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Kostja ei esitanud vastuväiteid Riigikohtu tõlgendusele PärS § 125 kohaldamise kohta, kuid on seisukohal, et Riigikohtu järeldus on esitatud faktiliselt tuvastamata asjaoludel. Kostja vastuväide viitega PS §-le 32 ei ole õige. Just PärS § 125 annab PS-ga koosmõjus aluse omandi seaduslikuks võõrandamiseks PS-s toodud tingimustel ja on PS-s nimetatud kitsenduseks. Kostja väide, et on omandanud vara seaduslikult, on õige. Samas ei ole seda asjaolu käesolevas asjas vaidlustatud. Kostja viited pärandi avanemisele, pärandist loobumisele ja kostja omandi tekkimisele ei ole käesolevas asjas asja teistkordsel läbivaatamisel kohased. Käesolevas asjas, kus esmane kohtulahend on osaliselt tühistatud, kuulub läbivaatamisele PärS § 125 kohaldamine läbi kohtupraktika, kus kõrgem kohus on leidnud, et nimetaud säte kuulub kohaldamisele ja kostja peab kannatama sellest tulenevaid kohustusi. Eeltoodust
tulenevalt kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagi ei kuulu rahuldamisele AÕS § 561 lg-te 1 ja 2 järgi. Piirangu kandmine või mittekandmine kinnistusraamatusse ei ole PärS § 125 kohaldamise takistuseks.
15.Kohus leidis, et ei ole õige kostja viide hea usu printsiibile. Kohus, lähtudes kindlaks tehtud asjaoludest ja PärS §-st 125 leidis, et hea usu printsiip ei kuulu käeolevas asjas kohaldamisele, kuna hageja nõue tuleneb seadusest.
16.Kõige kiirem ja õiglasem on rahuldada hageja nõue müües xxxxxxx t xx-x xxxxxx linnas asuv korteriomand avalikul enampakkumisel TMS-s sätestatud korras ja tasuda müügist saadud raha, kuid mitte rohkem kui 755 811 krooni, E J (isikukood xxxxxxxxxxxxxx) pankrotivarasse. Keeruline on nõue rahuldada selliselt, et see täidetaks kolmandatele isikutele, mitte menetlusosalistele. Nõude täitmine hagejale on kõige otstarbekam. Sellisel juhul on lahend selge ja otseselt täidetav. Haldur võib ise teha varast vajalikke väljamakseid. Apellatsioonkaebus
17.Anneli E palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
18.Maakohus on jätnud olulised asjaolud, millest nähtub, et apellandi omand korterile tekkis enne võlausaldaja AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) nõude rahuldamist kohtu poolt, tuvastamata. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-41-10 seisukohale, et enne 01.01.2009 kehtinud PärS § 125 sätestab võlausaldajate seadusjärgse pandiõiguse, mis annab õiguse nõuda võla tasumist selle pärandvara arvel, millest võlgnik on loobunud. PärS § 125 kaitseb võlausaldaja huve juhtudel, mil talle võlgu olev isik on pärandist (temal saada olevast pärandiosast) loobunud ja loobunul ei ole vara, mille arvel oleks võimalik võlga tasuda.
19.Käesolevas tsiviilasjas toimus pärandist loobumine enne võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumist pärandist loobuja vastu. Seega ei kohaldu Riigikohtu poolt antud tõlgendus PärS § 125 osas käesolevale vaidlusele. Apellant on seisukohal, et PärS §-s 125 sätestatud nõude esitamise õigusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Õigusselguse põhimõtte järgi peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Esimese astme kohtu poolt tehtud lahendist tuleneb, et PärS § 125 annab võlausaldajale piiramatu nõude esitamise õiguse. Alates 02.04.2004 lakkas korter olemast pärandvara. Kinnisasjale ei saa tekkida piiratud asjaõigust, mis ei nähtu kinnistusraamatust, teisisõnu, pärast omandi tekkimist ei saa omandile tekkida piiranguid ilma omaniku nõusolekuta. Vastustaja seisukoht
20.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste esindajad, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlus- ega materiaalõigusnormide olulist rikkumist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Apellatsioonkaebuses on kostja sisuliselt korranud eelnevas menetluses esitatud vastuväiteid, milledele aga maakohus on lahendis piisavas ulatuses vastanud.
22.Alljärgnevalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus lähtus käesoleva vaidluse lahendamiseks materiaalõigusnormi valikul asjakohaselt Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-41-10 25.05.2010 antud juhistest ja seisukohtadest. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus üheselt mõistetavalt, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada kuni 01.01.2009 kehtinud PärS § 125; et see säte kaitseb võlausaldaja huve juhtudel, kui talle võlgu olev isik on pärandist (tal saada olevast pärandiosast) loobunud ja loobunul ei ole vara, mille arvel oleks võimalik võlga tasuda; et seda sätet on võimalik kohaldada ka pärast pärandist loobunud isiku pankroti väljakuulutamist, see tähendab kui loobumine toimus enne pankroti väljakuulutamist; et selle sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda pärandist loobunud isiku võlgade tasumist temal õiguse järgi saada oleva pärandiosa arvel ning see kolmas isik, kellele pärandvara võlgniku asemel üle läks, peab taluma, et talle üleläinud vara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad; et tegemist on käesolevas asjas nõudega seadusjärgse pandiõiguse realiseerimiseks ning et kostjal on õigus esitada vastuväiteid seadusjärgse pandiõigusega tagatud nõudele sarnaselt AÕS § 351 lg-s 3 sätestatuga. Viidatud säte kehtis kuni 05.04.2011 ja selle kohaselt võis kinnisasja omanik, kes ei olnud võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võis esitada võlgnik või käendaja ning seda ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaielnud. Käesolevas asjas tulenevad nõuded pankrotivõlgniku vastu jõustunud kohtuotsusest.
23.Käesolevas asjas ei ole peale Riigikohtu lahendi tegemist asja osaliselt uuel läbivaatamisel maakohtus ilmnenud ega tuvastamist leidnud ühtki uut faktilist asjaolu, mis Riigikohtule teada ei olnud ja mis omaksid käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Poolte vahel on kogu menetluse kestel puudunud vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 13.11.2003 suri E J (sünd 1909), kelle ainsaks esimese ringi pärijaks oli hilisem pankrotivõlgnik; 2) 15.01.2004 esitas hilisem pankrotivõlgnik notarile avalduse pärandist loobumiseks; 3) samal kuupäeval esitas avalduse pärandi vastuvõtmiseks tema tütar (kostja käesolevas menetluses); 4) 30.03.2003 väljastati kostjale seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus, mille alusel kanti ta kinnistusraamatusse sisse pärandvara (korteriomand asukohaga xxxxxx x xx-x xxxxx linnas) omanikuna; 5) 21.04.2004 avaldati kohtuotsus, millega mõisteti hilisemalt pankrotivõlgnikult välja AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 750 000 krooni ja riigituludesse riigilõiv 36 000 krooni; otsus jõustus edasi kaebamata; 6) kohtuotsusega 01.07.2008 kuulutati välja võlgniku pankrot, kuna mitmeaastase täitemenetluse raames ei suudetud otsust täita; 6) pankrotivõlgnikul puudub mistahes vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid täita. Kõik viidatud asjaolud oli ka Riigikohtule teada.
24.Kuni 01.01.2009 kehtinud PärS § 125 nägi ette ühe seadusliku võimaluse omaniku nõusolekuta omandi võõrandamiseks PS § 32 mõttes. Nõudeõigust selle sätte alusel piirab ajaliselt seadusega kehtestatud aegumistähtaeg (reguleeritud TsÜS-i 10. peatüki sätetes), mille möödumisel võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
25.17.01.2011 esitatud apellatsioonkaebuselt oleks hagejal tulnud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 4154.25 eurot. Apellant tasus 154.25 eurot. 26.01.2011 määrusega andis ringkonnakohus apellandile menetlusabi, vabastades ta 4000 euro ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
26.Käesolevas asjas esitas apellant kohtuistungil TsMS § 190 lg 7 alusel taotluse apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise korral tema vabastamiseks menetluskulude tasumise kohustusest riigituludesse. Viidatud sätte kohaselt võib kohus kohtulahendis
mõjuval põhjusel näha ette muuhulgas isiku vabastamise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
27.Taotluse kohaselt töötab apellant Lääne Ringkonnaprokuratuuri pressinõunikuna töötasuga 810 eurot kuus, tema ülalpidamisel on 15-aastane poeg, abikaasast elab lahus üle 6 aasta. Lapse ülalpidamiseks saab kuus 100 eurot, samuti riigilt peretoetust 19.18 eurot, kindlustusmaksed moodustavad 42.28 eurot ja pensionifondi kuumakse 42.27 eurot. Apellandi omandis on vaidlusalune korteriomand ja hoiustatud rahalised vahendid 486 eurot, samuti pensioniosakud väärtusega 1964 eurot. Igakuiste kohustuste hulka kuulub krediitkaardi alusel kasutatud limiidi 2100 eurot tagasimaksed suuruses 65-100 eurot. Vältimatute püsikulude hulka kuus kuuluvad kulud eluasemele 160 eurot, toidule 250 eurot, transpordile 19.17 eurot, sidele 40.12 eurot, tervishoiule 160 eurot ja lapse koolikohustuse täitmisele 40 eurot. Kohtuistungil selgitas apellandi esindaja lisaks, et esindatav peab ülal ka oma pankrotivõlgnikust isa, kelle ainsaks sissetulekuks on 1⁄2 pensionist (ülejäänu läheb igakuiselt pankrotivarasse) ja kellele on ta määratud eestkostjaks seoses isa tervisliku seisundiga.
28.Kolleegium leiab, et arvestades eelnevalt tõendamist leidnud apellandi majanduslikku seisundit, sealhulgas eriti vajadust ülal pidada lisaks alaealisele lapsele ka pankrotivõlgnikust teovõimetut isa, on võimalik vabastada ta täiendava riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest 1⁄2 osas, see on summas 2000 eurot. Täielik vabastamine ei ole põhjendatud, kuna apellant on töövõimeline ja omab igakuist regulaarset sissetulekut. Samuti ei olnud apellatsioonkaebuse esitamine maakohtu otsuse peale nn hädavajalik toiming, eriti arvestades konkreetses vaidluses eelnevalt teada olnud Riigikohtu seisukohti.
29.Vastavalt TsMS § 179 lg-le 8 tuleb riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.