Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-29221 TsMS § 688 lg 3 ja 4 kohaselt Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega ja on seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega. TsMS § 688 lg 5 kohaselt Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid v.a seaduses sätestatud erandite korral. 03.06.2009.a hagiavalduses on hageja esitanud alljärgnevad nõuded: 1) rahuldada Xxxxxx xx x, Pärnu linnas asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx) arvelt AS ETK Vikero Tekstiil nõue 750 000 krooni, Eesti Vabariigi nõue 4295 krooni ja kohtutäitur T.Lorvi nõue 1516 krooni E.J. (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu; 2) müüa Xxxxxx xx x, Pärnu linnas asuv korteriomand (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx) avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja tasuda, makstes müügist saadud raha, kuid mitte rohkem kui 755 811 krooni, E.J. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotivarasse (alternatiiv: maksta müügist saadud raha arvelt AS –le ETK Vikero Tekstiil 750 000 krooni, Eesti Vabariigile 4295 krooni ja kohtutäitur T.Lorvile 1516 krooni. Kui korteriomandi müügist saadud rahast ei jätku nimetatud võlgade tasumiseks, täita need korteriomandi müügist saadu arvel võrdeliselt võlgade suurusega).

Kostja vastuväited esitatud nõudele on järgmised: 1) Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Seega võib hageja nõuda kostja nõusolekuta kostja omandi võõrandamist ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kinnistu omandamise aluseks olnud tehingut (15.01.2004.a pärandi vastuvõtmise avaldus) ei ole käesolevas tsiviilasjas seoses faktilise ja õigusliku aluse puudumisega vaidlustatud ning seega 30.03.2004.a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ja 30.03.2004.a kinnistamisavalduse alusel 02.04.2004.a sisse kantud kostja omand korterile, asukohaga xxxxxx xx x Pärnu linnas, on seaduslik. Riigikohus on oma 5 novembri 2008.a kohtuotsuse nr 3-2-1-86-08 punktis 16 märkinud, et „kuigi pärimisseadusest ei tulene otseselt, millisest ajast läheb pärandaja vara pärijale üle, leiab kolleegium pärimisseaduse mõttest tulenevalt, et pärandaja surma korral läheb pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärandi vastuvõtnud pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, s.o PärS § 3 lg 2 järgi alates pärandaja surmapäevast. Seejuures ei mõjuta pärandaja vara üleminekut asjaolu, kas pärandvara on PärS § 144 järgi jagatud või kas pärandvara kohta on antud PärS § 1401 järgi välja pärimistunnistus. Riigikohus märkis ka

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-29221 hageja kostja omandis olevat korterit soovib võõrandada, tehti 21.04.2004.a ja jõustus eeldatavalt 11.05.2004.a (kostjal puuduvad andmed kohtuotsuse jõustumise kuupäeva kohta). Pärandi avanemise ajal 13.11.2003.a ja hageja pärandist loobumise ajal 15.01.2004 ning kostja korteriomandi tekkimise ajal 02.04.2004 kehtinud PärS § 125 kohaselt võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Seega, arvestades Pärnu Maakohtu tsiviilasjas 2-417/2002 kohtuotsuse tegemise ja jõustumise aega, tekkis kostja omand pärandvarale enne võlausaldaja nõudeõigust hageja võlgnevuse tasumiseks pärandvara arvelt. Seega ajal, kui AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) tekkis PärS § 125 alusel nõudeõigus, pärandvara enam ei olnud. Kostja on seisukohal, tuginedes PärS § 125 teisele lausele ja PärS § 1 lg –le 1, et võlausaldajad pidid oma nõude pärandist loobunu võlgnevuse tasumiseks õiguse järgi saada oleva pärandi arvelt esitama pärimise ajal enne kostja omandi tekkimist. AÕS § 561 lg 1 kohaselt kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. AÕS § 561 lg 2 kohaselt kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema. Pandiõigus on AÕS § 5 lg 1 kohaselt piiratud asjaõigus. Kuna kostja õigus korteriomandile tekkis seaduslikul alusel enne AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) nõudeõigust pärandvarale ning hageja õigust kostja omandi piiramiseks ei olnud kinnistusraamatusse seatud, tuleb hageja nõue võõrandada kostja korter hageja võlgnevuse katteks PärS § 125 alusel jätta AÕS § 561 lg 2 alusel rahuldamata. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine kehtis ka kostja omandi tekkimise ajal AÕS § -s 55. Siinkohal on asjakohane märkida, et pärandvara vastuvõtmise ajal ei teadnud kostja AS ETK Vikero Tekstiil ja hageja (pankrotis) kohtuvaidlusest midagi. AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) oli oma nõude tagamiseks tsiviilasja 2-417/2002 menetluse ajal võimalus nõuda menetluse ajal kehtinud TsMS § 281 lg 1 alusel muu huvitatud isikuna pärandi hoiumeetmete rakendamist. Millist nõuet AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) enda nõude täitmise tagamiseks ei esitanud. Täiendavalt soovib kostja märkida, et kostja korteriomandi tekkimise ajal kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva TsÜS § 138 sätestab hea usu põhimõtte, millise lõige 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja omandi võõrandamise nõude esitamine 14.01.2009.a, milline on üle viie aasta hiljem pärandi avanemisest ja peaaegu viis aastat hiljem kostjale omandi tekkimisest ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning arvestades, et kostja on enda omandi säilitamiseks teinud kulutusi, tekitab hageja nõue kostjale kahju nii omandi kaotamise kui ka omandi säilitamiseks tehtud kulutuste näol. Nimetatud osas soovib kostja eeldatavalt esitada vastuhagi, milliste rahaliste nõuete aluseks olevate dokumentide kogumisega kostja tegeleb.

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-29221 Kohtu põhjendused - kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas, põhjendused, mis kohus ei nõustu menetlusosalise faktiliste väidetega. Kohtute poolt on tuvastatud jõustunud kohtuotsustega, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu kohtute poolt tuvastatud asjaoludel. Käesolevas kohtuotsuses tuleb lahendada hageja nõudeõigus läbi PärS § 125 kohaldamise. Kohaldatav seadus. TsMS § 693 lg 2 sätestab: Riigikohtu otsuses esitaud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatamisel kohtule kohustuslikud. PärS § 125 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temale õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Kostja ei esita vastuväiteid Riigikohtu tõlgendusele Pär § 125 kohaldamise kohta, kuid on seisukohal, et Riigikohtu järeldus on esitatud faktiliselt tuvastamata asjaoludel. TsMS § 688 lg 3 ja 4 kohaselt Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega ja on seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega. TsMS § 688 lg 5 kohaselt Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid v.a seaduses sätestatud erandite korral. Kohus juhindudes TsMS § 693 lg. 2 ja PärS § 125 järeldab, et toodud kostja väide pole õige ja kohus ei saa sellega nõustuda. Riigikohus on otseselt määratlenud, missugust seadust käesoleva asja lahendamiseks kohaldada ja kuidas õigusnormi tõlgendada, tulenevalt seadusest on antud Riigikohtu seisukohad asja uuesti läbivaatamisel kohtule kohustuslikud. Kostja vastuväide viitega Põhiseaduse(PS) § 32 pole õige ja kohus ei saa sellega nõustuda. Kohus lähtudes PS § 32 ja PÄS § 125 leiab, et just viimati nimetatud säte annab PS koosmõjus aluse omandi seaduslikuks võõrandamiseks PS toodud tingimustel ja on PS nimetatud kitsenduseks. Kostja väide, et on omandanud vara seaduslikult on õige, samas pole seda asjaolu käeolevas vaidlustatud. Kostja viidatud kohtupraktika ei kuulu kohtu arvates käesolevas asjas kohaldamisele. Kostja viited pärandi avanemisele, pärandist loobumisele ja kostja omandi tekkimisele pole käesolevas asjas asja teistkordsel läbivaatamisel kohased. Käesoleva asja lahendamisel lähtub selles asjas uba jõustunud kohtuotsustega kindlaks tehtud asjaoludele. Kohus toonitab, et käeolevas asjas, kus esmane kohtulahend on osaliselt tühistatud kuulub läbivaatamisele PärS § 125 kohaldamine läbi kohtupraktika, kus kõrgem kohus on leidnud, et nimetaud säte kuulub kohaldamisele ja kostja peab kannatama sellest tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi ei kuulurahuldamisele AÕS § 561 lg. 1-2 järgi.. Piirangu kandmine või mittekandmine kinnistusraamatusse pole PÄrS § 125 kohaldamise takistuseks. Siin pab kohus veel vajalikuks toonitada PS § 32 ja PärS § 125 koosmõju.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-29221 Kohus leiab, et pole õige kostja viide hea usu printsiibile – TsÜS § 138. Kohus, lähtudes kindlaks tehtud asjaoludest ja PÄS § 125 leiab, et hea usu printsiip ei kuulu käeolevas asjas kohaldamisele kuna hageja nõue tuleneb seadusest. Hageja nõuded on järgmised:

Rein Pokk Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.