Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE

17 250 EEK.

Hageja nõue asja menetlusse võtmisel oli järgmine (lk 15): tunnistada seadusele mittevastavaks hageja töötasu viimine kostja poolt vanalt miinimummääralt 17 500 krooni kuus uue miinimummäärani 15 700 krooni kuus alates 1. veebruarist 2010 ning kohustada kostjat maksma

hagejale töötasu konkursi väljakuulutamise ajal Tartu ülikoolis (1. oktoober 2009) kehtinud dotsendi kuutöötasu miinimummäära alusel 17 250 krooni kuus alates 1. veebruarist 2010; nõuda kostjalt hageja kasuks alates 1. veebruarist 2010 kuni hagi esitamise päevani vähemmakstud töötasu 12 769 krooni. KOSTJA SEISUKOHT (lk 28) Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on ebaselge, kuna kostjale jääb ebaselgeks, kas hageja nõuab töölepingu täitmist või vaidlustab konkursi läbiviimist. Kui hageja vaidlustab konkursi läbiviimist, kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku konkursiga. Sellisel juhul tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Kui aga asi kuulub siiski maakohtu pädevusse, on hageja nõuded aegunud. TÜ pole hagejale uut töölepingut sõlmides kunagi pakkunud tasu suuruses 17 250 EEK kuus. 1. veebruaril 2010.a tööle asudes aktsepteeris hageja töötingimusena palka 15 700 EEK kuus. Samuti oli ta sellisest palgast teadlik juba 26. jaanuaril 2010.a, kui talle esitati töölepingu kavand, kus sisaldus ka töötasu. Kuigi hageja pole töölepingule alla kirjutanud, on tal siiski kehtiv töösuhe TÜ-ga. Kuna vaidlusele tuleks kohaldada IVTS § 6 lg 1 aegumistähtajaga neli kuud, pöördus hageja töövaidluskomisjoni pärast aegumistähtaja möödumist ja tema nõue on aegunud. Samuti ei muutnud kostja konkursi ajal palgatingimusi muutes konkursitingimusi. Ajalehes Postimees ilmunud konkursiteates oli tasustamise kohta viide „tasustamine vastavalt TÜ palgaeeskirjale (edaspidi PE)“, mitte konkreetsed numbrid. Võlaõigusseaduse järgi ei pea seda ka olema. Hageja oleks pidanud tutvuma ka PE nende punktidega, mis käsitlesid võimalust palka vajadusel ja võimalusel muuta. Oktoobris 2009 otsustati ülikoolis PE punktist 14 lähtuvalt, et ülikooli tulude olulise vähendamise tõttu on otstarbekas langetada miinimumpalgamäärasid, et anda ülikooli struktuuriüksuste juhtidele, kes teevad konkreetseid palgaotsuseid, palgakulude kokkuhoiuks rohkem võimalusi. Alandatud palgamäärad hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 2010. Õiguskirjanduses on märgitud, et „tasu suurus ei pea olema tasu avaliku lubamise tehingus ära märgitud“. Konkursiteade on tahteavaldus. Kuna see on suunatud avalikkusele, tuleb seda tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Tõlgendades viidet, et tasustamine toimub PE järgi, tuleb kostja hinnangul lähtuda järgmisest: ametikoha täitmine oli ette nähtud veebruarist 2010, seega sai ka tasu üle läbi rääkida alles pärast konkursi võitja selgumist sel ajal kehtiva PE alusel; PE on õigusakt, mis võib eelduslikult muutuda. Hagejale ei ole makstud alates 1. veebruarist 2010 töötasu vähem. Töölepingu tingimused rääkis hagejaga läbi ja töölepingu kavandi koostas hagejale tema struktuuriüksuse juht. Kavand saadetakse personaliosakonda, kus selle alusel vormistatakse tööleping, mis esitatakse töötajale allakirjutamiseks. Seega toimuvad sisulised läbirääkimised töölepingu tingimuste üle struktuuriüksustes. 26. jaanuaril 2010 koostas hageja struktuuriüksuse juht temaga lepingu kavandi ja tutvustas seda hagejale. Kavandis oli töötasu suuruseks märgitud 15 700 krooni kuus. Kuigi 1. veebruariks 2010 seisuga ei olnud personaliosakond temaga töölepingut veel vormistanud, asus hageja tööle. Ta oli teadlik sel ajal talle pakutavast töötasu suurusest. Instituudi juhataja poolt hagejale pärast konkursi võitmist töölepingu kavandi tutvustamine on käsitletav töölepingu tingimuste pakkumisena ning kui hageja asus tööle, nõustus ta selle teoga talle tehtud pakkumisega, sh töötasu osas ning sellega loeti tööleping sõlmituks kostja poolt tehtud pakkumises näidatud tingimustel. Poolte vahel on sõlmitud tööleping, mille kohaselt on hageja töötasu 15 700 krooni kuus. Hageja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Juhul kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, kohaldada hagi osas aegumist ja jätta see rahuldamata. Välja mõista hagejalt menetluskulud kostja kasuks. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE ( lk 56)

Hageja ei ole vaidlustanud konkursi läbiviimist. Antud vaidlus on algusest peale töövaidlus. Õppejõudude ja teadustöötajate valimine Tartu Ülikoolis on käsitatav kaheastmelise haldusmenetlusena, kus konkursi läbiviimine on avalik-halduslik toiming ning töölepingu sõlmimine ja sellega seotud vaidlused on tsiviilõiguslikud. Lubatud tasu maksmise küsimusi tuleks käsitleda halduskohtus ja tegelikult makstava tasu küsimusi üldkohtus. Antud vaidlus on selgelt tsiviilõiguslik. On õige, et 26. jaanuaril 2010 tutvustas ametist lahkuv struktuuriüksuse juht hagejale töölepingu projekti. Kuivõrd lahkuv struktuuriüksuse juht oli korduvalt kinnitanud, et tema ei ole instituudi rahade sisuline käsutaja, eeldas hageja, et tegemist on projektiga, mis on lähtealuseks läbirääkimistel uue struktuuriüksuse juhiga. Hageja ei ole kuidagi näidanud oma nõustumust antud projektiga. Ainult kostja poolt avalikult lubatud töötasu saab olla uues töölepingus fikseeritud tasumääraks. Hageja nõue ei tulene lepingust, vaid sellele eelnevast kostja tegevusest. Hageja nõue on samaaegselt nii töötasu nõue kui ka avalikult lubatud tasust tulenev nõue. Avalikult lubatud töötasust tulenevad nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aasta jooksul. Nõue ei ole aegunud. Hageja arusaamine mõistliku isiku käitumisest PE tõlgendamisel on järgmine. Mõistlik isik leidis kõigepealt kehtivast PE-st taotletavale ametikohale vastava töötasu miinimummäära, milleks oli dotsendi ametikohal oktoobris 2009 17250 krooni. Kostjal oleks olnud õigus antud tasulubadust muuta ainult juhul, kui : see oleks toimunud enne 2. novembrit 2009 st enne pakkumuse tegemist hageja poolt ning kui kostja oleks sellest avalikult teatanud ajalehes Postimees. Mõistlik isik pidi ka aru saama, et oktoobris 2009 tehtud võimalikud muutused töötasu miinimummäärades saavad jõustuda alles 1. märtsist 2010. Seda asjaolu ei saa muuta ka rektorile antud õigus teha erandeid PE p 9 järgi, sest see õigus hõlmab üksiktöötaja töötasu kujundamise põhimõtteid, mitte aga uute üleülikooliliste miinimummäärade kehtestamise aega. Rektori 29. detsembri 2009 käskkiri nr 39 on vastuolus PE-ga ja võlaõigusseadusega ning õigustühine. Kostja ei tugine mitte mõistliku isiku arusaamale, vaid üksnes rektori 29. detsembri 2009. a käskkirjale. Hageja ei taotle vana töötasu 17 500 krooni säilitamist, vaid konkursi väljakuulutamise ajal kehtinud miinimummäära 17250 krooni kohaldamist. Tööle asudes ei olnud hageja teadlik talle pakutavast töötasust, ta eeldas heauskselt, et temaga alustatakse, küll hilinenult, sisulisi läbirääkimisi töötasu osas. Ükski kostja vastuväide ei ole põhistatud.

KOHTUISTUNG

Hageja palus kohtult luba muuta hagiavalduse eset ja tagasi võtta hagi eseme esimene punkt eeldusel, et hagi eseme teine punkt sisaldab ka esimese punkti nõuet. Hageja palub luba ka hagi eseme punktis 2 sõnastuse muutmiseks järgmiselt: Nõuda kostjalt hageja kasuks alates 1. veebruarist 2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni vähemmakstud töötasu 1550 krooni ehk 99 eurot ühes kuus ( lk 65). Muus osas pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hageja loobus Liina-Mai Tooding tunnistajana ülekuulamise taotlusest. Hageja oli seisukohal, et konkursi teade oli ettepanek või üleskutse teha pakkumisi ja hageja tegi oma pakkumise. Ta arvestas selle palgaga, mis kehtis sel momendil, samuti võiamlike muudatustega alates 1. märtsist. Hageja arvates ei ole tööleping sõlmitud, kuna puudub kokkulepe palga osas, kuid võib ka olla, et töötasu osas on kokkulepe lahtine ja selle võiks sisustada kohus (lk 81). Kostja esindaja selgitas, et struktuuriüksuse juhatajal oli õigus pidada hagejaga palgaläbirääkimisi ja pakkuda palka eelarve piirides, kuid mitte vähem kui minimaalpalgamäär sellel ametikohal. Kostja on seisukohal, et konkursi võitja väljakuulutamine on konkursi korraldaja poolne pakkumine konkursi võitjale asuda läbirääkimistesse töölepingu tingimuste üle. Kuna praegu on töötaja tööle asunud, siis on tööleping sõlmitud.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja on osalenud 1. oktoobril 2009.a kostja poolt välja kuulutatud konkursil Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsioloogia teooria ja ajaloo dotsendi ametikohale perioodil 1. veebruar 2010 – 31. jaanuar 2015 ja 21. jaanuaril 2010 valis Tartu Ülikooli sotsiaal – ja haridusteaduskonna nõukogu hageja tagasi nimetatud perioodiks sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsioloogia teooria ja ajaloo korraliseks dotsendiks. Pooltel ei ole ka vaidlust selles, et hageja täidabki alates 1. veebruarist 2011 kuni käesoleva ajani dotsendi töökohustusi ja hageja maksab talle palka 15 700 krooni kuus, kuigi kirjalikku töölepingut ei ole pooled sõlminud. Kohus leiab, et asjas kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse avalikku tasu lubamist reguleerivad sätted (VÕS §-d 1005 -1013). VÕS § 1005 kohaselt teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. VÕS § 1006 sätestab tasulubaduse tagasivõtmise või selle tingimuste muutmise nõuded. VÕS § 1009 lg 1 kohaselt tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest (konkurss) tuleb mõistlikul viisil teatavaks teha konkursi ese, teo või selle tegemise viis ja tähtaeg ning parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg või kord, samuti tasu lubaja(konkursi korraldaja) ja muud konkursi läbiviimiseks vajalikud asjaolud. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib konkursi korraldaja konkursist loobuda või konkursi teatavaks tehtud tingimusi muuta üksnes juhul, kui see on konkursi tingimustes ette nähtud ja konkursist loobumine või tingimuste muutmine tehakse teatavaks samal viisil kui konkurss või selle tingimused. Kohus nõustub kostjaga selles, et mõiste „tasu“ võlaõigusseaduse tähenduses tuleb sisustada laialt. Tasuks konkursi võitmise eest võib olla ka lubadus sõlmida tööleping. See aga ei tähenda, et tasu avaliku lubamise üldsätted VÕS § 1005 – 1008 konkursile ei kohalduks. Konkursi puhul kohaldatakse tasu avaliku lubamise üldsätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole välistatud konkursi erisätetega. Arvestades asjaolu, et konkursil valituks osutunud isikuga tuli sõlmida veel eraldi kokkuleppe töötasu osas vastavalt TÜ palgaeeskirjale, tuleb konkursi korraldaja poolt konkursi võitja väljaselgitamist hinnata vaidlusalusel juhul korraldaja pakkumuseks hakata pidama läbirääkimisi töölepingu sõlmimiseks ja poolte vahel tekkis lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe. Samas on töölepingute sõlmimise osas erisätteks töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2, mille kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et hageja täidab alates 1. Veebruarist 2010 dotsendi tööülesandeid seetõttu, et talle tehti pakkumine konkursi alusel ja selliste tööülesannete täitmist saab eeldada üksnes tasu eest, siis tuleb tööleping poolte vahel lugeda sõlmituks määratud tähtajaga 5 aastat alates 1. Veebruarist 2010. Samas on pooltel jätkuvalt vaidlus millist tasu peab kostja hagejale töölepingu järgselt maksma. Käesoleval ajal on kostja hagejale tasunud 15700 krooni kuus, st PE lisa nr 2. järgset miinimumi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tööle asumisega hageja nõustus nimetatud kostja poolse tasu pakkumisega. Kostja esitas hagejale kirjalikus vormis töölepingu allkirjastamiseks alles 8. Veebruaril 2010, mille hageja jättis allkirjastamata just tasus poolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu, millest informeeris kostjat koheselt e-kirjaga. Hageja on põhjendanud oma tööleasumist sellega, et uskus lepingu läbirääkimiste jätkumist uue struktuuriüksuse juhi poolt, kes asus ametisse samuti alates 1. Veebruarist 2010. Kuna ka kostja selleks ajaks, mis oli ka hageja tegelikult tööle asumise aeg ei olnud veel hagejale kirjalikku lepingudokumenti allkirjastamiseks esitanud, siis tuleb lugeda pooltevahelised läbirääkimised tasu osas mittelõppenuks. Tööle asumisega kostja ei aktsepteerinud kostja poolt töölepingu kavandis pakutavat tasu. Käesoleval ajal pooltel puudub kokkulepe töötasu osas, tegemist on lahtise tingimusega VÕS § 26 tähenduses. Lahtise tingimuse on määranud kostja, tasudes kostjale vastavalt PE lisale nr 2 dotsendi miinimumpalka. VÕS § 26 lg 11 kohaselt võib lepingupool nõuda, et kohus määraks lahtise tingimuse ka siis, kui teise lepingupoole poolt määratud tingimus ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohus leiab, et hagi vähemsaadud palga nõudes tuleb käsitleda ka hageja kui lepingupoole nõudena lahtise

lepingutingimuse määramiseks, kuna tegemist on eeldusena hageja nõude põhjendatuse üle otsustamisel. Kostja on teinud hagejale pakkumuse sõlmida tööleping tulenevalt konkursi tulemusest, mistõttu tuleb peab kostja hagejaga tasu kokkuleppe sõlmimisel lähtuma konkursitingimustes tehtud tasu pakkumisest. Vastavalt konkursiteatele pidi tasustamine toimuma vastavalt kostja palgaeeskirjale. Konkursiteate avaldamise ajal kehtinud palgaeeskiri on kinnitatud TÜ rektori 1. Septembri 2009 käskkirjaga nr 25. PE p 5 kohaselt töötaja põhipalk lepitakse kokku töölepingus, võttes aluseks ametikoha liigi ja palgaastme vastavalt PE lisale nr 1 ja PE lisas nr 2 toodud palgaastmele vastava põhipalga miinimummäära. PE p 14 kohaselt võib igaaastane põhipalga miinimummäärade muutmine toimuda 1. Märtsist. Käesoleval juhul on TÜ rektor pärast konkursi väljakuulutamist 29. Detsembri 2009.a käskkirjaga nr 30 asendanud palgaeeskirja lisa 2 uue lisaga 2, mis on kaasa toonud palga alammäärade vähendamise. Käskkirja aluseks on TÜ põhikirja § 34 punktid 1 ja 2. Põhikirja § 34 punktid 1 ja 2 sätestavad rektori pädevuse kostja kui tööandja esindamisel ja käskkirjade ja muude korralduste, mis on ülikooli liikmeskonnale kohustuslikud, andmisel. Nimetatud käskkirjaga ei ole ka muudetud palgaeeskirja punktis 14 toodud põhimõtet muuta palga alammäärasid üksnes üks kord aastas 1. Märtsist. Kohus leiab, et sellega on kostja muutnud konkursi ajal kehtinud ja konkursi üheks tingimuseks olevat palgatingimusi ja kostja ei ole sellisest konkursi tingimuse muutmisest VÕS § 1006 ja § 1009 lg 2 sätestatud korras teatanud. Konkursiavaldust tuleb tõlgendada TSÜS § 75 lg 2 teise aluse järgi, st nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Mõistlik isik ei pidanud aru saama, et konkursi korraldajal on rektori isikus õigus muuta palgaeeskirjaga kehtestatud minimaalpalku ka muul ajal, kui on sätestatud PE punktis 14, st enne järgmise aasta 1. Märtsi. Seega peab kostja hagejale kui konkursile parima pakkumise teinud isikuga töölepingu sõlmimisel ja tasu kokkuleppe kui lahtise tingimuse määramisel lähtuma vähemalt konkursi väljakuulutamise ajal kehtinud minimaalsest palgamäärast, mis oli dotsendi ametikohal 17250 krooni kuus. Kuna kostja tegi töölepingu sõlmimise pakkumuse hagejale konkursi tulemusena, siis ei saanud kostja selle pakkumuse tegemisel arvestada rektori 29. Detsembri 2009. A käskkirja nr 30 alusel muudetud palgaeeskirja lisas sätestatud minimaalsete palgamääradega, vaid nende palgamääradega, mis kehtisid konkursi väljakuulutamise ajal. Vastupidine käitumine oleks vastuolus VÕS §-ga 1005 ja hea usu põhimõttega. Seega määrab kohus lahtise tingimuse (töölepingu p 13, lk 48) sisuks 17250 krooni kuus ja lähtub sellest hagi rahuldamisel. Hageja on esitanud palganõude, mis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg-le 3 aegub kolme aasta möödudes. Hageja esitas avalduse palgavahe kompenseerimiseks töövaidluskomisjonile 14. Juunil 2010, seega tähtaegselt. ITVLS § 24 lg 1 kohaselt Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 1. Septembril 2010, otsuse ärakirja sai hageja kätte 8. septembril 2010, hagi on esitatud 8. Oktoobril 2010, seega tähtaegselt. Hagi ei ole aegunud. Hageja on igas töötatud kuus saanud vähem töötasu 1550 krooni ehk 99 eurot. Alates 1. Veebruarist 2010 kuni 30. Augustini 2011 on hageja töötanud kokku 20 kuud, mis aja jooksul on ta )saanud vähem palka 1980 (20 kuud x 99 = 1980) eurot. Haginõude arvestuslikus osas ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud ja selles ulatuses kuulub hagi vähem saadud palga nõudes rahuldamisele. Hageja taotleb vähem saadud palka kuni kohtuotsuse tegemiseni. PE p 12 kohaselt makstakse kostja juures palka üks kord kuus hiljemalt 5. kuupäeval eelmise kuu eest. Seega kuulub tasu september 2011 eest hagejale välja maksmisele alles 5. Oktoobriks 2011, mis tõttu ei ole hagejal september 2011 eest tasu nõue veel muutunud sissenõutavaks ja selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Haginõude p 1 osas tuleb arvestades hageja soovi hagi tagasi võtta jätta nõue läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 alusel. Kostja ei vaielnud hagi tagasivõtmisele vastu. Menetluskulud Kuna kohus hagi ülekaalukas osas rahuldab, siis tuleb kõik poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.